Lehekülje Franciscus lähteteksti vaatamine

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:
Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.
Blokeerija: ‪EPIC‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected.
Blokeeringu algusaeg: 2. juuli 2024, kell 10:48
Blokeeringu aegumistähtaeg: 2. juuli 2025, kell 10:48
Sinu praegune IP-aadress on 206.189.44.186. Blokeeritud vahemik on 206.189.32.0/20.
Palun lisa kõik need andmed igale järelepärimisele, mida kavatsed teha. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.
Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.
Saad vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti.
{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Franciscus
|pilt          = Portrait of Pope Francis (2021).jpg
| pildiallkiri = Franciscus (2021)
|sünninimi     = Jorge Mario Bergoglio
|valitsemisaja algus= [[13. märts]] [[2013]]
|valitsemisaja lõpp= 
|eelkäija      = [[Benedictus XVI]]
|järeltulija   = 
|sünnikuupäev  = {{murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1936|12|17}} }}
|sünnikoht     = [[Buenos Aires]], [[Argentina]]
|surmakuupäev  = 
|surmakoht     = 
}}
{{See artikkel|räägib paavstist; [[Frantsisklaste ordu]] rajaja kohta vaata artiklit [[Franciscus Assisist]].}}
[[Pilt:Paavst Franciscus Tallinnas 2018 (078).jpg|pisi|Franciscus visiidil Eestis (2018)]]
'''Franciscus''' (ilmaliku nimega '''Jorge Mario Bergoglio'''; [[Hispaania keel|hispaania]] hääldus {{IPA-es|ˈxorxe ˈmaɾjo βerˈɣoɣljo|}}; sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1936]] [[Buenos Aires]]es [[Argentina]]s) on praegune ehk [[Paavstide loend|266.]] [[paavst]] ning [[Vatikan]]i riigipea. 

Ta on ainus [[Jesuiidid|jesuiidist]] paavst, ainus [[lõunapoolkera]]lt pärit paavst, ainus [[Ameerika]]s sündinud paavst ja esimene mitteeurooplasest paavst pärast [[8. sajand]]il valitsenud süürlast [[Gregorius III]]-t. Franciscus külastas [[25. september|25. septembril]] [[2018]] [[Eesti]]t ja moodustas [[26. september|26. septembril]] [[2024]] Tallinna piiskopkonna. Ta korraldas paavstina [[koroonapandeemia]] ajal [[katoliku kirik]]u toimimist.

Bergoglio töötas enne [[vaimulik seminar|vaimulikku seminari]] astumist lühikest aega keemiatehniku ja ööklubi turvamehena. Aastal [[1969]] [[ordineerimine|ordineeriti]] ta [[preester|preestriks]] ja ta teenis aastatel [[1973]]–[[1979]] [[jesuiidid|Jeesuse Selts]]i Argentina [[provintsiaal]]ina. Aastal [[1998]] sai temast [[Buenos Airese peapiiskop]] ja [[2001]]. aastal nimetas paavst [[Johannes Paulus II]] ta [[kardinal]]iks. Pärast paavst [[Benedictus XVI]] ametist tagasiastumist [[28. veebruar]]il 2013 valis kogunenud [[konklaav]] ta paavstiks.

Franciscus on erinenud oma eelkäijatest tagasihoidlikkuse, [[Jumala arm]]u rõhutamise, ühiskonnas vähemkaitsetute olukorra parandamise ja [[religioonidevaheline dialoog|religioonidevahelise dialoogi]] edendamise poolest. Teda iseloomustab ka tseremoniaalsuse väiksem tähtsustamine. Näiteks elab ta [[Vatikani palee]]s paiknevate paavsti eluruumide asemel [[Püha Marta maja]]s, mida tavaliselt kasutatakse [[külalistemaja]]na Vatikani ametiasjus külastavatele vaimulikele. Samuti eelistab ta kirevate ja uhkete ametirõivaste asemel kanda lihtsamaid, lasi oma [[paavstisõrmus]]e teha kulla asemel hõbedast, loobudes paavsti ''[[mozzetta]]'' kandmisest ja kandes hõbedast [[ametirist]]i traditsioonilise kuldristi asemel. Ta ei toeta ohjeldamatut [[kapitalism]]i, aga ka [[marksism]]i või marksistlikke tõlgendusi [[vabastusteoloogia]]st. Franciscus pooldab kiriku traditsioonilisi vaateid [[abort|abordi]], [[abielu]], [[naiste ordineerimine|naiste ordineerimise]] ja [[Vaimulike tsölibaat|vaimulike tsölibaadi]] suhtes. Ta on kritiseerinud [[konsumerism]]i ja pooldab võitlust [[kliimamuutus]]te vastu, pöörates neile teemadele erilist tähelepanu oma [[2015]]. aastal avaldatud [[entsüklika]]s "[[Laudato si']]" ("Ole kiidetud"). Ta on osalenud ka rahvusvahelises diplomaatias, mängides näiteks olulist rolli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Kuuba]] [[Ameerika Ühendriikide ja Kuuba diplomaatiliste suhete taastamine|diplomaatiliste suhete taastamiseni]] viinud protsessis. 2013. aastal valiti ta ajakirja [[Time]] [[Time'i aasta inimene|aasta inimeseks]]. Alates [[apostelik ekshortatsioon|apostelliku ekshortatsiooni]] "Amoris Laetitia" ("Armastuse rõõm") avaldamisest [[2016]]. aastal, on Franciscus sattunud [[traditsionalism|traditsionalistlike]] [[vaimulik]]e kriitika alla, kes on tõlgendanud ekshortatsiooni kaheksandat peatükki paavsti soovina lubada [[armulaua sakrament|armulaua]] andmine abielulahutuse järel järgmisesse koosellu asunud inimestele. Ta viis esimest korda peale [[Pius VII]]-t paavstina läbi oma eelkäija [[Benedictus XVI]] matuseteenistuse.

==Elulugu==
Jorge Mario Bergoglio sündis 1936. aastal Buenos Aireses Floresi linnaosas [[Itaalia]] immigrandist raudteetöölise Mario Bergoglio ja koduperenaise Regina María Sivori viielapselise pere esimese lapsena. Tema isa siirdus 1928 seoses [[fašism|fašistide]] võimuletulekuga [[Piemonte]]st Argentinasse. Onupojast José Luis Bergogliost sai jesuiidi [[preester]].

Bergoglio õppis [[Bosco salesiaanid]]e Wilfrid Barón de los Santos Ángelese koolis ja siis [[keemiatehnoloogia]]t 27. riiklikus tehnikakoolis. Õpingute järel töötas ta Hickethier-Bachmanni Laboratory toiduainete osakonnas.

Ta sai 11. märtsil 1958 Villa Devoto Inmaculada Concepcióni jesuiitide seminari [[noviits]]iks. Ta lõpetas 1963 Máximo San José kolleegiumi [[filosoofia]] ja 1970 [[teoloogia]] erialal. 1970–1971 õppis ta [[Alcalá de Henarese ülikool]]is. Juba õpingute ajal õpetas ta mitmes [[kolleegium]]is [[kirjandus]]t, [[psühholoogia]]t ja teoloogiat, tema kitsam eriala oli [[spiritualiteet]].

Bergoglio [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[13. detsember|13. detsembril]] [[1969]] [[piiskop|peapiiskop]] [[Ramón José Castellano]] poolt preestriks. Ta täitis hiljem Argentinas mitmesuguseid ülesandeid Jeesuse Seltsis. Ta siirdus 1986 [[Lääne-Saksamaa]]le oma doktoritööd lõpetama. Argentinasse tagasipöördumisel oli ta Córdobas jesuiitide spirituaalne suunaja ja [[pihiisa]].

