Alteratsioon

Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.

Alteratsiooni teostamine on altereerimine.

Alteratsiooni tulemus on altereeritud heli.

Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette:

• dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra;
• bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra;
• diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra;
• dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra.

Alteratsiooni tähistamisel saksa süsteemis tähtnimetusega lisatakse alusheli

• tähtnimetusele
  • pooltoon kõrgendamise puhul järelliide -is ning tervetoon kõrgendamise puhul järelliide -isis
  • pooltoon madaldamise puhul järelliide -es ning tervetoon madaldamise puhul järelliide -eses (erandiks on alusheli H, mis pool tooni madaldades saab saksa süsteemis nimeks B)
• silpnimetusele
  • pooltoon kõrgendamise puhul sidekriipsuga sõna diees ning tervetoon kõrgendamise puhul sidekriipsuga sõna dubldiees
  • pooltoon madaldamise puhul sidekriipsuga sõna bemoll ning tervetoon madaldamise puhul sidekriipsuga sõna dublbemoll

Alteratsioon dublbemoll () bemoll () Alusheli tähtnimetus / silpnimetus diees () dubldiees () Ceses / Do-dublbemoll Ces / Do-bemoll C / Do Cis / Do-diees Cisis / Do-dubldiees Deses / Re-dublbemoll Des / Re-bemoll D / Re Dis / Re-diees Disis / Re-dubldiees Eses / Mi-dublbemoll Es / Mi-bemoll E / Mi Eis / Mi-diees Eisis / Mi-dubldiees Feses / Fa-dublbemoll Fes / Fa-bemoll F / Fa Fis / Fa-diees Fisis / Fa-dubldiees Geses / Sol-dublbemoll Ges / Sol-bemoll G / Sol Gis / Sol-diees Gisis / Sol-dubldiees Ases / La-dublbemoll As / La-bemoll A / La Ais / La-diees Aisis / La-dubldiees Beses / Si-dublbemoll B / Si-bemoll H / Si His / Si-diees Hisis / Si-dubldiees

Laadiline alteratsioon on laadi kulgevate astmete muutmine, teisendamine (altereerimine), mille tõttu teravneb nende astmete tunglevus laadi püsivatesse astmetesse antud helistikust väljumata. Altereerida on võimalik ainult neid astmeid, mis asuvad püsivast astmest vähemalt tooni kaugusel.

Loomulikus mažooris on altereeritavad:

• II astme – kõrgendamine või madaldamine
• IV astme – kõrgendamine
• VI astme – madaldamine (harmooniline mažoor)

Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine.

Loomulikus minooris on altereeritavad:

• II astme – madaldamine
• IV astme – kõrgendamine ja madaldamine
• VII astme – kõrgendamine (harmooniline minoor)

Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine. Minoori IV astme madaldamine asendatakse sageli III astme kõrgendamisega ja VII astme madaldamine VI astme kõrgendamisega. See on tingitud kromaatastmiku õigekirja reeglitest.

Meloodiline alteratsioon on mitteakordihelide (tavaliselt abi- või läbiminevad helid) tunglevuse suundumine akordihelidesse ja kuulub enamasti harmoonia valdkonda.

Abiheliks ehk kõrvalheliks (kaunistusheliks) nimetatakse akordi tertsilisse struktuuri mittekuuluvat heli, mis ühendab akordihelisid nende kordumisel.

Läbiminevaks ehk täiteheliks nimetatakse heli, mis ühendab kaht akordiheli astmelisel liikumisel.

Modulatsioonilise alteratsiooni puhul tekib altereeritud astme kulgemisel üleminek uue helistiku püsivasse astmesse.

• Laad