Mine sisu juurde

Parred

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
 See artikkel räägib rehepartest; sõna "pars" teiste tähenduste ja nime "Pars" kandjate kohta vaata lehekülge Pars (täpsustus).

Parred ehk reheparred olid peened latid (palgid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele (lõsnadele) vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.

Need kujutasid endast mustaks suitsunud ja tahmunud ümarpalke, mille läbimõõt oli umbes 15 cm. Parred asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9...18 (keskmiselt 12...15). Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks (lauguseks).

Igal parrel võis kuivada kolm-neli püstiasendis viljavihkude koormat. Kuivatamise eesmärk oli ära hoida vilja hallitamist. Vilja säilimisele aitas kaasa suits, mis ühtlasi puhastas vilja. Viljavihud pandi kuivama (aheti) lauguste kaupa. Alustati rehetoa rehealusepoolsest osast ja lõpetati ahju ääres. Vilja kuivama panemist nimetati ahtmiseks (Lõuna-Eestis atmine). Parsil kuivavat vilja või ka ühel laugusel kuivavat viljaportsjoni nimetati ahteks (nimetav: ahe).

Ka linnaseid kuivatati parsil.

Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada küttepuid, pirde või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed.

Lääne- ja Põhja-Eestis, kus rehetuba kasutati ka saunana, võidi partel vihelda.

Soomaal käibib legend, et kui teid ei olnud, suitsutati surnuid parsil, kuni neid sai surnuaiale viia.

Mõistatusi parte kohta

Vanasõnu

  • Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut.
  • Oma mees tuleb ikka järele, kas situ parsilt maha.
  • Parem see, kes tuppa situb, kui see, kes parsil magab.
  • Laisal pernaesel süüb siski pere söömätä, ehk küll puu parsil ja leib laudil, terä paan ja tuli all.

Tsitaat

Eduard Vilde "Pisuhännas" ütleb Ludvig Sander: "Ainult parsil elab luule, ainult vommil sigib suur idee, kõik meie kultuur on tulnud laudast ja aganikust."

Vaata ka

Välislingid