Mine sisu juurde

Žyrovičy

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 6. detsember 2014, kell 20:04 kasutajalt Melilac (arutelu | kaastöö)
Žyrovičy

valgevene Жыровічы Žyrovičy
vene Жировичи Žirovitši

[[Fail:|90x90px|Vapp]]

Elanikke: 2570 (2005)

Koordinaadid: 53° 0′ N, 25° 20′ E
Žyrovičy (Valgevene)
Žyrovičy

Žyrovičy (valgevene keeles Жыровічы, poola keeles Żyrowice või Żyrowicze) on küla (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Słonimi rajoonis, Žyrovičy külanõukogu keskus. Asulas on 2570 elanikku (2005).

Žyrovičy suurimaks vaatamisväärsuseks on hetkel õigeusu kiriku valduses olev klooster, mille hooned pärinevad XVII-XVIII sajandist. Ka paljud selle küla majad on sel ajal ehitatud. Külas on kolm kirikut, küla vahetus läheduses asub ka neljas, XVIII sajandi lõpus rajatud puidust õigeusu kirik. Kloostris asub Jumalaema kujutav imettegev ikoon mõõtmetega 5,6x4,4 cm. Tegemist on ilmselt väikseima Neitsi Maarjat kujutava ikooniga maailmas.

Külas on keskkool ja kunstikool; seal asub ka põllumajandustehnikum. Asulas on arvukalt käsitööga tegelevaid ettevõtteid.

Ajalugu

Žyrovičy alguseks loetakse aastat 1493, mil selle piirkonna valitsejaks sai Soltan, kes ehitas paika, kus kuulduste kohaselt olevat aastal 1470 leitud imettegev Jumalaema kujutav ikoon, kiriku. Kiriku ümber hakkas kasvama Žyrovičy küla. Asula kuulus toona Navahradaki vojevoodkonda Słonimi maakonda.

Žyrovičy kloostris pandi XV sajandil kirja valgevene keelsed Žyrovičy evangeeliumid, mis on heaks näiteks tolleaegsest kirjakunstist ja miniatuuridest. Käsikirjad olid kloostris XIX sajandi keskpaigani, tänapäeval säilitatakse neid Leedus.

Aastal 1624 sai Žyrovičyst alev. Asula oli Leedu alade kreekakatoliku kiriku keskuseks, olles ühtlasi ka kaubanduskeskus. Aastal 1655 põletasid aga kasakad asula ja sealse kloostri maha.

Poola jagamisel läks Žyrovičy Venemaa koosseisu aastal 1795. Alev oli aastail 1810-1828 kreekakatoliku kiriku Bresti piiskoppideresidents, aastail 1828-1838 Leedu uniaatide keskus, aga aastast 1840 õigeusu kiriku Leedu patriarhide residents. Asulas peeti kolm korda aastas laata.

Kuni 1917. aastani oli Žyrovičy Venemaa Keisririigi koosseisus, 19191939 kuulus Poolale. 19391991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. Alevi staatuse kaotas asula aastal 1940.

Pilte

Välislingid