Kiirkaater

Kiirkaater ehk ründekaater (inglise k. Fast Attack Craft – FAC, saksa k. Schnellboot) on kiirekäiguline hästi relvastatud ja seirevahenditega varustatud väiksem sõjalaev-kaater, mis on mõeldud peamiselt ründava iseloomuga meresõjaoperatsioonideks rannikumerel.

Kiirkaatriteks loetakse üldiselt ühtlasi raketikaatrid ja torpeedokaatrid (ei kasutata tänapäeval), aga ka mõned raskema relvastusega ja kiiremad patrullkaatrid.

Kiirkaatrid on tänapäeval sageli kasutuses väiksemate riikide merevägede relvastuses enda merealade kaitseks. Need on suurtest ja kulukatest sõjalaevadest märksa odavamad soetada ja ülal pidada, aga rannikulähedasteks tegevusteks operatiivsemad ja mobiilsemad. Kiirkaatrite maksimaalne kiirus on tavaliselt 30–45 sõlme. Autonoomsus on tagasihoidlik ja merekõlbulikkus samuti piiratud, sest kaatrid on mõeldud rannikulähedasteks kiireteks sõitudeks.

Kiirkaatrite ehk ründekaatrite relvastus on võimalikult mitmekesine või universaalne. Relvastuses on tänapäeval peamiselt laevavastased raketisüsteemid, õhutõrjesüsteemid ja allveetõrjesüsteemid koos vastavate seireseadmetega angu radarid ja sonarid. Lisaks on kiirkaatritel reeglina lähivõitluseks automaatkahur ja raskekuulipildujad ning lisaks vajadusel meremiinide veeskamise võime. Enne rakettrelvade kasutuselevõttu olid kiirkaatrite pealveelaevade vastaseks põhirelvaks torpeedod.

Kiirkaatritele paigutatud erinevad süsteemid vajavad väikese aluse kohta üsna suurearvulist meeskonda. Üldjuhul on kiirkaatrite majutus- ja elutingimused tänu ujuvplatvormi väiksusele ja mitmete süsteemide ärapaigutamisest tulenevale majutuskitsikusele minimaalsed.

• Korvett – kiirkaatrist suurem ja autonoomsem, aga aeglasem sõjalaev