Bergoglio määrati 20. mail 1992 Buenos Airese auksiliaarpiiskopiks ja [[kardinal]] [[Antonio Quarracino]] ordineeris ta 27. juunil 1992 piiskopiks. Ta osales 2.–29. oktoobril 1994 toimunud piiskoppide [[sinod]]il [[Vatikan]]is, 16. novembrist 12. detsembrini 1997 toimunud [[Ameerika]] piiskoppide sinodil ning 30. septembrist 27. oktoobrini 2001 ja 2.–23. oktoobril 2005 toimunud piiskoppide sinodil Vatikanis.

Ta määrati 30. novembril 1998 Argentina katoliku ülikooli suurkantsleriks ja 2001 kardinaliks. Kardinal Bergoglio osales 2 [[konklaav]]il 2005–2013.

==Isiklikku==
[[Pilt:Pope Francis in March 2013.jpg|pisi|Franciscus (märts 2013)]]
Bergoglio elas piiskopina väikeses korteris, kus valmistas ise süüa. Ta eelistas oma kardinaliks määramisel, et usklikud ei sõidaks tema pühitsemisele Vatikani, vaid annetaksid oma reisiraha vaestele.

Tal oli teismelisena suhe Amalia Damontega, kes lükkas tema abieluettepaneku tagasi. Ta oli hiljem seminaristina lühikest aega armunud.

Ta räägib [[hispaania keel|hispaania]], [[itaalia keel|itaalia]] ja [[saksa keel]]t.

Talle meeldib [[jalgpall]] ja ta toetas San Lorenzo de Almagro jalgpalliklubi.

Nooruses meeldis talle tantsida [[tango]]t.

Tal on paavstina oma [[Twitter]]i konto ja 2016. aastast [[Instagram]]i konto.

== Ametid ==
*Hickethier-Bachmanni laboratooriumi toiduainete osakonna töötaja
*1964–1965 Inmaculada jesuiitide [[kolleegium]]i õppejõud Santa Fés
*1966 Salvadori jesuiitide kolleegiumi õppejõud Buenos Aireses
*Máximo San José jesuiitide kolleegiumi õppejõud ning hiljem [[teoloogia]] ja [[filosoofia]] teaduskondade [[rektor]]
*1972–1973 San Migueli kolleegiumi [[noviits]]ide õpetaja ja teoloogiaprofessor Villa Barilaris
*31. juuli 1973 – 1979 Argentina jesuiitide provintsiaal
*1980 – märts 1986 Máximo San José jesuiitide kolleegiumi direktor
*1986 Sankt Georgeni filosoofia-teoloogia kõrgkooli õppejõud
*Cordóba jesuiitide spirituaalne suunaja ja pihiisa
*20. mai 1992 – 3. juuni 1997 Auca titulaarpiiskop, Buenos Airese auksiliaarpiiskop ja Floresi piiskoplik [[vikaar]] ([[ordinatsioon|ordineeriti]] [[27. juuni]]l 1992)
*21. detsember 1993 – 3. juuni 1997 Buenos Airese peapiiskopkonna [[generaalvikaar]]
*3. juuni 1997 – 28. veebruar 1998 Buenos Airese peapiiskopkonna [[koadjuutor]]
*28. veebruar 1998 – 13. märts 2013 Buenos Airese peapiiskop ja Argentina [[priimas]]
*21. veebruar 2001 – 13. märts 2013 San Roberto Bellarmino [[kardinal]]preester
*Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni ning Vaimulikkonna kongregatsiooni, Pühitsetud Elu Instituudi, Apostelliku Elu Ühenduse ning Perekonna Paavstliku Nõukogu liige
*9. november 2005 – 2008 Argentina piiskoppide konverentsi president
*23. veebruar – 13. märts 2013 Ladina-Ameerika paavstliku komisjoni liige

== Tegevus jesuiitide provintsiaalina ==
[[Pilt:Bergoglio Misa Conmemoracion Beagle 2.jpg|pisi| Kardinal Jorge Bergoglio ja [[Argentina president]] [[Cristina Fernández de Kirchner]] (detsember 2008)]]
Bergoglio oli 1973–1979 Argentina jesuiitide provintsiaal. Ta selgitas oma biograafile Sergio Rubinile, et pakkus Argentinas kehtinud sõjaväelise diktatuuri ajal alates 1976. aastast mitmel korral peavarju võimude repressioonide eest kaitset otsinud isikutele. Kord andis Bergoglio oma dokumendid temaga välimuselt sarnanenud mehele, kellel ta aitas niiviisi riigist põgeneda. Hiljem kuulutasid Gonzalo Mosca ja José Caravais, et nad jäid tänu Bergoglio abile ellu.

Vasakpoolsete vaadetega ajakirjanik Horacio Verbitsky heitis 2005 ilmunud teoses "El Silencio" Bergogliole ette, et ta ei kaitsnud diktatuuri ajal kahte jesuiidist [[preester|preestrit]]: Orlando Yoriot ja Franz Jalicsit. Argentina merevägi nabis need [[vaimulik]]ud mais 1976 kinni ning 5 kuud hiljem leiti piinatud ja poolalasti mehed üles. Yorio süüdistas Bergogliot keeldumises teavitada võime nende tegevusest slummides. Samas rõhutas Jalics, et nende vangistamine ei toimunud Bergoglio algatusel.

Uuriv ajakirjandus pole veel leidnud tõendeid Verbitsky väitele, nagu oleks Bergoglio vabastanud vangistatud preestrid Jeesuse Seltsi kaitse alt. Bergoglio sõnul õnnestus tal pääseda [[missa]]t pidama diktaator [[Jorge Videla]] koju, kus ta taotles ühtlasi vangistatud vaimulike vabastamist.<ref>[http://www.guardian.co.uk/world/2013/mar/15/pope-francis-argentina-military-era Jonathan Watts, Uki Goni. "New pope's role during Argentina's military era disputed]. The Guardian, 15. märts 2013 "</ref>

Inimõiguslased on Bergogliole heitnud ette ka piisava innukuse puudumist ühe diktatuuri ajal tapetud naise lapse otsingul, kes arvatavasti adopteeriti.

== 2013. aasta konklaav ==
[[Fail:Coat of arms of Franciscus.svg|pisi|Paavst Franciscuse vapp. Kuldne täht sümboliseerib [[Maarja]]t, viinamarjasarnast taime ([[harilik nard]])<!-- Nardostachys jatamansi --> seostatakse [[Joosep Naatsaretist|Joosep]]iga ning [[päike]]sega [[IHS]] embleem on [[Jesuiidid|jesuiit]]ide sümbol]]
Franciscus valiti paavstiks [[13. märts]]il [[2013]] ja pühitseti ametisse [[Joosep Naatsaretist|Püha Joosepi]] suurpühal [[19. märts]]il. Ta võttis nime [[Assisi Franciscus]]e järgi. Ta selgitas oma nime valikut kohtumisel ajakirjanikega.<ref>[http://www.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2013/march/documents/papa-francesco_20130316_rappresentanti-media.html "Kõne 16. märtsil 2013".]</ref>

Paavsti sõnul istus ta valimisvoorude ajal [[kardinal]] [[Claudio Hummes]]i kõrval, kes julgustas teda vahetult enne otsustavat valimistulemust. Kui Bergoglio oli saanud 2/3 häältest, puhkes [[Sixtuse kabel]]is aplaus ja Hummes ütles talle: "Ära unusta vaeseid!" Just vaestele mõeldes meenus uuele paavstile esmalt Assisi Franciscus, kelle nime ta otsustas valida. Hiljem soovitasid teised vaimulikud võtta tal nime kas [[reformatsioon]]iaja paavsti [[Hadrianus VI]] järgi või siis [[Clemens XIV]] järgi, kes saatis [[1773]]. aastal ehk 240 aastat varem laiali Jeesuse Seltsi.

