Juriidiline fakt

Juriidiline fakt on konkreetne eluline asjaolu, millega õigusnorm seob õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise.^[1] Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.^[2]

Selliseid fakte nimetatakse juriidilisteks põhjusel, et need toovad kaasa teatud õiguslike tagajärgi. Lisaks sellele juriidilised faktid tekitavad koos õigusnormidega tsiviilsuhetes osalejatel subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.^[3]

Juriidilise fakti tunnusteks on:

• konkreetne elutingimus, mis on väljendatud väljaspool ja on teatud aja jooksul tegelikult olemas;
• õigusriigis sätestatud asjaolu, mis määrab kindlaks õiguslikud omadused;
• fakt, mis sisaldab teavet teatud tüüpi sotsiaalsete suhete kohta;
• nende asjaolude olemasolu, mis põhjustab teatavaid õiguslikke tagajärgi. ^[3]

Juriidiliste faktide liigitamise alus on nende seos inimese teadvuse ja tahtega. Juriidilised faktid jagunevad sündmusteks ja tegudeks.

• Sündmused on juriidilised faktid, mille toimumine ei sõltu subjekti tahtest ja teadvusest. Näiteks inimese loomulik surm.

• Teod on juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest, kuna neid sooritavad nemad. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks.

- õiguspärase teo puhul käitub õiguslikus olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega.

- õigusvastase teo puhul õiguse subjektid ei vii oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.^[4]

Mõned teadlased eristavad sündmustele ja tegudele lisaks õiguslikke seisundeid (sugulus, töövõimetus, abielu jne). ^[2]

Juriidiline toiming on inimeste käitumine olemasolevate õigussuhete raames, mille subjekti tegevusel ei ole konkreetseid õiguslikku tagajärgi. ^[2]

Juriidilised toimingud on isikute teod, mille toimepanemisega seob seadus õiguslike tagajärgede tekkimise sõltumata nende isikute tahtest, soovist ja kavatsustest. ^[2]

Kõige illustreerivam näide on teovõimetu isiku õigustoiming, kelle teod ei saa olla õigusaktid, kuid isiku tegevusel võivadolla õiguslikud tagajärjed, näiteks asja või aarde leidmine. ^[2]

Kui tegu toob kaasa õiguslikke tagajärgi, tunnistatakse selline toiming juriidiliseks. Seega pole tavaline klaasist vee joomine juriidiline toiming. ^[2]

Juriidilisi fakte võib liigtada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende esinemine kaasa toob. Juriidilised fakrid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. ^[5]

• Õigustmoodustavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekke konkreetsel õiguse subjektil. See ei ole õiguse loomine, vaid elutähtis asjaolu, mis moodustab õiguse õiguse subjektile. ^[5] Näiteks töölevõtt.
• Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi.^[6] Näiteks abiellumine, lapse saamine.
• Õigustlõpetavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja kohustuste toime lõppemise. ^[6] Näiteks õiguse subjekti tegevus temale kuuluva õigustuse realiseerimisel või kohustuse täitmisel; ka sündmus (nt inimese surm, omandi hävimine, ülikooli lõpetamine)

Eraldatakse ka neljas juriidiliste faktide liik – komplekssed ehk universaalsed juriidilised faktid. ^[7]

• Komplekssed juriidilise faktid, mis samal ajal moodustavad, muudavad ja lõpetavad õigussuhteid. Näiteks ülikooli sisseastumine, kohtuotsus, abielu. ^[7]