Frantsisklased

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena. Frantsiskaani ordusid on kolm: 1209. aastal Assisi püha Franciscuse poolt paavst Innocentius III loaga rajatud minoriitide ehk "vähemate vendade" ordu (Ordo Fratrorum Minorum, lühend OFM), neist 1517. aasta eraldunud konventuaalid ja 1520. aastal loodud kaputsiinid. Samuti järgivad Franciscuse reegleid 1212. aastal asutatud püha Clara nunnaordu ehk klarissid ning 1447. aastast tegutsev Kolmas Püha Franciscuse Ordu (tertsiaarid), kuhu kuuluvad nii vaimulikud liikmed (regulaarid) kui ka ilmikud (sekulaarid). Poolas ja Leedus on frantsiskaane tuntud ka bernardiinide nime all (Siena Bernardino järgi), ehkki mujal peetakse selle nimetusega silmas tsistertslasi.

1223. aastast on Franciscuse reeglite seas ka vaesustõotus, mille täpset ulatust on aegade vältel küll erinevalt tõlgendatud, muuhulgas põhjustades sajandite vältel ohtralt lahkhelisid paavstidega. Frantsiskaanid on traditsiooniliselt olnud rändmungad, kes ei eraldu ühiskonnast, vaid tegelevad sageli praktiliste töödega nagu vaestehoolekanne, haigete põetamine ja jutlustamine lihtrahvale. Seetõttu olid frantsiskaanid keskaegses Eestis sageli populaarsed just vaesema rahva seas.

Frantsiskaani teoloogia keskendub mitte pärispatule, vaid maailmale kui Issanda loomingule, mis on üks hea ja rõõmus paik. Assisi Franciscuse eeskujul pööratakse inimeste kõrval tähelepanu ka loomadele. Kristuse lihakssaamises nähakse märki suurest alandlikkusest, väga olulisel kohal on ka armulaud. Liikmetelt nõutakse loobumist maisest varast ja asjade külge klammerdumisest, eelistades lihtsat elu, solidaarsust vaestega ja tööd ühiskondliku õigluse nimel.

1236. aastal tegi paavst Gregorius IX frantsisklastele ja dominikaanidele ülesandeks võidelda ketserlusega, moodustades kirikliku uurimisameti ehk inkvisitsiooni. Selles oli frantsiskaanid tegevad terve keskaja, osaledes ka nõiaprotsessides ja koostades erialaseid käsiraamatuid, ehkki tuntumad on teiste ordude omad.

Frantsiskaanide rajatud Studium Biblicum Franciscanum on akadeemiline selts, mis tegutseb Jeruusalemmas ja Hongkongis. Selle Hongkongi haru sai 40-aastase töö järel 1968. aastal valmis esimese täieliku katoliikliku piiblitõlke hiina keelde. Analoogse katse tegi frantsiskaan Giovanni di Monte Corvino Beijingis juba 14. sajandil.

Frantsiskaani ordu liikmete seas olid keskaegsed skolastikud Halesi Alexander, Bonaventura ja John Duns Scotus, moodsa loodusteaduse filosoofiline alusepanija Roger Bacon ning tuntud müstikud Augsburgi David ja Regensburgi Berthold. Keskajast on tuntud ka frantsisklased Nicolaus Lyrast, piiblikommentaator Bernardino Sienast, filosoof William Ockham, jutlustajad Johannes Capistranost, Oliver Maillard ja Michel Menot ning ajaloolased Luke Wadding ja Antoine Pagi. Arhitektuuris on frantsiskaanidega seotud itaalia gootika. Tuntumate frantsiskaanide seas on ka püha Antonius Paduast, kirjanik François Rabelais, maadeuurija Giovanni da Pian del Carpini, püha Pio Pietrelcinast, püha Maximilian Kolbe, kunstnik Pasquale Sarullo, Mamerto Esquiú, hiina piiblitõlkija Gabriele Allegra, püha Junípero Serra, New Yorgi tuletõrjuja Mychal F. Judge, luuletaja ja kunstnik Angelico Chavez, misjonär Anton Docher, püha Giuseppe Cupertinost, Benedict Groeschel ja püha Leonardo Porto Mauriziost.

2013. aasta "Annuario Pontificio" andmeil oli frantsiskaani meesteordude liikmeskond järgnev:

• minoriidid: 2212 kogukonda, 14 123 liiget, 9735 preestrit;
• konventuaalid: 667 kogukonda, 4289 liiget, 2921 preestrit;
• kaputsiinid: 1633 kogukonda, 10 786 liiget, 7057 preestrit;
• kolmas ordu: 176 kogukonda, 870 liiget, 576 preestrit.

Alates 2013. aastast on ordu kindral Michael Anthony Perry.

Eestis tegutsesid frantsiskaanid juba keskajal, 1502. aastal asutati frantsisklaste konvent Rakverre ja ehitati Rakvere Püha Mihkli klooster, kuid frantsiskaanid tõrjuti reformatsiooni ajal maalt ning sisuliselt taastus nende tegevus väiksemas mahus alles 20. sajandil. Eestis oli keskaja lõpul 4 fransiskaani kloostrit: Viljandi (1466) Lihula (1505), Rakvere (1508) ja Tartu naistertsikaaride (klarisside) klooster (1514)^[1].

Sõjaeelses Eestis olid tegevad mõned kaputsiinidest katoliku preestrid ja praegu tegutseb Tartus katoliku kiriku vastas üle tänava klarisside klooster.

 Frantsisklased – tsitaadid Vikitsitaatides