Sixtuse kabelis 12. märtsist 13. märtsini 2013 toimunud konklaavil osales 115 kardinali 48 riigist. Konklaav algas erandlikult varem, kui sätestas apostellik konstitutsioon "[[Universi Domini Gregis]]", sest [[Benedictus XVI]] võimaldas kardinalidel alustada valimisega juba siis, kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud. Konklaavi esimene voor toimus 12. märtsi õhtul ja see lõppes tulemusteta kell 19:41 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 20:41). 13. märtsi hommikul toimusid järgmised 2 vooru, mille läbikukkumisest anti teada kohaliku aja järgi kell 11:38. Veel 2 vooru toimus sama päeva õhtul ja kell 19:06 kohaliku aja järgi (kell 20:06 Eesti aja järgi) tõusis kabeli korstnast valge suits, andes märku, et paavst on valitud.

[[Euroopa]]st osales 60, [[Ameerika]]st 33, [[Aafrika]]st 11, [[Aasia]]st 10 ja [[Austraalia]]st 1 kardinal. 28 kardinali tuli [[Itaalia]]st, 11 [[Ameerika Ühendriigid|USA-st]], 6 [[Saksamaa]]lt. 20 kardinali kuulus erinevatesse religioossetesse institutsioonidesse. Konklaavile ei saabunud kardinalid [[Julius Riyadi Darmaatmadja]] ja [[Keith Michael Patrick O'Brien]].

== Koroonapandeemia ==
{{Vaata|Koroonapandeemia}}
Franciscus on korraldanud katoliku kiriku toimimist koroonapandeemiast tingitud piirangute ja eriolukordade ajal. Ta palvetas esimest korda [[26. jaanuar]]il [[2020]] koroonapandeemia ohvrite eest. Pandeemia ajal ei kohtunud paavst pärast [[22. veebruar]]it 2020 peetud kohtumist [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga kuni [[september|septembrini]] 2020 riigipeadega, samuti jäi ära tavapärane iga-aastane kohtumine [[Konstantinoopoli patriarh]]iga [[29. juuni]]l. Paavst ei teinud 2020 ühtki välisvisiiti. Ta edastas [[8. märts]]ist [[18. mai]]ni 2020 kolmapäevased ja pühapäevased missad videosilla kaudu [[Püha Marta maja]]st, rahvas lubati taas [[Rooma Peetri väljak]]ule missale [[2. september|2. septembril]] 2020. Septembrini 2020 ei toimunud kanoniseerimisi ega õndsakskuulutamisi. [[20. märts]]il ja [[14. mai]]l 2020 kohustas paavst kõiki katoliiklasi paastuma. Paavst julgustas preestreid, et nad käiksid haigeid lohutamas ja moodustas [[20. märts]]il 2020 koroonapandeemiast tingitud probleemidega tegeleva komisjoni, mida juhib kardinal [[Peter Turkson]].

Ta avaldas alates [[8. märts]]ist jutlustes sageli kaastunnet koroonaohvrite omastele, rõhutas lähedust haigestunute ja nende abistajatega. Ta kutsus kõiki kristlasi [[25. märts]]i keskpäeval palvetama [[meieisapalve]]t pandeemia taandumise eest ja [[27. märts]]il 2020 tegi pandeemiaga seoses [[Urbi et orbi]] pöördumise. Oma 2020 ülestõusmisaja jutluses avaldas ta solidaarsust pandeemiast vaevatud riikidega, eriti USA, [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]]ga. Ta tõdes [[9. aprill]]il 2020, et koroonapandeemia võib olla üks looduse vastukäikudest inimestele, kes eiravad praegust ökoloogilist kriisi. Ta palvetas [[20. detsember|20. detsembril]] 2020 meremeeste eest, kes ei saa pandeemia tõttu kodumaale pöörduda. Ta tegi [[6. mai]]l 2021 pöördumise Mumbai peapiiskopile seoses halveneva pandeemia olukorraga [[India]]s.

== Välispoliitika ==
{{Vaata|Franciscuse välispoliitika}}

== Pastoraalsed visiidid==
[[Pilt:Pope_Francis_Travels.svg|300px|pisi|vasakul|Paavsti pastoraalsed visiidid]]
{{Vaata|Franciscuse pastoraalsed visiidid}}
Paavst Franciscus on teinud 46 visiiti väljaspool Itaaliat ja 35 visiiti Itaalias. Ta on külastanud 65 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 [[Eesti]]t.

== Suhted kiriku institutsioonidega ==
=== Kuuriareform ===
Franciscus arutas [[23. märts]]il 2013 kohtumisel [[Benedictus XVI]]-ga olukorda [[kuuria]]s ja pärast kohtumist määras ametisse 8 kardinalist koosneva nõuandva kogu. Nõukogusse kuuluvad kardinalid [[Giuseppe Bertello]], [[Francisco Javier Errázuriz Ossa]], [[Oswald Gracias]], [[Reinhard Marx]], [[Laurent Monsengwo Pasinya]], [[Seán Patrick O'Malley]], [[George Pell]] ja [[Óscar Andrés Rodríguez Maradiaga]]. [[2014]] määrati nõuandva kogu liikmeks kardinal [[Pietro Parolin]].

Nõukogu esimene kohtumine toimus [[oktoober|oktoobris]] 2013. Esimese kohtumise peateemaks oli kuuria revideerimine, lähtudes [[Vatikani II kirikukogu]] [[eklesioloogia]]st. Muuhulgas tõdesid osalejad, et [[Johannes Paulus II]] apostellik konstitutsioon "Pastor Bonus" on aegunud ja tuleb asuda ette valmistama uut dokumenti. Nõukogu liikmed arutasid Vatikani riigisekretariaadi ja piiskoppide sinodi reorganiseerimist ning ilmikute vastutuse tähtsust.
Nõukogu teine kohtumine toimus [[detsember|detsembris]] 2013. Nõukogu liikmed soovisid iga kuuria institutsiooni reformi, alustades Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioonist. Vahetult pärast kohtumist otsustas paavst [[5. detsember|5. detsembril]] 2013 moodustada laste väärkohtlemist uuriva komisjoni. Nõukogu oli uuesti koos [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]il 2014, et teha ettevalmistusi apostelliku konstitutsiooni "Pastor Bonus" läbitöötamiseks. [[15. september|15.]]–[[17. september|17. septembrini]] 2014 toimunud nõukogu istungil analüüsiti paavstlike kongregatsioonide tõhusust. [[9. detsember|9.]]–[[11. detsember|11. detsembrini]] 2014 toimunud nõukogu istungil olid põhiteemadeks kuuriareform, seksuaalselt väärkoheldute kaitsmiseks moodustatav komisjon ja Püha Tooli majandusasutuste reorganiseerimine. Paavst sarjas [[22. detsember|22. detsembril]] 2014 kuuria ametnike tegevust ja kohustas neid järgima kristlikke põhimõtteid. Paavst taunis 21. detsembril 2017 kuuria ametnikke, kes takistavad tal kuuriareformi läbiviimist:
{|style="width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;"
|-
|style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;"|Kuuria
|-
|
{|style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;"
|- style="vertical-align: top;"
|Kardinalide kolleegiumi dekaan
|style="padding-left: 1em;"|[[Angelo Sodano]], [[Giovanni Battista Re]]
|- style="vertical-align: top;"
|Riigisekretär
|style="padding-left: 1em;"| [[Tarcisio Bertone]], [[Pietro Parolin]]
|- style="vertical-align: top;"
|Camerlengo
|style="padding-left: 1em;"|Tarcisio Bertone, [[Jean-Louis Tauran]], [[Kevin Joseph Farrell]]
|- style="vertical-align: top;"
|Rooma kardinalvikaar
|style="padding-left: 1em;"|[[Agostino Vallini]], [[Angelo De Donatis]], [[Baldassare Reina]]
|-
|}
|}
{{cquote|''Rooma [kuuria] reformimine on nagu [[Chephreni sfinks|Egiptuse sfinksi]] puhastamine hambaharjaga.''<ref name=sfinks />}}

