Vana-Lähis-Ida

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Vana-Lähis-Ida on ajalooline piirkond, mis kattub suuresti tänapäeva Lähis-Idaga. Tavaliselt kõneldakse sellest Vana-Lähis-Ida teadusuuringute kontekstis, käsitledes eelkõige aega selle piirkonna esimestest kõrgkultuuridest kuni meie ajaarvamise alguse või Rooma keisririigi jagunemiseni 4. sajandil pKr. Vana-Lähis-Ida uuringute keskne teadusharu on kiilkirjakultuure uuriv assürioloogia, kuid sageli arvatakse Vana-Lähis-Ida alla ka Vana-Egiptus, millega tegeleb egüptoloogia.

Vana-Lähis-Idas paiknesid inimkonna ajaloo ühed vanemad kõrgkultuurid, eelkõige Mesopotaamiasse jäänud Sumer, Akkad, Assüüria ja Babüloonia, aga ka Väike-Aasias asunud Hetiidi riik, praeguse Iraani aladel Vana-Pärsia ning mitmesugused väiksemad kultuurid nagu Kaukaasias asunud Urartu, Vahemere idarannikule jäänud Ugarit ja Foiniikia.

Kirjandus

Vladimir Sazonov, Peeter Espak, Andreas Johandi. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017, ISBN 978-9949773718 [1]