California

See artikkel räägib California osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge California (täpsustus)

California osariik
inglise State of California
California lipp California osariigi pitsat
Pindala: 423 970 km²
Elanikke: 39 538 223 (1.04.2020)[1]
Rahvastikutihedus: 93,3 in/km²
Pealinn: Sacramento

California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas piirneb see Oregoni osariigiga, idas Nevadaga, kagus Arizonaga ja lõunas Mehhiko osariigiga Baja California. California on USA suurima elanike arvuga ning pindalalt kolmas osariik (suuremad on Alaska ja Texas). Osariigi pealinn on Sacramento.

California kuberner on Gavin Newsom. 2003–2011 oli kuberner Arnold Schwarzenegger ja 2011–2019 Jerry Brown

Sõna California arvatakse tulenevat mustade amatsoonide fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna Calafia. Sellest jutustab 1510. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik Garci Rodríguez de Montalvo kirjutas "Gallia Amadíse" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid greifid ja muud kummalised koletised.

Nimi California on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USAs vanuselt viies. California saareks ristis maa Hispaania ekspeditsioon Diego de Becerra ja Fortun Ximeneze juhtimisel, kes maabusid 1533. aastal Hernán Cortési käsul California poolsaare lõunatipul.

Kunagi tähistas nimi California Hispaaniale kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti California poolsaar. 18. sajandi lõpus koloniseeris Hispaania impeerium Alta California nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana Uus-Hispaania asekuningriigist. 1821 sai Alta California pärast Mehhiko iseseisvussõda osaks Mehhikost.

Veidi pärast Mehhiko-Ameerika sõja algust 1846. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke Sonomas välja sõltumatu California Vabariigi, mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse California osariigi lipu eelkäija. Ühendriikide võidule sõjas järgnes Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast Ameerika Ühendriikide kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ühendriikide koosseisu 31. osariigina 9. septembril 1850.

California kullapalaviku puhkedes 1848. aastal hakkas piirkonda saabuma tuhandeid sisserändajaid ja järgmise kümmekonna aastaga osariigi rahvaarv mitmekordistus. Esimene raudtee ehitati Californiasse 1869. aastal.

California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes Sierra Nevada mägedeni idas, Mojave kõrbest kagus Redwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala Keskorg (Central Valley), mida poolitab Sacramento ja San Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas, Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.

Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem männiliike kogu USA osariikidest. Paljud Valgemägede (White Mountains) puudest on maailma vanimad; üks Balfouri mänd nimega Methuselah on üle 4800 aastat vana.

Sierra Nevada mägedes asub Ühendriikide põhiosa kõrgeim punkt Whitney mägi (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punkt Surmaorg (Death Valley). Kuna osariik paikneb Vaikse ookeani tulerõngas, on maavärinad seal tavalised; aastas esineb neid umbes 37 000.

• 
  Redwoodi rahvuspark
• 
  Surmaorg Mojave kõrbes
• 
  Yosemite rahvuspark
• 
  Lumega kaetud Sierra Nevada mäed

Californias asub üheksa rahvusparki: Channel Islandsi rahvuspark, Joshua Tree rahvuspark, Kings Canyoni rahvuspark, Lasseni vulkaani rahvuspark, Pinnaclesi rahvuspark, Redwoodi rahvuspark, Sekvoia rahvuspark, Surmaoru rahvuspark ja Yosemite rahvuspark. Lisaks asub seal veel arvukalt teisi kaitsealasid.

Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega vahemereline kliima.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7 °C, mis mõõdeti 10. juulil 1913 Surmaorus. See on ühtlasi ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdeti Bocas 20. jaanuaril 1937, mil oli −43 °C külma.

Elanike arv on 2016. aasta seisuga arvestuslikult 39 250 017. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Californias 37 253 956 inimest.^[2]

2010. aasta rahvaloenduse järgi moodustasid 57,6% elanikest valged, 13,0% aasialased, 6,2% mustanahalised ja 1,0% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 37,6%.^[3]

Keskmine asustustihedus on 95 in/km².

