Arutelu:Muusika ajalugu

• Euroopa muusika ajalugu algab varasest keskajast. Selle olulisteks pidepunktideks on gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. - Muusikat tehti Euroopas siiski ka enne keskaega. Vanamuusikahuviliste seas tegeleb terve seltskond Vana-Kreeka muusikaga, mõni on ka Eestis esinenud.
• Alates XIX sajandist kujunevad välja muusikažanrid, kus esiplaanile tõuseb autori/helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid. - Ehk on silmas peetud pigem stiile kui žanre? --Oop 19:55, 15 Jan 2005 (UTC)

Tänan. Kõik õige. Euroopa tänapäevase muusika ajalugu, muidugi.

Mulle tundub see ebamäärase formuleeringuna. Andres 10:15, 16 Jan 2005 (UTC)

Zhanride ja stiilide vahe selgitamine on plaanis. Antud juhul on õige rääkida zhanridest. --Lulu 09:22, 16 Jan 2005 (UTC)

Soovitan rääkida minevikust minevikuvormis. Vähemalt nii on Vikipeedias seni tehtud. Andres 10:15, 16 Jan 2005 (UTC)

nujah.. eesti grammatiline "olevik" on sisuliselt üldaeg, st kasutatakse nii oleviku, mineviku kui tuleviku jaoks... aga ühtluse huvides panin muidugi minevikku... tänan --Lulu 10:45, 16 Jan 2005 (UTC)

Kas muusikaajalugu pole mitte üks sõna? 82.131.8.211 8. november 2005, kell 16.33 (UTC)

Minu meelest on nii, et muusikaajalugu on muusika ajalugu uuriv distsipliin. Andres 9. november 2005, kell 07.16 (UTC)

Kas ei ole nii, et muusikaajalugu on distsipliin, mis käsitleb muusika ajalugu? Sel juhul peaks selle artikli pealkiri olema "Muusika ajalugu". Igal juhul aga tuleb nende kahe asja kohta kirjutada eraldi artiklid. Andres 16. aprill 2006, kell 21.44 (UTC)

Tahaks natuke vaidlustada:

Renessanssooperit tuntakse peamiselt mõni aasta hiljem loodud ooperi "Eurydike" kaudu.

Mulle tundub, et eelkõige peetakse renessansiaja ooperi parimateks näideteks Monteverdi omi. Ja seda ka tuntakse eelkõige nende järgi, kui võtta kriteeriumiks see, et neid vist mängitakse tänapäeval palju rohkem kui Peri ja Caccini omi. Või oli tsiteeritud lause kirjutajal siiski hea põhjus nimetada just "Eurydiket"?ML 20. juuli 2007, kell 17:22 (UTC)

Arvan, et kirjutaja pidas silmas hoopis seda, et kuigi oopereid oli ka enne "Eurydiket", on nad meile tuttavad alates "Eurydikest". Andres 20. juuli 2007, kell 17:31 (UTC)

Võib-olla pidas silmas hoopis seda, et mõned loevad Monteverdi barokkheliloojate hulka, ja ei julenud sellepärast teda renessanssooperi tegijaks nimetada? Monteverdi esimene ooper valmis sellest Eurydikest ainult umbes 7 aastat hiljem. Teda tuleks seoses selle ajastu ooperiga mainida, aga võib-olla koos mingi täpsustusega.ML 22. juuli 2007, kell 15:15 (UTC)

Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot ja Pierluigi da Palestrinat aga olulised on ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert, Claudio Monteverdi ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.

Selline tähtsuse hindamine on muidugi küllaltki palju maitseasi, aga kui neid tähtsamaid veel eraldi tähtsusklassidesse jaotada, siis Monteverdi peaks minu arvates kindlasti kõige tähtsamate hulka kuuluma, ja mitte sellesse seltskonda, et "ka olulised".ML 20. juuli 2007, kell 17:22 (UTC)

Nõus. Andres 20. juuli 2007, kell 17:31 (UTC)

Püüan artiklisse ise kirjutada täpsustuse selle kohta, kui palju on tegelikult probleeme keskaja muusika ja renessanssmuusika vahelise piiri määramisega. Renessanssmuusika algusajaks on nimetatud küllalt erinevaid aegu ja stiile.ML 20. juuli 2007, kell 17:22 (UTC)

Arvan, et see artikkel ei räägi muusikaajaloost (distsipliinist), vaid muusika ajaloost, mistõttu pealkirjaks peaks olema "Muusika ajalugu". Andres 20. juuli 2007, kell 17:32 (UTC)

Mulle tundub ka nii.ML 20. juuli 2007, kell 18:37 (UTC)

Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16. sajandil.