Paavst määras oma erasekretäriks [[Alfred Xuereb]]i. [[21. aprill]]il 2013 ordineeris ta 10 preestrit. Ta määras [[24. september|24. septembril]] 2013 Ilmikute paavstliku kontsiili presidendiks kardinal [[Stanisław Ryłko]], [[15. oktoober|15. oktoobril]] 2013 uueks riigisekretäriks Pietro Parolini ja [[30. november|30. novembril]] 2013 Katoliikliku hariduse kongregatsiooni prefektiks kardinal [[Zenon Grocholewski]]. Ta määras [[19. veebruar]]il 2014 kardinal [[Leonardo Sandri]] Orientaalkirikute kongregatsiooni prefektiks. Ta rajas [[24. veebruar]]il 2014 Rooma kuuria majandussekretariaadi, mille prefektiks määras kardinal George Pelli. Ta määras [[30. märts]]il 2014 kardinal [[João Braz de Aviz]]i Pühitsetud Elu Instituudi kongregatsiooni prefektiks, [[8. november|8. novembril]] 2014 Apostelliku Signatuuri ülemtribunali prefektiks [[Dominique Mamberti]], välisministriks Paul Richard Gallagheri ja [[20. detsember|20. detsembril]] 2014 camerlengoks kardinal [[Jean-Louis Tauran]]i. Ta likvideeris [[1. september|1. septembril]] 2016 Perekonna ja Ilmikute Paavstlikud Nõukogud, luues Ilmikute, Perekonna ja Pühitsetud Elu dikasteeriumi ning määras selle juhiks peatselt kardinaliks saanud [[Kevin Joseph Farrell]]i. Ta likvideeris [[märts]]is 2016 sotsiaalse kommunikatsiooni paavstliku kontsiili ja moodustas [[1. jaanuar]]il [[2017]] Tervikliku Inimarengu Soodustamise dikasteeriumi. [[26. mai]]l 2017 määras ta Rooma kardinalvikaariks [[Angelo De Donatis]]e ja [[10. juuni]]l 2017 kardinalide kolleegiumi asedekaaniks kardinal [[Giovanni Battista Re]]. Ta nimetas 1. juulil 2017 Usudoktriini kongregatsiooni prefektiks jesuiit [[Luis Francisco Ladaria Ferreri]]. Ta likvideeris [[19. jaanuar]]il [[2019]] paavstliku komisjoni Ecclesia Dei, mille ülesanded läksid üle Usudoktriini kongregatsioonile. Ta nimetas [[14. veebruar]]il 2019 kardinal [[Kevin Joseph Farrell]]i [[camerlengo]]ks. Ta määras [[27. mai]]l 2021 peapiiskop Arthur Roche'i Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide kongregatsiooni prefektiks ja [[11. juuni]]l 2021 piiskop Lazarus You Heung-siki Vaimulikkonna kongregatsiooni prefektiks.

Ta määras [[15. jaanuar]]il [[2020]] Vatikani aseriigisekretäriks Francesca Di Giovanni, [[25. jaanuar]]il 2020 kardinalide kolleegiumi dekaaniks kardinal [[Giovanni Battista Re]] ja asedekaaniks [[Leonardo Sandri]]. [[24. september|24. septembril]] 2020 taandus kardinal Giovanni Angelo Becciu pühakute kongregatsiooni juhi kohalt ja paavst jättis ta ilma kardinalitiitlist, [[15. oktoober|15. oktoobril]] sai kongregatsiooni uueks juhiks Marcello Semeraro. Ta määras [[23. november|23. novembril]] 2014 Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni prefektiks kardinal [[Robert Sarah]], kes [[20. veebruar]]il [[2021]] lahkus ametist. Paavst vabastas 20. veebruaril 2021 ametist Vatikani generaalvikaari [[Angelo Comastri]], kelle asemele määras kardinal [[Mauro Gambetti]]. Ta avaldas [[14. veebruar]]il [[2022]] ''motu proprio'' "Fidem servare" usudoktriini kongregatsiooni reorganiseerimise osas ja 31. märtsil 2022 apostelliku konstitutsiooni "Praedicate Evangelium" kuuria tegevuse kohta. Ta teostas [[5. juuni]]l 2022 kuuriareformi, mille käigus muudeti kongregatsioonid ja paavstlikud nõukogud [[dikasteerium]]iteks. Ta määras 2023 piiskoppide dikasteeriumi prefektiks [[Robert Francis Prevost]]i, usudoktriini dikasteeriumi prefektiks [[Víctor Manuel Fernández]]i ja [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2024]] Rooma kardinalvikaariks [[Baldassare Reina]].

Ta rõhutas [[19. september|19. septembril]] 2013 piiskoppidega kohtudes, et piiskopid on pastorid, mitte vürstid. Ta märkis [[26. november|26. novembril]] 2013, et mehed peavad olema preestrid, kuid naised on kiriku hääleks. Ta taunis [[6. juuni]]l 2013 preestrite karjerismi. Ta andis 2023. aastal naissoost osalejatele hääleõiguse kirikukogul.

'''Aafrika misjonärid'''

Ta saatis [[13. juuni]]l 2022 läkituse Aafrika misjonäridele (M.Afr.).

'''Adorno Isad'''

Ta saatis [[15. juuli]]l [[2024]] läkituse Adorno Isade (C.R.M.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Assumptsionistid'''

Ta saatis [[22. juuni]]l [[2023]] läkituse assumptsionistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Augustiinlased'''

Paavst osales [[28. august]]il 2013 augustiinlaste üldkapiitli avamisel ja saatis [[13. september|13. septembril]] [[2019]] läkituse augustiinlastele, kellele ta toonitas, et [[Jumal]]a otsimine peab olema esimene apostolaat. Ta määras 2015 kardinaliks [[José Luis Lacunza Maestrojuán]]i. Ta osales [[24. jaanuar]]il [[2022]] augustiinlaste-kanoonikute ja [[17. märts]]il 2022 augustiinlaste-rekollektorite üldkapiitlil. Ta läkitas 15. juulil 2024 sõnumi augustiinlaste üldkapiitlil osalejatele.

'''Basiliaanid'''

Ta saatis [[14. juuli]]l 2022 läkituse [[basiliaanid]]e üldkapiitlil osalejatele.

'''Benediktlased'''

Ta saatis [[19. aprill]]il 2018 läkituse [[benediktlased|benediktlastele]].

{{cquote|''Sel ajastul, kui inimestel on liiga kiire, et neil pole küllalt aega kuulata Jumala häält, saavad teie kloostrid ja konvendid oaasideks kus mehed ja naised igas vanuses, igasuguse taustaga, igast kultuurist ja religioonist saavad avastada vaikuse ilu.''<ref name=benedikt />}}

'''Birgitiinid'''

Ta osales [[22. oktoober|22. oktoobril]] 2022 birgitiinide üldkapiitlil.

'''Bosco salesiaani õed'''

Ta osales [[22. oktoober|22. oktoobril]] 2021 Bosco salesiaani õdede üldkapiitlil.

