Helmes

See artikkel on üldmõistest; Eesti ettevõtte kohta vaata Helmes (ettevõte)

Helmes on ehte osana või tekstiilide kaunistamiseks kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, pärlmutter, klaas) võivad olla mitmesugused^[viide?]. Helmesse on tehtud läbiv auk, et seda saaks lükkida näiteks traadile vms, saades nõnda näiteks kaelakee.

Helmeid tehakse paljudest eri materjalidest. Vanimad teadaolevad helmed on eranditult tehtud looduslikust materjalist, millele on antud soovitud kuju ja millesse on puuritud auk. Tänapäeval on levinuimad materjalid helmeste tööstuslikus tootmises plastik, puit, klaas, metall ja kivi.

Helmeid tehakse ka tänapäeval nii orgaanilist (taimse või loomse päritoluga) kui ka anorgaanilist päritolu (mineraalid) looduslikest materjalidest. Orgaaniliste materjalide hulka loetakse luu ja vandel, korall, sarv, seemned, puit, merikarp ja pärlmutter. Looduslikud pärlid on olnud läbi ajaloo kõrgeimalt hinnatud loodusliku päritoluga helmed nende harulduse tõttu, kuid tänapäeval on nad märksa tavalisemad pärlite kasvandustes tootmise tõttu. Merevaik ja gagaat on samuti orgaanilise päritoluga helmematerjalid, kuigi tekkinud orgaanilise ainese fossiliseerumise käigus.

Looduslikud anorgaanilised materjalid on eelkõige mineraalid tõelistest vääriskividest kuni eri värvi ja tekstuuriga kivideni, samuti vääris- ja muud metallid.

Vanimad kunstmaterjalidest helmed on keraamilised, valmistatud kas põletatud savist, keraamilisest massist (egiptuse pasta) või klaasist. Ehedana loodusest leiduvast metallist (kuld, hõbe) helmeste kõrval valmistati suhteliselt varakult helmeid ka eri metallide sulamitest (elektron, pronks, messing), kuid eriti viimased olid kergemini oksüdeeruvad ning neid on muististest leitud vähem.

• Palvehelmed
• Piiprellid
• Ševroonhelmes
• Krõllid
• Litrid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Helmes