See lause on vist ekslik - Madalmaad olid küll olulised, aga pigem 15. sajandil, ning kui üldse rääkida 14. sajandi renessanssmuusikast, siis need arengud olid vist Prantsusmaal ja Itaalias. Püüan ise hiljem parandada, kui vahepeal vastu ei vaielda.ML 20. juuli 2007, kell 19:03 (UTC)

Mulle tundub, et kolmandas lauses ei sobi lingiks ei rütm ega rütm. Andres 23. aprill 2008, kell 17:31 (UTC)

Võtsin selle teksti praegu välja, sest tegu on uduse jutuga, mille paikapidavus on kaheldav.

Euroopa klassikaline muusika sai alguse varasel keskajal, kui gregoriuse koraali ülesmärkimisest arenes välja muusika noodikiri. Kuni 18. sajandini koosnes Euroopa klassikaline muusika kindlas vormis ja kindlaks otstarbeks loodud liturgilisest või ilmalikust muusikast, mida mõjutas erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid euroopa klassikalises muusikas välja muusikažanrid, mille puhul tõusis esile helilooja isiksus, tema individuaalne helikeel ja väljendusvahendid. 20. sajandi muusikale avaldas tugevat mõju helisalvestusvahendite kasutuselevõtt ja massimeedia, mille tulemusena tekkis meelelahutusliku ja tantsulise funktsiooniga popmuusika. --Andrus Kallastu 28. veebruar 2009, kell 13:21 (UTC)

Millist udust juttu sa silmas pead, mis on kaheldav? Popmuusika asemel võiks kasutada vist populaarmuusikat aga muidu peaks olema jutt tõene. --Tiuks 28. veebruar 2009, kell 18:52 (UTC)

Kui veidigi analüüsida, leiame, et see on sisuta sõnavaht, mille sarnast leiab, tõsi küll, päris tihti üldhariduskooli lauluõpikutest:

1. Muusika noodikiri ei arenenud välja seoses gregooriuse koraaliga, vaid oli olemas juba Vana-Kreekas.
2. Kuni 18. sajandini koosnes Euroopa klassikaline muusika kindlas vormis ja kindlaks otstarbeks loodud liturgilisest või ilmalikust muusikast, mida mõjutas erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. See lause ei ütle ju mitte midagi! Miks just 18. sajandini? Samahästi võib öelda, et 20. sajandi muusika koosneb kindlas vormis ja kindlaks otstarbeks loodud liturgilisest või ilmalikust muusikast, mida mõjutab erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika.
3. Muusikažanrid olid olemas juba ammu enne, samuti oli ammu enne olemas helilooja individuaalne helikeel.
4. Helisalvestus ei olnud kaugelti ainuke 20. sajandi muusika spetsiifiline nähtus.

--Andrus Kallastu 1. märts 2009, kell 11:47 (UTC)

Nüüd märkasin mina ka vastuolu. Kui oleks toodud konkreetsed näited, siis saaks lausete sisust paremini aru. Klassikalist muusikat kirjutati kindlaks otstarbeks (tellimusel) ja žanr tulenes sellest, mille jaoks kirjutati.

3. punktis on mõeldud vist seda, et helilooja ei pidanud enam oma teoseid dirigeerima ja helilooja kui isiksus tuleb selgemini esile muusikažanrite järgi. See on ainult oletus. Siin otseselt ei öelda, et muusikažanrid tekkisid 19. sajandil.

Helisalvestus oli üks tähtsmaid nähtusi populaarmuusika arengus ja see ei ole ka otseselt vale.

--Tiuks 1. märts 2009, kell 14:41 (UTC)

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.siba.fi/muhi
  • In Muusika ajalugu on 2013-06-24 12:28:32, 404 Not Found
  • In Muusika ajalugu on 2013-07-06 15:14:49, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 18:15 (EEST)[vasta]

gregoriuse koraal on kindlasti vale. Peab olema kas gregooriuse koraal või Gregoriuse koraal, nagu nüüd vist soovitatakse. Andres (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 01:19 (EET)[vasta]