'''Comboni misjonärid'''

Ta kohtus [[18. juuni]]l 2022 Comboni misjonäridega.

'''Dehoniaanid'''

Ta osales [[27. juuni]]l 2024 dehoniaanide (S.C.I.) üldkapiitlil.

'''Dominiiklased'''

Paavst kohtus [[8. aprill]]il 2016 dominiiklaste juhtidega ja saatis ordumeister Bruno Cadoréle kirja. Ta julgustas [[21. jaanuar]]il 2017 dominiiklasi ja saatis [[19. juuli]]l 2017 ordu üldkapiitlil osalejatele kirja. Ta saatis [[24. mai]]l 2021 kirja dominiiklaste ordumeistrile Gerard Francisco Timonerile. Ta saatis [[12. august]]il 2024 läkituse dominiiklaste Püha Sixtuse misjonäride üldkapiitlil osalejatele.

'''Dorotea õed'''

Ta osales [[18. märts]]il [[2022]] [[Paola Frassinetti]] rajatud püha Dorotea õdede (S.S.D.) üldkapiitlil.

'''Felitsiaanid'''

Ta osales [[6. juuni]]l 2024 felitsiaanide (C.S.S.F.) üldkapiitlil.

'''Focolare'''

Ta saatis [[4. märts]]il 2015 ja [[8. veebruar]]il [[2020]] läkituse [[Focolare]] liikumisele. Paavst külastas [[10. mai]]l 2018 Focolare liikumise keskust ja kohtus liikumise liikmete ning juhtidega. Ta kohtus liikumise juhtidega [[2. september|2. septembril]] 2019 ja [[25. september|25. septembril]] 2021 Focolare liikumise piiskoppidega. Ta kohtus [[7. detsember|7. detsembril]] 2023 ja [[3. juuni]]l 2024 Focolare liikumise esindajatega.

'''Frantsisklased'''

Paavst määras [[8. aprill]]il 2013 frantsisklaste ordukindrali [[José Rodríguez Carballo]] mungaordude ameti sekretäriks. Ta kohtus [[26. mai]]l [[2015]] frantsisklaste üldkapiitli osalejatega. Ta saatis [[23. november|23. novembril]] 2017 läkituse frantsisklastele ja [[17. juuni]]l [[2019]] läkituse frantsiskaani konventuaalidele. Ta määras 2020 Genova peapiiskopiks Marco Tasca. Ta kanoniseeris 2015 misjonär Junípero Serra. Ta määras 2020 kardinaliks frantsisklase [[Mauro Gambetti]]. Ta osales [[15. november|15. novembril]] 2021 ilmikfrantsisklaste üldkapiitlil. Paavst kohtus 5. aprillil 2024 [[Toscana]] frantsisklastega.

'''Halastuse õed'''

Ta osales [[11. oktoober|11. oktoobril 2021]] halastuse õdede kapiitlil ja saatis neile [[20. november|20. novembril]] 2021 sõnumi.

'''Halastuse tütred'''

Ta osales [[6. juuni]]l 2024 halastuse tütarde (Fd.M.) üldkapiitlil.

'''Jeesuse ja Maarja kongregatsioon'''

Ta saatis [[5. oktoober|5. oktoobril]] 2019 läkituse Jeesuse ja Maarja kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele.

'''Jeesuse Pühima Südame misjonärid'''

Ta määras 2016 kardinaliks [[John Ribat]]. Ta saatis 16. septembril 2017 läkituse Jeesuse Pühima Südame misjonäride üldkapiitlil osalejatele ja [[9. detsember|9. detsembril]] 2017 kohtus misjonäriõdedega. Ta osales 2. oktoobril 2023 Jeesuse ja Maarja Pühima Südame misjonäride (M.SS.CC.) üldkapiitlil.

'''Jeesuse Pühima Südame Selts'''

Ta saatis [[12. august]]il 2024 läkituse Jeesuse Pühima Südame Seltsi (R.S.C.J.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Jeesuse Väikeste Õdede selts'''

Ta osales 2. oktoobril 2023 Jeesuse Väikeste Õdede seltsi (L.S.J.) üldkapiitlil.

'''Jesuiidid'''

Paavst kohtus [[18. märts]]il 2013 jesuiitide ordukindrali [[Adolfo Nicolás]]iga ja osales [[24. oktoober|24. oktoobril]] 2016 jesuiitide generaalkongregatsioonil. Ta saatis [[27. september|27. septembril]] [[2014]] ja [[7. november|7. novembril]] 2019 jesuiitidele läkituse. Ta on kardinaliks määranud viis jesuiiti, Usudoktriini kongregatsiooni prefektiks [[Luis Francisco Ladaria Ferrer]]i, Integraalse inimarengu edendamise dikasteeriumi migrantide osakonna asesekretäriks [[Michael Czerny]] ja Vatikani majandussekretariaadi prefektiks Juan Guerrero Alvesi. Franciscus on kanoniseerinud kolm jesuiiti: [[Peter Faber]]i, [[José de Anchieta]] ja [[André de Soveral]]i.

'''Jumalaema ordu'''

Ta saatis 14. juulil 2022 läkituse Jumalaema ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Kamilliaanid'''

Ta kohtus [[16. mai]]l 2022 kamilliaanidega.

'''Kanossiaanid'''

Paavst osales [[30. aprill]]il [[2024]] kanossiaanide (Fd.C.C.) üldkapiitlil.

'''Kaputsiinid'''

Franciscus saatis [[9. veebruar]]il 2016 läkituse [[kaputsiinid|kaputsiini ordu]] kerjusmunkadele, rõhutades andestamise tähtsust. Ta saatis [[14. september|14. septembril]] 2018 läkituse kaputsiinide üldkapiitlil osalejatele. Ta kutsus [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[2019]] Itaalia kaputsiine olema alandlikud. Ta saatis [[26. september|26. septembril]] 2022 läkituse kaputsiini tertsiaari nunnade üldkapiitlile. Paavst on kardinaliks määranud kolm kaputsiini: [[Celestino Aós Braco]], [[Fridolin Ambongo Besungu]] ja [[Raniero Cantalamessa]]. Ta on kuulutanud õndsaks [[Solanus Casey]]. Ta saatis [[31. august]]il 2024 läkituse kaputsiinide üldkapiitlil osalejatele.

'''Karmeliidid'''

Ta saatis [[4. september|4. septembril]] 2013 läkituse karmeliitide üldkapiitlil osalejatele ja [[28. märts]]il 2015 paljasjalgsete karmeliitide ordukindralile Saverio Cannistràle seoses [[Teresa Ávilast|püha Teresa]] 500. sünniaastapäevaga. Ta saatis [[21. september|21. septembril]] 2019 ja [[11. september|11. september]] 2021 läkituse paljasjalgsetele karmeliitidele. Ta on pühakuks kuulutanud [[Mariam Baouardy]] ja [[Élisabeth Catez]]i. Ta kohtus 18. aprillil 2024 paljasjalgsete karmeliitide nunnaordu juhtidega.

'''Klaretaanid'''

Ta saatis [[24. juuli]]l 2023 läkituse klaretaanide üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis [[15. juuli]]l 2024 läkituse klaretiinide (C.M.F.) provintsiaalkapiitlil osalejatele.

'''Klarissid'''

Ta kohtus 26. aprillil [[2021]] Paganica kloostri [[nunn]]adega ja saatis ordule [[9. september|9. septembril]] 2021 läkituse.

'''Lasallistid'''

Ta saatis [[16. mai]]l 2019 läkituse lasallistidele (De La Salle'i vendadele, F.S.C.) ja nõudis neilt uuendatud lootuse toomist katoliku koolidesse. Paavst kohtus 22. aprillil [[2024]] De La Salle'i vendade üldkapiitlil osalejatega.

