Viini ring

Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.

Nad käisid koos enamasti üle nädala aastatel 1922–1936, seni kuni üks vihane kraadiõppur Schlicki surnuks tulistas. Paljud ringi liikmed lahkusid Austriast austrofašismi mõju ajal või pärast anšlussi.

Nende lähenemist filosoofiale hakati nimetama loogiliseks positivismiks (ka loogiliseks empirismiks).

Viini ringi väljapaistvate liikmete seas olid Rudolf Carnap, Otto Neurath, Herbert Feigl, Philipp Frank, Friedrich Waismann ja Hans Hahn. Puhuti külastasid ringi koosolekuid Hans Reichenbach, Kurt Gödel, Carl Hempel, Alfred Tarski, Willard Van Orman Quine ja Alfred Ayer, kes nende ideid Suurbritannias populariseeris. Karl Popper ei käinud küll kunagi ringi koosolekutel, kuid ta oli nende õpetuse mõjukas kriitik.

Mõnda aega kohtusid mõned Viini ringi liikmed regulaarselt Ludwig Wittgensteiniga.

Ringi ajalugu

Viini ringi algus ulatub tagasi aastasse 1907, mil rühm entusiastlikke teadusfilosoofiast huvituvaid kraadiõppureid käis neljapäevaõhtuti koos ühes vanas Viini kohvikus, et arutada teaduse ja filosoofia probleeme. Nad töötasid erinevatel erialadel (Philipp Frank oli füüsik, Hans Hahn oli matemaatik, Otto Neurath oli majandusteadlane).

Aastal 1921 sai Hahn Viini Ülikoolis matemaatikaprofessoriks. Kui 1922 vabanes induktiivsete teaduste professori koht, saavutas Hahn Moritz Schlicki kutsumise sellele kohale. Sellest saigi päris Viini ring alguse. Schlick korraldas kutsutud osalejatega ringiga seminari ning selles osalejate ringi hakatigi kutsuma Viini ringiks.

Algul olid põhilised osalejad Hahn ja Neurath, sageli käis kohal ka Praha ülikooli teoreetilise füüsika professor Philipp Frank. Hiljem hakkasid kohal käima teiste seas Viktor Kraft, Herbert Feigl, Friedrich Waismann ja Kurt Gödel. Sügisel 1922 liitus Hahni kutsel ringiga geomeetria professoriks määratud Karl Menger. Schlickil õnnestus 1926 hankida Viini ülikooli õppejõu koht Rudolf Carnapile, kes liitus ringiga ning kellest sai peagi üks selle juhtfiguure.

Aastal 1929 ilmus Viini ringi manifest "Wissenschaftliche Weltauffassung: Der Wiener Kreis" ('Teaduslik maailmakäsitus: Viini ring'), mille kirjutas põhiliselt Neurath.

Manifestil on lisa, mis loetleb 14 Viini ringi liiget. Järgneb kaasatundjate nimekiri, milles on muuhulgas Ramsey ja Reichenbach. Et Reichenbach töötas Berliinis, ei saanud ta ringi otseselt kuuluda, kuid ta jagas Viini ringi liikmete huvisid ja vaateid. Kaasatundjate nimekirjale järgneb teadusliku maailmavaate juhtivate esindajate aunimekiri, mis sisaldab ainult Albert Einsteini, Bertrand Russelli ja Ludwig Wittgensteini nime.

Aastal 1930 hakkas ilmuma Viini ringi ajakiri Erkenntnis ('Tunnetus'), mida toimetasid Carnap ja Reichenbach.

Paljud ringi liikmed olid juudid. Ka neil ringi liikmetel, kes olid "aarjalased", olid liberaalsed või sotsialistlikud vaated, mis olid natsistidele vastukarva. Peale selle ohustas Viini ringi "teaduslik maailmakäsitus" natsistide rassiteooriaid. Kõik see tegi Viini ringi seisundi pärast natsistide võimuletulekut 1934 ebakindlaks.

Viini ringi kõige vasakpoolsem liige oli Otto Neurath, kes oleks pärast natside võimuletulekut kindlasti arreteeritud, kuid ta viibis sel ajal Moskvas ning Austriasse enam tagasi ei pöördunud.

