McDonnell Douglas DC-10

McDonnell Douglas DC-10
	McDonnell Douglas DC-10-30 (1991)
Tüüp	laiakereline reaktiivreisilennuk
Tootja	McDonnell Douglas
Riik	Ameerika Ühendriigid
Esmalend	29. august 1970
Võeti kasutusele	5. august 1971
Hetkeseis	kasutusel kaubalennukina
Põhikasutaja	FedEx Express; TAB Cargo; KF Cargo; Orbis International;
Tootmisaastad	1968–1988
Toodanguarv	366
Variandid	McDonnell Douglas KC-10 Extender; DC-10 Air Tanker; Muud;
Edasiarendus	McDonnell Douglas MD-11

McDonnell Douglas DC-10 on Ameerika Ühendriikide päritolu McDonnell Douglase välja töötatud ja toodetud kolme turboventilaatormootoriga laiakereline reisilennuk.

Lennuk disainiti edasiarendusena McDonnell Douglase varasemast DC-8 mudelist, mis oli mõeldud kesk- ja pikamaalendude jaoks. Uus laiakereline mudel pidi mahutama rohkem reisijaid ja kasutama võimsamaid mootoreid.

Tootmine algas 1968. aasta jaanuaris ja esimene mudel, tähistusega DC-10-10, oli mõeldud USA riigisiseste lendude jaoks, lennuulatusega kuni 6100 kilomeetrit. Järgnes versioon DC-10-15, mis kasutas võimsamaid mootoreid, ning seejärel rahvusvahelisteks lendudeks mõeldud mudelid DC-10-30 ja DC-10-40, lennuulatusega kuni 10 010 kilomeetrit. Samuti arendati lennukist õhutanker KC-10 Extender. Tootmine lõpetati 1988. aastal, kui oli toodetud 386 lennukit DC-10 lennufirmadele ja 60 lennukit KC-10 Ameerika Ühendriikide õhuväele.

Lennuki varajastel mudelitel oli probleeme lennuohutusega: lastiruumi ukse lukustussüsteemis esines disainiviga, mis võis kaasa tuua ukse avanemise ja põhjustada lennukis ohtlikult kiire rõhulanguse. Esimene seotud juhtum leidis aset 12. juunil 1972, mil American Airlinesi lend 96 lastiruumi uks vahetult pärast õhkutõusu avanes ja küljest ära lendas. Piloodid suutsid siiski teha hädamaandumise ja intsident päädis 11 vigastatuga. 3. märtsil 1974 tekkis samasugune rike lastiruumi uksega Turkish Airlines lendu 981, mille allakukkumisel varsti pärast õhkutõusmist Pariisis hukkusid kõik 346 pardal viibinut.^[1] Markantseim näide DC-10-ga seotud intsidentidest oli 25. mail 1975 O'Hare'i lennujaamas alla kukkunud American Airlinesi lend 191, Ameerika Ühendriikide ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus. Õhkutõusmise ajal purunes täielikult lennuki vasaku tiiva mootori kinnitus, mootor eraldus ja kukkus stardirajale. Seejärel kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli. Hukkusid kõik 271 pardal olnut ja veel kaks inimest lennuväljal. Õnnetuse järel kehtestas Föderaalne Lennuamet (FAA) DC-10-le lennukeelu ning kuigi Riikliku Transpordi Turvalisuse Nõukogu uurimisaruandes järeldati, et õnnetuse algpõhjuseks oli ebapiisav hooldus, mitte disainiviga, sai nii lennuki kui ka McDonnell Douglase maine tõsiselt kannatada. Õnnetuste järel viis McDonnell Douglas läbi uuendusprogrammi problemaatiliste disainiaspektide parandamiseks ning lennuki hilisem lennuohutustase on jäänud samaks teiste sarnast tüüpi lennukite omaga.

1980. aastal alustati lende DC-10 edasiarendatud mudeli McDonnell Douglas MD-11-ga. Viimane DC-10 kommertsreisilend toimus 2014. aasta veebruaris, kuid lennukit kasutatakse edasi kaubaveol.

Tehnilised andmed

Meeskond (kokpitis)
- DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 3
Tüüpilineistekohtade arv
- DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 270
Suurim istekohtade arv
- DC-10-10, D-10-30 ja D-10-40: 399; FAA loaga 380.
Pikkus
- DC-10-10: 55,55 m
- DC-10-30: 55,35 m
- DC-10-40: 55,54 m
Kõrgus:
- DC-10-10: 17,53 m
- DC-10-30 ja DC-10-40: 17,55 m
Tiivaulatus
- DC-10-10: 47,35 m
- DC-10-30 ja DC-10-40: 50,39 m
Tiivapindala
- DC-10-10: 330 m²
- DC-10-30 ja DC-10-40: 338,8 m²
Tühikaal
- DC-10-10: 108 940 kg
- DC-10-30: 120 742 kg
- DC-10-40: 122 567 kg
Suurim stardikaal
- DC-10-10: 195 045 kg
- DC-10-30 ja DC-10-40: 251 744 kg
Kütusemahutavus
- DC-10-10: 82 376 l
- DC-10-30 ja DC-10-40: 137 509 l
Mootorid
- DC-10-10: 3x GE CF6-6D (tõukejõud 177,92 kN)
- DC-10-30: 3x GE CF6-50C (tõukejõud 226,85 kN)
- DC-10-40: 3x PW JT9D-59A (tõukejõud 235,74 kN)
Lennukiirus
- DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40: 876 km/h (Mach 0,82)
Lennuulatus
- DC-10-10: 6500 km
- DC-10-30: 9600 km
- Dc-10-40: 9400 km
Lennulagi
- DC-10-10, DC-10-30 ja DC-10-40: 12 800 m

Vaata ka

Tuletatud mudelid

Tüübi ja/või ajastu poolest sarnased lennukid

Viited

↑ "Turkish Airlines DC-10 TC-JAV Report on the accident in the Ermenonville Forest, France on 3 March 1974" (PDF) (inglise keeles). Suurbritannia kaubandusministeerium. Veebruar 1976. Vaadatud 6. mai 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

Endres, Günter. (1998). McDonnell Douglas DC-10. St. Paul, Minnesota: MBI Publishing Company. ISBN 0-7603-0617-6.
Steffen, Arthur, A. C. (1998). McDonnell Douglas DC-10 and KC-10 Extender. Hinckley, Leicester, UK: Aerofax. ISBN 1-85780-051-6.
Waddington, Terry. (2000). McDonnell Douglas DC-10. Miami, Florida: World Transport Press. ISBN 1-892437-04-X.

Välislingid

DC-10 tutvustus Boeingu kodulehel (inglise keeles)
Mustard (28. september 2018). "How This Plane Earned A Dangerous Reputation: The DC-10 Story". Youtube.

[1] "Turkish Airlines DC-10 TC-JAV Report on the accident in the Ermenonville Forest, France on 3 March 1974" (PDF) (inglise keeles). Suurbritannia kaubandusministeerium. Veebruar 1976. Vaadatud 6. mai 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]