''' Maarja teenijate ordu'''

Ta saatis [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2019 läkituse Maarja teenijate ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Malta ordu'''

Paavst Franciscus kohtus [[22. juuni]]l 2013, [[20. juuni]]l 2014, [[25. juuni]]l 2015 ja [[23. juuni]]l 2016 [[Malta ordu]] suurmeistri [[Matthew Festing]]iga.

Malta ordu humanitaarabi organisatsiooni Maltese International liikmed olid [[Myanmar]]is ordu suurkantsleri Albrecht von Boeselageri teadmisel [[HIV]]-viiruse levimise vältimiseks jaganud [[kondoom]]e. Sellest ajendatuna tagandas Festing [[8. detsember|8. detsembril]] 2016 Boeselageri ametist, kuid Boeselager apelleeris otsuse paavstile, kes vastava otsuse tühistas ja ta tagasi suurkantsleri ametisse ennistas. Franciscus määras juhtumi uurimiseks ametisse 5-liikmelise komisjoni, kuid Festing taunis paavsti otsust, pidades seda ordu siseasjadesse sekkumiseks. Paavsti nõudmisel pidi Festing pärast omavahelist kohtumist [[28. jaanuar]]il 2017 ametist tagasi astuma ja [[21. veebruar]]il 2017 tagandati ordu patrooni ametist kardinal [[Raymond Leo Burke]]. Paavst määras [[4. veebruar]]il Püha Tooli erakorraliseks saadikuks ordu juurde peapiiskop Giovanni Angelo Becciu ja aprillis ordu ajutiseks juhiks [[Giacomo dalla Torre del Tempio di Sanguinetto]], kes [[3. mai]]l 2018 sai ordu uueks suurmeistriks. Paavst kohtus 23. juunil 2017 ja [[28. juuni]]l 2019 dalla Torrega. Paavst määras [[1. november|1. novembril]] 2020 oma erisaadikuks ordu juures hilisema kardinali [[Silvano Maria Tomasi]] ja kinnitas 2020 ordu uueks suurmeistriks [[Marco Luzzago]]. Ta sätestas [[3. september|3. septembril]] 2022 dekreedi Malta ordu kohta, saates laiali ordu nõukogu ja kutsudes kokku uue üldkapiitli [[25. jaanuar]]iks [[2023]]. Ta saatis 25. jaanuaril ja 30. jaanuaril 2023 läkituse Malta Ordu üldkapiitlil osalejatele.

'''Mariaanid'''

Paavst tervitas [[18. veebruar]]il 2017 [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanide]] [[kapiitel|üldkapiitlile]] kogunenud osalejaid. Ta kuulutas pühakuks [[Stanisław Papczyński]]. Ta kohtus [[25. aprill]]il 2022 mariaanidega ja osales 17. veebruaril 2023 mariaanide üldkapiitlil.

'''Marianhilli misjonärid'''

Ta saatis 20. oktoobril 2022 läkituse Marianhilli misjonäride (C.M.M.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Marie Rivieri õed'''

Ta saatis [[12. august]]il 2024 läkituse Marie Rivieri rajatud nunnakongregatsioonile (P.M.M.T.).

'''Mertsedariaanid'''

Ta kohtus [[2. mai]]l 2016 mertsedariaanide üldkapiitlil osalejatega ning saatis [[6. detsember|6. detsembril]] 2018 ja [[7. mai]]l 2022 läkitused mertsedariaanidele.

'''Minimi'''

Ta saatis [[15. juuli]]l 2024 läkituse minimi üldkapiitlil osalejatele.

'''Misjoni kongregatsioon'''

Ta saatis 14. juulil 2022 läkituse misjoni kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele.

'''Monfortaanid'''

Ta osales [[20. mai]]l [[2023]] monfortaanide (S.M.M.) üldkapiitlil.

'''Montserrati vennad'''

Ta osales 7. oktoobril 2023 Montserrati Neitsi Maarja vennaskonna üldkapiitlil.

'''Neokatehumenaalne Tee'''

Paavst kinnitas 2014 liikumise [[2008]] statuudid. Ta kohtus [[6. märts]]il 2015 Neokatehumenaalse Tee liikumise liikmetega ja kinnitas, et liikumine on kirikule tõeline jumaliku ettemääratuse kingitus. Paavst rõhutas: "Ma olen kirikule rõhutanud vajadust liikuda enama alleshoidmise pastoraalsest teenimisest otsustava missionaarse pastoraalse teenimiseni."

Ta saatis [[5. mai]]l 2018 Rooma neokatehumeene maailma misjoneerima, nõudes neilt kultuurierinevuste tunnustamist. Ta saatis [[11. juuni]]l 2018 sõnumi [[Berliin]]i neokatehumeenidele ja helistas [[8. september|8. septembril]] 2018 [[Kiko Argüello]]le, kutsudes neokatehumeene alati otsima Issandat. Paavst kohtus [[20. september|20. septembril]] 2019 liikumise juhtidega ja õnnitles Argüellot [[8. jaanuar]]il 2020 toimunud missa lõpus. Ta kohtus [[27. juuni]]l 2022 neokatehumeenidega.

'''Oblatistid''' 

Ta saatis 3. oktoobril 2022 läkituse Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise oblatistide (''Congregatio Missionariorum Oblatorum B.M.V. Immaculatae, O.M.I''.) üldkapiitlile. Ta saatis [[26. august]]il 2024 läkituse oblatistide (O.S.J.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Opus Dei'''

Franciscusel oli kokkupuuteid [[Opus Dei]]ga Argentina piiskopina ja ta on nimetanud [[Josemaría Escrivá]]t [[Vatikani II kirikukogu]] eelkäijaks. Paavst kohtus [[21. detsember|21. detsembril]] [[2013]] Opus Dei prelaadi [[Javier Echevarría]]ga. Paavst kuulutas [[27. september|27. septembril]] [[2014]] õndsaks Opus Dei endise prelaadi [[Álvaro del Portillo]] ja saatis kirja Echevarríale. Ta kohtus [[3. märts]]il 2017 Opus Dei uue prelaadi [[Fernando Ocáriz Braña]]ga ning kohustas Opus Deid tegelema rohkem keskklassi ja Jumalast eemaldunud haritlastega. Paavst õnnistas audientsi lõpus kogu prelatuuri liikmeskonda. Ta tagandas 2014 ametist Ciudad del Este piiskopi Rogelio Ricardo Livieres Plano, keda seostati oma piiskopkonnas toime pandud ahistamisjuhtumite kinnimätsimises.

'''Orione ordud'''

Ta saatis [[25. juuni]]l 2022 läkituse Orione Isade (F.D.P.) üldkapiitlil osalejatele. Ta osales [[25. mai]]l 2023 Orione õdede üldkapiitlil.

'''Parakleedi teenijad'''

Ta saatis [[24. juuni]]l 2023 läkituse parakleedi teenijate kongregatsiooni (S.P.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Passionistid'''

Ta kohtus [[22. oktoober|22. oktoobril]] 2018 [[passionistid]]ega, kellelt ta nõudis ajastu märkide lugemist, saatis [[19. november|19. novembril]] [[2020]] ja [[21. september|21. septembril]] 2021 läkituse passionistidele.

'''Pauliinid'''

Ta kohtus [[18. juuni]]l 2022 pauliinidega (S.S.P.).

'''Püha Haua rüütliordu'''

Ta saatis [[16. november|16. novembril]] 2018 läkituse Püha Haua rüütliordu liikmetele. Ta nimetas 2019 rüütliordu suurmeistriks kardinal [[Fernando Filoni]].

