Esmatõus

Esmatõus ehk esmavallutamine, ka esmavallutus, on alpinistide esmakordne tipputõus mäetipule. Tippujõudmine peab olema tõendatud pildimaterjali ja marsruudikirjelduse näol.

Isikut, kes sooritab esmavallutuse, nimetatakse esmatõusjaks või esmavallutajaks.

Kui alpinistid tõusevad tippu uut marsruuti mööda, nimetatakse seda esmatõusuks uuel marsruudil. Üldjuhul valitakse uued marsruudid tehniliselt raskemini läbitavatel tõusuteedel. Kuulsamaid esmatõuse uutel marsruutidel on esmatõus Eigeri põhjaseinal 1938. aastal (80 aastat pärast mäe esmavallutust).

Põhiallikas:^[1]

• 1829 – Suur-Ararat (5165 m), Armeenia mägismaa
• 1960 – Estonia mäetipp (6211 m), Taga-Alai ahelik, Pamiir
• 1974 – kahe tipu esmavallutused Pamiiris
• 1977 – mitme tipu esmavallutused Pamiiri Alai ahelikus
• 1982 – Tartu ülikool 350 (6258 m), Pamiir
• 1982 – J. F. Parroti mäetipp (6277 m), Pamiir
• 1984 – Tallinna mäetipp (6047 m), Pamiir
• 1984 – Spordiühing Kalevi mäetipp (5750 m), Pamiir
• 1984 – Tipp Pamiiris (5700 m)
• 1989 – Eesti ülikool (üle 5000 m), Pamiir
• 1991 – Norma mäetipp (5467 m), Pamiir
• 1991 – Paide mäetipp (5341 m), Pamiir
• 2010 – Tipp 5202 (5202 m), Kunlun, esmatõusjad Priit Joosu, Kristjan-Erik Suurväli, Marko Aasa
• 2010 – Tipp 5419 (5419 m), Kunlun, esmatõusjad Priit Joosu, Priit Simson
• 2018 – Kunchang Kangri (6801 m), Karakoram

• 2010 – Lazio (6045 m), Eesti alpinistide esmatõus uut marsruuti mööda