Pärast Schlicki mõrvamist 1936 lahkus enamik Viini ringi järelejäänud liikmeid kiiresti USA-sse ja Suurbritanniasse. Nii levisid nende ideed ingliskeelsetes maades. Sellele aitasid kaasa ka mõned USA ja inglise filosoofid, kes olid käinud kohapeal Viini ringi ideedega tutvumas. Nende seas olid Willard Van Orman Quine ja Alfred Ayer.

Ringi töökord

Ring käis koos üle nädala neljapäeviti Viini Ülikooli L-kujulise matemaatika- ja füüsikahoone Boltzmanngassel asuva tiiva esimesel korrusel. Kohalviibijate arv ületas harva 20. Seisti väikeste rühmadena juteldes, kuni Schlicki käteplaksutamise peale võeti istet. Mõnikord luges Schlick ette mõne kirja, mis puudutas ringis arutatavaid küsimusi. Tema korrespondentide seas olid Albert Einstein ja Bertrand Russell. Mõnikord teatas ta (eriti Suurbritannias) ilmuvatest publikatsioonidest ja lubas teha mõne põhjal ettekande või palus seda teha mõnel vabatahtlikul. Mõnikord tutvustas ta mõnd Viinis viibivat külalist. Järgnes arutelu eelmisel koosolekul väljapakutud teemal või kellegi ettekanne tema käsilolevast tööst.

Schlick oli arutelude moderaator ja stimuleeriv osavõtja.

Kunagi ei võetud jutuks poliitika- ega majandusprobleeme.

Ringi vaated

Filosoofilist positsiooni, mida Viini ring kaitses, on hakatud nimetama loogiliseks positivismiks. Sisuliselt oli tegemist loogilise empirismiga.

Viini ringile avaldas suurt mõju Bertrand Russelli filosoofia. Hans Hahn oli Russellist väga vaimustatud. Õppeaastal 1924/25 korraldas Hahn seminari, kus võeti läbi Russelli ja Alfred North Whiteheadi "Principia Mathematica". Russelli mõjul pooldas Viini ring logitsismi ja pööras suurt tähelepanu induktsioonile.

Samuti avaldas Viini ringile suurt mõju Ludwig Wittgensteini "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis võeti lause-lauselt läbi õppeaastal 1926/27. Kuigi Wittgenstein ise viibis tol ajal Austrias, ta aruteludes ei osalenud. Üksikud Viini ringi liikmed (Schlick, Waismann) vestlesid Wittgensteiniga aastatel 1929–1932. Viini ringile pakkus "Traktaadi" juures erilist huvi demarkatsiooniprobleem (teaduse ja metafüüsika omavahelise piiritlemise probleem).

Viini ringile avaldas suurt mõju ka revolutsioon füüsikas, mis seisnes relatiivsusteooria ja kvantmehaanika tekkes. Palju arutati füüsikafilosoofia probleeme, näiteks aja ja ruumi loomust relatiivsusteooria valguses ja kvantmehaanika paradokse. Mitmed füüsikud (sealhulgas Albert Einstein ja Werner Heisenberg) olid tol ajal Viini ringi filosoofiale lähedastel filosoofilistel positsioonidel. Schlick oli Einsteini hea sõber ning neil oli ulatuslik kirjavahetus relatiivsusteooria filosoofilise tõlgendamise üle.

Viini ring püüdis välja töötada ja kaitses "teaduslikku maailmakäsitust" ja kaotada metafüüsika.

Füüsikas toimunud revolutsioon, mis asendas Newtoni mehaanika ja Newtoni gravitatsiooniteooria uute teooriatega, näitas, et soliidne empiiriline alus ei taga teooria tõesust. See seadis teravalt üles küsimuse, kas ja kuivõrd saab teaduslikke teooriaid õigustada induktsiooni teel vaatluste ja katsete andmetest.

Liikmeid, seminaridel osalejaid ja korrespondente

Vaata ka

Loogiline positivism

Välislingid

Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias (inglise keeles)
Viini Ringi Instituut (inglise keeles)
Viini ringi manifest