'''Püha Pauluse tütarde selts '''

Ta saatis [[4. oktoober|4. oktoobril]] 2019 läkituse Püha Pauluse tütarde seltsi üldkapiitlil osalejatele.

'''Redemptsionistid'''

Ta saatis 1. oktoobril 2022 läkituse redemptsionistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Reparatsiidid'''

Ta saatis [[15. juuli]]l 2024 läkituse reparatsiitide (S.M.R.) üldkapiitlil osalejatele. 

'''Rosminiaanid'''

Ta saatis [[1. oktoober|1. oktoobril]] 2018 läkituse rosminiaanidele.

'''Schönstatti preestrid'''

Paavst kohtus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2014]] Schönstatti preestritega tähistamaks 100 aasta möödumist institutsiooni rajamisest. Ta saatis [[1. september|1. septembril]] 2022 läkituse Schönstatti preestrite üldkapiitlil osalejatele.

'''Teatiinid'''

Ta osales [[15. jaanuar]]il 2022 [[teatiinid]]e üldkapiitlil.

'''Trappistid'''

Ta saatis [[16. september|16. septembril]] 2022 läkituse trappistide üldkapiitlil osalejatele.

'''Tsistertslased'''

Paavst kohtus [[23. september|23. septembril]] 2017 ja 17. oktoobril 2022 [[tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] üldkapiitlil osalejatega. Ta kuulutas pühakuks [[Charles de Foucauld]].

'''Ursuliidid'''

Ta saatis [[3. oktoober|3. oktoobril]] 2019 läkituse ursuliitide üldkapiitlil osalejatele.

'''Viatoriaanid'''

Ta saatis [[15. juuli]]l 2024 läkituse viatoriaanide (C.S.V.) üldkapiitlil osalejatele.

'''Vokatsionistid'''

Ta saatis [[12. august]]il 2024 läkituse vokatsionistide (S.D.V.) üldkapiitlil osalejatele.

== Ametisse nimetatud kardinalid ==
{{Vaata|Franciscuse ametisse nimetatud kardinalid}}
Franciscus on ametisse nimetanud 141 [[kardinal]]i 9 [[konsistoorium]]il. Ta rajas Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela, San Giacomo in Augusta ja Santa Angela Merici titulaarkirikud. Ta rajas [[12. juuni]]l [[2014]] Santa Dorotea titulaarkiriku, 13 uut titulaarkirikut [[14. veebruar]]il [[2015]] ja neli titulaarkirikut [[28. november|28. novembril]] 2020. Ta ülendas 2018. aastal kardinalpiiskoppideks Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela, Santi Biagio e Carlo ai Catinari, Santa Maria in Traspontina ja Nostra Signora di Coromoto in S. Giovanni di Dio ametitiitliga kardinalid.

==Rünnakud paavsti vastu==
Kui Franciscus külastas [[juuli]]s 2013 [[Brasiilia]]t, muutusid linnades sama aasta kevadel alanud korruptsioonivastased rahutused paavsti visiidi kulude vastasteks meeleavaldusteks. Lisaks leiti pomm [[Aparecida]] kirikust, mida paavst paar päeva hiljem külastas.

==Entsüklikad==
# "Lumen Fidei" [[29. juuni]] 2013
# "Laudato Si" [[24. mai]] 2015
# "Fratelli tutti" [[4. oktoober]] [[2020]]

== Ühiskonnateoreetilised avaldused ==
Paavst taunis [[15. märts]]il 2015 ja [[21. märts]]il 2015 [[sooteooria]]t:
{{cquote|''Siis on inimmeelsuse eksimus, mis tekitab liialt segadust - sooteooria.''<ref name=sooteooria/>}}

Ta vastas 1. oktoobril 2016 visiidil [[Gruusia]]s olles ühe pastoraaltöötaja küsimusele sooteooria kohta, kuid tookord otseselt teooriat hukka ei mõistnud.

Ta taunis [[7. jaanuar]]il 2019 [[natsionalism]]i ja [[populism]]i ning kritiseeris valitsusi suletud uste poliitika viljelemises. Samas toonitas ta, et maailma rahu suudavad tagada rahvusvahelised organisatsioonid. Ta taunis [[3. juuni]]l 2020 [[rassism]]i.

== Kristlik eetika ==
{{Vaata|Franciscuse läkitused eetikast}}

==Liturgilised otsused==
Franciscus kuulutas [[12. aprill]]il 2015 [[Kiriku doktor]]iks [[Gregorius Narekist|Nareki Gregoriuse]] ja [[20. jaanuar]]il [[2022]] [[Ireneus Lyonist|Lyoni Ireneus]]. Ta sätestas, et [[juubeliaasta]]t peetakse iga 15 aasta tagant. Ta sätestas [[21. jaanuar]]il 2016, et [[Suur neljapäev|Suure Neljapäeva]] [[liturgia]]l võib vaimulik jalgu pesta igal hea tahtega isikul. Senine traditsioon lubas vaimulikul jalgu pesta vaid meestel. Ta lubas [[21. november|21. novembril]] 2016 preestritel anda [[absolutsioon]]i [[abort]]i sooritanud naistele.

Ta teatas detsembris 2017 usutluses telekanalile TV2000, et [[meieisapalve]] tõlgetes tuleks ära muuta osa: "ära saada meid kiusatusse." Itaalia piiskoppide konverents otsustas 2019 paavsti otsust järgida, muutes uues [[missaal]]is muuhulgas ka [[Gloria in excelsis]]e tõlget.

[[29. märts]]il 2018 avaldas ajaleht La Repubblica ajakirjaniku Eugenio Scalfari intervjuu paavstiga, kus paavst olevat väitnud, et [[põrgu]]t polevat olemas ja patuste hinged kaovad.

Ta kuulutas [[8. detsember|8. detsembril]] 2020 välja [[Joosep (Maarja abikaasa)|püha Joosepi]] aasta.

Ta võimaldas [[11. jaanuar]]il [[2021]] avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'ga "Spiritus Domini" naistel teenida kirikus lektori ja [[akolüüt|akolüüdina]]. Ta pühitses [[25. märts]]il 2022 [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele.

Ta avaldas [[29. juuni]]l [[2022]] apostelliku kirja "Desiderio desideravi" liturgiliste korralduste kohta.

== Oikumeenia ==
{{Vaata|Franciscuse oikumeeniline tegevus}}
[[Pilt:Pope_Franciscus_%26_Patriarch_Bartholomew_I_in_the_Church_of_the_Holy_Sepulchre_in_Jerusalem_(1).JPG|300px|pisi|Paavst Franciscus koos [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Bartholomeos I]]-ga]]

== Kanoniseerimised ==
{{Vaata|Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad}}
Franciscus on pühakuks kuulutanud 905 ja õndsaks 1424 isikut. [[12. mai]]l 2013 kanoniseeris ta 800 isikut, mis oli suurim hulk korraga pühakuks kuulutatud isikuid ajaloos. [[13. oktoober|13. oktoobril]] 2013 kuulutas ta õndsaks 502 [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] [[märter|märtrit]], mis on suurim hulk korraga õndsaks kuulutatud isikuid ajaloos. Ta kuulutas [[18. oktoober|18. oktoobril]] 2015 esimest korda ajaloos pühakuks abielupaari. Ta on pühakuks kuulutanud [[ema Teresa]], paavstid [[Johannes Paulus II]], [[Johannes XXIII]] ja [[Paulus VI]] ning [[Fátima Neitsi Maarja|Fátima pühakud]] [[Francisco Marto]] ja [[Jacinta Marco]]. Ta kuulutas õndsaks paavst [[Johannes Paulus I]].

