Antisemitism

Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.

Ajalooliselt on antisemitism avaldunud mitmel viisil.

Religioosne antisemitism ehk antijudaism avaldus kuni 19. sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla.
Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esilekerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõuteooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane.

Adolf Hitleri juhitud Saksamaal (1933–1945) oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).

Tagakiusamine

Antud loendis on riigid ja piirkonnad, kust on juute eri aegadel välja aetud või täielikult riigist minema aetud. Lahkujad kuulusid enamuses Sefaradi juutide (Lääne-Euroopa piirkonnas) hõimkonda, kes olid pärit Hispaaniast ja Portugalist. Venemaal oli enamikus tegemist aškenazi juutidega. Pärast 15.–17. sajandit jäid Euroopas ülekaalu idast, sealhulgas Venemaalt ja Leedu suurvürstiriigist välja rännanud aškenazi juudid.

250 Kartaago
415, Aleksandria
554, Clement^[küsitav], Prantsusmaa
561, Uzès, Prantsusmaa
612, visigoodid, Hispaania
642, visigootide riik
855, Itaalia
876, Sens
1012, Mayence^[küsitav]
1181, Prantsusmaa
1290, Inglismaa
1306, Prantsusmaa
1348, Šveits
1349, Heilbronn, Saksamaa
1349, Ungari
1388, Strasbourg, Saksamaa
1394, Saksamaa
1394, Prantsusmaa
1422, Austria
1424, Fribourg ja Zürich
1426, Köln
1432, Savory^[küsitav]
1438, Mainz, Saksamaa
1439, Augsburg, Saksamaa
1446, Baieri
1453, Franconis^[küsitav]
1453, Wrocław
1454, Würzburg
1485, Vincenza^[küsitav], Itaalia
1492, Hispaania
1495, Leedu
1497, Portugal
1499, Saksamaa
1514, Strasbourg
1519, Regensburg
1540, Napoli
1542, Böömimaa
1550, Genova
1551, Baieri
1555, Pesaro
1559, Austria
1561, Praha
1567, Würzburg, Genova
1569, Paavstiriik
1571, Brandenburg
1582, Holland, ka Madalmaad
1593, Brandenburg, Austria
1597, Cremona, Pavia, Lodi
1614, Frankfurt
1615, Worms
1619, Kiiev
1649, Ukraina
1654, Ukraina
1656, Leedu
1669, Oran – Põhja-Aafrika
1670, Viin
1712, Sandomierz
1727, Venemaa
1738, Württemberg
1740, Ukraina
1744, Böömimaa
1744, Liivimaa^[küsitav]
1745, Määrimaa
1753, Kovno – Leedu
1761, Bordeaux
1772, Venemaa – Venemaa keisri seadlus, mis määras asumispiirid, millest üle juudid ei tohtinud tulla
1775, Varssavi
1789, Alsace
1804, paljudes Venemaa küladest
1808, laiendati 1772 tsaari seadlusega määratud piire
1815, Lübeck ja Bremen
1815, Franconia^[küsitav], Švaabimaa ja Baieri
1820, Bremes^[küsitav]
1843, Venemaa piirialad, Austria ja Preisimaa
1862, alad USAs, mis jäid kindral Granti jurisdiktsiooni alla
1866, Galați, Rumeenia
1903, Chişinău, Moldova^[1]
1905, Venemaa lõunapoolsetel aladel
1919, Baieri, rünnati välismaal sündinud juute
1938–1945, holokaust Kolmanda Reichi aladel
1950- 1986, NSV Liit
1948, mitmed araabia riigid.

2009. aastal Iisraeli diasporaaministeeriumi korraldatud küsitluse andmeil arvas 42 protsenti Saksamaal küsitletuist, et "juudid kasutavad minevikku ära raha väljapressimiseks". Väitega nõustujate protsent oli kõrgeim Poolas ja Hispaanias. Juudi Agentuuri 2009. aasta raporti kohaselt oli 2009 suurem arv antisemiitlikke intsidente kui ühelgi senisel aastal pärast Teist maailmasõda. Agentuuri hinnangul kasvab antisemitism nii vasak- kui ka parempoolsete seas.^[2]

Vaata ka

Viited

↑ Lõhmus, Alo; Kukk, Herkki (1. aprill 2024). "Aprill läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt". Imeline Ajalugu. Vaadatud 14. aprillil 2024.
↑ Annual Jewish Agency report cites poll finding 42% of West Europeans believe Jews exploit past to extort money, Haaretz.com, 07/02/2010

Kirjandus

Louis Wirth. The Ghetto, University of Chicago Press 1929.
Koppel S. Pinson. Essays on Antisemitism, Confer ence on Jewish Relations: New York 1942.
Isacque Graeber, Stuart Henderson Britt (toim). Jews in a Gentile World: The Problem of Anti-Semitism, Macmillan Co.: New York 1942.
- Carl Mayer. Religious and Political Aspects of Anti-Judaism.
- Miriam Beard. Anti-Semitism–A Product of Economic Myths. See also
Gustav Ichheiser. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – Sociometry, 1944, 7(4), lk 376–383. Vt Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta.
Gustav Ichheiser. Diagnosis of Antisemitism. Two essays, Beacon House: New York 1946
Gustav Ichheiser. The Jews and Antisemitism. – Sociometry, 1946, kd 9, nr 1, lk 92-108. Vt Gustav Ichheiser#Juudid ja antisemitism.

Välislingid

Juudi lapsed hukati Pärnu sünagoogis (arhiiviversioon)
"Eesti on juba juutidest puhastatud..." (arhiiviversioon)
"JewWatch", antisemiitlikuks peetav sait

[1] Lõhmus, Alo; Kukk, Herkki (1. aprill 2024). "Aprill läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt". Imeline Ajalugu. Vaadatud 14. aprillil 2024.

[2] Annual Jewish Agency report cites poll finding 42% of West Europeans believe Jews exploit past to extort money, Haaretz.com, 07/02/2010

[1]