Dikloor
Kloor | |
---|---|
Pudel gaasilise klooriga | |
Üldised omadused | |
Keemiline valem | Cl2 |
Välimus | Kollakasroheline gaas |
Füüsikalised omadused | |
Molekuli mass | 70,9 amü |
Sulamistemperatuur | 171,65 K (−101,5 °C) |
Keemistemperatuur | 239,11 K (−34,04 °C) |
Tihedus | 3,214 kg/m³ |
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. |
Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.
Kloor kui lihtaine esineb normaaltingimustel kollakasrohelise teravalõhnalise mürgise gaasina.
Keemilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna kahe kloori aatomi vaheline side on küllaltki nõrk (242kJ/mol), katkeb see kergesti ja aine on väga reaktiivne.
Vees kloor hüdrolüüsub, andes hüpokloorishappe ja vesinikkloriidhappe. Tegemist on disproportsioneerumisreaktsiooniga, kus kloor on samal ajal nii oksüdeerija kui ka redutseerija:
- Cl2 + H2O -> ClOH + HCl
Reaktsioonil gaasilise vesinikuga tekib soojendamisel või valguse toimel soolhape:
- H2 + Cl2 -> 2HCl
Reaktsioonil metallidega tekib vastav kloriid:
- 2Na + Cl2 -> 2NaCl
Reaktsioonil leelistega tekib hüpoklorit:
- 2NaOH + Cl2 -> NaClO + NaCl + H2O
Reaktsioonil teiste halogeenidega tekivad erinevad halogeenidevahelised ühendid:
- Cl2 + F2 -> 2ClF
- Cl2 + 3F2 -> 2ClF3
- Cl2 + 5F2 -> 2ClF5
Esinemine looduses
[muuda | muuda lähteteksti]Kloori suure reaktiivsuse tõttu teda Cl2 kujul looduses ei esine.
Saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tööstuslikult saadakse molekulaarset kloori naatriumkloriidi hüdrolüüsil:
- 2NaCl + 2H2O -> H2 + Cl2 + NaOH
Laboratoorselt saadakse seda kontsentreeritud soolhappe reaktsioonil tugeva oksüdeerija, tavaliselt mangaandioksiidi või kaaliumpermanganaadiga:
- MnO2 + 4HCl -> Cl2 + 2H2O + MnCl2
- 2KMnO4 + 16HCl -> 2KCl + 2MnCl2 + 8H2O + 5Cl2