1804

1804. aasta (MDCCCIV) oli 19. sajandi 4. aasta.

• 15. veebruar (vkj 3. veebruar) – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse^[1]. Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.
• Veebruaris-märtsis arutas Eestimaa maapäev oma talurahvaseaduse uuendamist; arutamine oli ajendatud äsjasest Liivimaa talurahvaseaduse kinnitamisest Venemaa keisri poolt^[1].
• 2. aprill (vkj 21. märts) – Läänemere kubermangude koolikorralduse täpsustamiseks anti välja "Määrused Tartu Keiserlikule Ülikoolile tema ringkonna järelevalve kohta"^[1].
• Kevadel alustasid Liivimaa kubermangus tööd maakondade revisjonikomisjonid^[1].
• Juuli keskpaik. Liivimaa kubermangus asutati esimesed kihelkonnakohtud^[1], "Eestima Tallorahwa Kohto Seadusse Ramatu" alusel.
• 8. september (vkj 27. august) – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse^[1]. Eestimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus.
• Suvest sügiseni oli Liivimaal talurahvarahutusi, mis olid ajendatud umbusust ja ärevusest talurahvaseaduste elluviimisel^[1].
• 27. september (vkj 15. september) – 8 õpetaja ja 17 õpilasega alustas tegevust Tartu kubermangugümnaasium. Tööd alustasid ka Tartu, Võru ja Kuressaare kreiskool ning esimene uutele alustele rajatud, linnakooli tüüpi kihelkonna- ehk elementaarkooli Võrus (Võru kihelkonnakool).
• 26. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tartu tütarlastekool korraldati ümber uut tüüpi linna tütarlastekooliks^[1].
• 17. november (vkj 5. november) – Aleksander I kinnitas "Ülikoolile alluvate õppeasutuste määrustiku"^[1].
• 22. detsember (vkj 10. detsember) – avati Viljandi kreiskool^[1].

• 18. mai – Napoleon I sai Prantsusmaa keisriks.
• 1. september – Saksa astronoom Karl L. Harding avastas asteroidi 3 Juno
• 2. detsember – Napoleon I krooniti.

• 3. jaanuar – Guglielmo Gasparrini, itaalia botaanik
• 23. aprill – Maria Taglioni, itaalia baleriin
• 1. juuni – Mihhail Glinka, vene helilooja
• 24. juuni – Stephan Endlicher, Austria botaanik ja sinoloog
• 1. juuli – George Sand, prantsuse kirjanik
• 4. juuli – Nathaniel Hawthorne, USA kirjanik
• 28. juuli – Ludwig Feuerbach, saksa filosoof
• 4. november – Peder Balke, norra kunstnik

• 3. jaanuar – Nikolai Lvov, Venemaa arhitekt
• 12. veebruar – Immanuel Kant, saksa filosoof
• 16. märts – Henrik Gabriel Porthan, soome rahvaluule, keele ja ajaloo uurija