Dream Chaser

Dream Chaser
	Dream Chaser
Meeskond	2 kuni 7 inimest
Pikkus	9,0 m
Tiivaulatus	7,0 m
Tühimass	11 300 kg

Dream Chaser (inglise "Unistuse tagaajaja") on Sierra Nevada Corporation (SNC) Space Systemsi poolt välja töötatav korduvkasutatav mehitatud suborbitaalne ja orbitaalne^[5] kosmoselennuk. See osales esialgu NASA arendusprogrammis Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonna ja lastiga varustamiseks, kuid NASA otsustas hiljem kasutada teiste firmade kosmoselaevu.^[6]

Dream Chaser on kavandatud toimetama Maa-lähedasele orbiidile ja sealt tagasi Maale kuni seitset inimest. Sõiduk on projekteeritud startima vertikaalselt ja maanduma horisontaalselt – automaatselt, tavalisele maandumisrajale.^[1] Sierra Nevada töötab välja ka mehitamata versiooni varustusmissioonide jaoks.

Dream Chaseri maht on 16,0 m³.^[3] Sellel jätkub kütust vähemalt 210-päevaseks lennuks.^[7] Maale naastes on laskumisel ülekoormus alla 1,5 g.^[4]

Vaata ka

Korduvkasutatav kanderaketisüsteem

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Dream Chaser Model Drops in at NASA Dryden". Dryden Flight Research Center: NASA. 17.12.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.
↑ Chang, Kenneth (01.02.2011). "Businesses Take Flight, With Help From NASA". New York Times. p. D1. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 AutoIQ-3">Wade, Mark (2014). "Dream Chaser". Encyclopedia Astronautix. Originaali seisuga 06.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.
↑ ^4,0 ^4,1 Sirangelo, Mark (August 2011). "NewSpace 2011: Sierra Nevada Corporation". Spacevidcast. Vaadatud 16.08.2011. Sirangelo, Mark (24. august 2014). "Flight Plans and Crews for Commercial Dream Chaser’s First Flights: One-on-One Interview With SNC VP Mark Sirangelo (Part 3)". AmericaSpace.
↑ Leonard, David (07.02.2011). "Private Spaceflight Innovators Attract NASA's Attention". New York. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.01.2014. Vaadatud 06.01.2014. Dream Chaser will become a fully capable suborbital vehicle on the way to reaching orbital capability.
↑ "NASA Passes on Dream Chaser, Statement From SNC Regarding NASA's Commercial Crew Award Decision". AmericaSpace. Vaadatud 7. jaanuaril 2024.
↑ Bayt Rob. Commercial Crew Program: Key Driving Requirements Walkthrough. NASA, 26.07.2011, vaadatud 27.07.2011.

Välislingid

[subNAS-1] 1,0 ^1,1 "Dream Chaser Model Drops in at NASA Dryden". Dryden Flight Research Center: NASA. 17.12.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.

[AutoIQ-2-2] Chang, Kenneth (01.02.2011). "Businesses Take Flight, With Help From NASA". New York Times. p. D1. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.

[AutoIQ-3-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 AutoIQ-3">Wade, Mark (2014). "Dream Chaser". Encyclopedia Astronautix. Originaali seisuga 06.01.2014. Vaadatud 29.08.2012.

[Mark-4] 4,0 ^4,1 Sirangelo, Mark (August 2011). "NewSpace 2011: Sierra Nevada Corporation". Spacevidcast. Vaadatud 16.08.2011. Sirangelo, Mark (24. august 2014). "Flight Plans and Crews for Commercial Dream Chaser’s First Flights: One-on-One Interview With SNC VP Mark Sirangelo (Part 3)". AmericaSpace.

[AutoIQ-5-5] Leonard, David (07.02.2011). "Private Spaceflight Innovators Attract NASA's Attention". New York. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.01.2014. Vaadatud 06.01.2014. Dream Chaser will become a fully capable suborbital vehicle on the way to reaching orbital capability.

[Decision-6] "NASA Passes on Dream Chaser, Statement From SNC Regarding NASA's Commercial Crew Award Decision". AmericaSpace. Vaadatud 7. jaanuaril 2024.

[AutoIQ-4-7] Bayt Rob. Commercial Crew Program: Key Driving Requirements Walkthrough. NASA, 26.07.2011, vaadatud 27.07.2011.

[1]