 Pikemalt artiklis California linnade loend

Kokku on Californias 2011. aasta seisuga 482 linna. Seal asub ka kaheksa USA 50 kõige suurema elanike arvuga linnast.

 Pikemalt artiklis California maakondade loend

Osariik jaguneb 58 maakonnaks. Pindalalt on suurim San Bernardino maakond, rahvaarvult Los Angelese maakond.

California kullapalavik 1848. aastal tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas ja rahvastikus. Californiasse rändas arvukalt immigrante USAst ja mujaltki, algas majandusbuum.

20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika meelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katva turismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja IT-sektor, tipnedes Silicon Valley kasvuga.

Lisaks õitsvale põllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- ja kosmosetööstus, haridus ning tootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas, rahvaarvult 35. ja pindalalt 59. riik.

2009. aastal oli California SKP 1,88 triljonit USA dollarit, mis moodustas 13% USA 2009. aasta SKP-st.

2016. aasta detsembris oli Californias töötus 5,2%.^[4]

Los Angeleses ja San Franciscos asuvad maailma ühed suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego.

Santa Monicas asus maantee Route 66 lõpp-punkt.

California osariik on ainus USA osariikidest, kus toimusid nii suve- kui ka taliolümpiamängud. 1932. ja 1984. aasta suveolümpiamängud toimusid Los Angeleses. Squaw Valleys peeti 1960. aasta taliolümpiamängud. Osa 1994. aasta jalgpalli MM-i mänge toimus Californias. Staadionil Rose Bowl Los Angeleses mängiti 8 mängu, seehulgas ka finaalmäng. San Joses asuval Stanford Stadiumil toimus kuus mängu. NFL-i Super Bowli mängu peeti Californias 11 korda neljal eri staadionil.

Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA kõrgeimates liigades (NFL, NBA, NHL, MLB, MLS).

Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusti. Long Beachis toimuvad IndyCar Series ja American Le Mans Series etapid ja varem peeti seal ka Vormel 1 etappi. Auto Club Speedwayl Fontanas toimuvad NASCAR Sprint Cup Seriesi ja CART Indycari etapid.

Tabelis on toodud Californinas baseeruvad klubid.

• Tunnuslill on kalifornia läänemagun.
• Tunnuspuud on ranniksekvoia ja mammutipuu.
• Tunnusloom on kalifornia grisli.
• Tunnuslind on kalifornia tuttvutt.
• Tunnuskala on vikerforelli alamliik Oncorhynchus mykiss aguabonita.
• Tunnuskahepaikne on konlane Rana draytonii.
• Tunnusheintaim on kõrreline Nassella pulchra.
• Tunnusputukas on põualibliklane Zerene eurydice.
• Tunnusroomaja on kaevur-kilpkonn.
• Tunnusfossiil on Smilodon.
• Tunnusvääriskivi on benitoiit.
• Tunnuslaul on "I Love You, California".
• Tunnustants on lääneranniku sving.

• California Ülikool
• California kummituslinnade loend
• Legoland California

Tsitaadid Vikitsitaatides: California

• California osariigi koduleht

	Vaikne ookean	Oregon
	Vaikne ookean		Nevada  Arizona
		California
	Hawaii osariik / Vaikne ookean	Baja California  Mehhiko

v r Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid	Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Lõuna-Carolina · Lõuna-Dakota · Lääne-Virginia · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Põhja-Carolina · Põhja-Dakota · Rhode Island · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · Wisconsin · Wyoming
Liiduringkond	Columbia ringkond
Sõltuvad alad	Ameerika Samoa · Guam · Põhja-Mariaanid · Puerto Rico · USA Neitsisaared
Hajasaared	Bakeri saar · Howlandi saar · Jarvise saar · Johnstoni atoll · Kingmani riff · Midway atoll · Navassa saar · Palmyra atoll · Wake'i saar