==Uued piiskopkonnad==
{{Vaata|Franciscuse loodud piiskopkonnad}}

== Franciscus kultuuriloos ==
Franciscus kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat kristliku sõnumi levitamiseks. Ta kandis [[6. oktoober|6. oktoobril]] 2017 esimest korda ajaloos oma kõne ette [[Facebook]]i kaudu. Ta tegi [[26. oktoober|26. oktoobril]] 2017 videokõne [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] meeskonnale.

Paavst kohtus [[10. aprill]]il 2013 laulja Patti Smithiga. Mais 2013 avati Itaalias [[Napoli]] lähistel paavsti monument.

Paavst tervitas [[16. juuni]]l 2013 [[Harley-Davidson]]i motomehi ja Polizia di Stato motoklubi liikmeid.

Ta kohtus 21. mail 2013 [[Juventus]]e jalgpalliklubi esindajatega ning [[13. august]]il [[Itaalia]] ja [[Argentina]] jalgpalluritega. Ta kohtus [[1. veebruar]]il 2014 jalgpalliklubi [[Parma FC]] liikmetega. Ta tunnustas [[9. veebruar]]il 2014 [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpiamängude]] avamist [[Sotši]]s ning lootis, et need kujunevad spordi ja sõpruse peoks. Ta tunnustas [[25. juuli]]l 2021 [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e avamist Tōkyōs. Ta kohtus [[16. aprill]]il 2017 [[Torino Juventus]]e ja [[Rooma Lazio]] jalgpalliklubide liikmetega ning [[Mönchengladbachi Borussia]] jalgpalliklubi liikmetega [[2. august]]il 2017. Ta kohtus 24. mail 2019 Itaalia jalgpalli föderatsiooni esindajatega ja 13. oktoobril 2019 [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega. Ta tunnustas 9. märtsil 2019 Itaalia jalgratta föderatsiooni tegevust. Ta saatis 11. mail 2019 läkituse Itaalia spordikeskusele ja kohtus [[13. juuni]]l 2019 rahvusvahelise uisuliidu esindajatega. Ta saatis [[28. september|28. septembril]] 2019 läkituse Itaalia Võimlemisföderatsiooni esindajatele. Ta kohtus [[20. jaanuar]]il [[2021]] La Spezia ja [[19. veebruar]]il [[2021]] Sampdoria jalgpalliklubi esindajatega, [[12. märts]]il 2021 Genova [[veepall]]imeeskonnaga, [[22. aprill]]il 2021 Pro Recco Waterpolo 1913 veepallimeeskonnaga ja [[29. november|29. novembril]] 2023 šoti jalgpalliklubi FC Limited mängijatega.

Ta kohtus [[28. jaanuar]]il 2016 Itaalia rahvusliku bioeetika komitee esindajatega.

Daniele Luchetti 2015 linastunud filmis "Chiamatemi Francesco" kehastasid paavsti näitlejad Rodrigo de la Serna ja Sergio Hernández. Pablo Bossi 2015 linastunud filmis "Francisco – El Padre Jorge" kehastas paavsti näitleja Darío Grandinetti. Fernando Meirellesi 2019 filmis "The Two Popes" oli paavsti osas näitleja [[Jonathan Pryce]].

Itaalia helilooja [[Ennio Morricone]] komponeeris paavsti auks [[missa]]. Helilooja Ludger Stühlmeyer pühendas paavstile oma kooriseade.

Ta kohtus [[22. veebruar]]il 2017 Rony Rolleri [[tsirkus]]e artistidega, [[20. november|20. novembril]] 2017 raudteepolitsei juhtidega, [[7. detsember|7. detsembril]] 2017 Mariele Ventre lastekoori liikmetega ja [[16. detsember|16. detsembril]] 2017 Itaalia meediaühingute liikmetega. Ta kohtus [[27. jaanuar]]il 2018 Itaalia Punase Risti juhtidega. Ta tunnustas [[11. märts]]il 2018 Vatikani häkatoni üritust. Ta saatis [[29. september|29. septembril]] 2018 sõnumi rahvuslikule riigipolitsei assotsiatsioonile.

Ta andis [[4. märts]]il 2019 korralduse, et [[2020]] antakse uurijatele ligipääs [[Pius XII]] ja katoliku kiriku tegevust kajastavatele [[Vatikani arhiiv]]i säilikutele.

Ta tunnustas [[16. märts]]il 2019 Itaalia [[ühistu]]te konföderatsiooni tegevust.

Ta tunnustas [[18. märts]]il 2019 kohtuaudiitorite tegevust.

Ta kohtus [[3. aprill]]il 2019 [[Belgia]] Bonheideni Alzheimeri haigete Arc-en-Cieli kooriga.

Ta kohtus [[4. aprill]]il 2019 Saksamaa ajakirjanikega ja saatis [[23. september|23. septembril]] 2019 läkituse Itaalia katoliiklike ajakirjanike liidu esindajatele. Ta kohtus [[23. november|23. novembril]] 2023 Itaalia nädalalehti väljaandvate meediakontsernide esindajatega.

Ta saatis 24. mail 2019 läkituse Itaalia vaimulikule muuseumi assotsiatsioonile.

Ta meenutas [[21. juuli]]l 2019 esimeste inimeste käimist [[Kuu]]l.

Ta saatis 4. novembril 2019 läkituse rahvusvahelisel ülikoolide rektorite konverentsil osalejatele.

Ta tegi 18. oktoobril 2019 läkituse seoses Vatikani etnoloogiamuuseumi avamisega.

[[Renault]] kinkis paavstile 2019 [[Dacia (automark)|Dacia]] Dusteri.

USA-Iisraeli filmitegija Jevgeni Afinejevski tegi paavstist [[2020]] filmi "Francesco".

Ta kohtus [[12. detsember|12. detsembril]] 2020 Vatikanis sama aasta jõulukontserdil esinenud artistidega ja saatis 2. mail 2022 läkituse katoliku [[farmatseut]]idele.

Ta avaldas [[25. märts]]il 2021 apostelliku kirja "Candor lucis" seoses [[Dante Alighieri]] surma-aastapäevaga.

Ta tunnustas [[12. november|12. novembril]] 2021 UNESCO tegevust.

Paavst kohtus [[1. aprill]]il 2022 [[Kanada]] indiaanlastega.

Ta kohtus 1. septembril 2022 Itaalia õpetajate assotsiatsiooni liikmetega.

Ta kohtus [[10. detsember|10. detsembril]] 2022 Itaalia tuletõrjujatega.

Ta kohtus [[16. jaanuar]]il [[2023]] Itaalia radiograafide riikliku föderatsiooni juhtidega, [[18. november|18. novembril]] 2023 Itaalia [[otorinolarüngoloogia|otorinolarüngoloogide]] ja Itaalia pediaatrite föderatsiooni esindajatega.

Ta kohtus [[30. jaanuar]]il 2023 Itaalia võrkpalli föderatsiooni juhtidega ja 10. veebruaril 2023 Itaalia moodsa viievõistluse föderatsiooni esindajatega. Ta saatis 20. juunil 2023 läkituse [[astrofüüsika|astrofüüsikutele]] ja kohtus [[18. september|18. septembril]] 2023 Vatikani [[apteek|apteegi]] töötajatega.

Paavst kohtus [[6. aprill]]il 2024 Itaalia Punase Risti vabatahtlikega. Ta saatis 12. aprillil läkituse [[Al Arabiya]] meediakanali töötajatele. Ta kohtus [[4. mai]]l 2024 [[Amsterdam]]i basiilika laulukooriga. Ta kohtus 5. juuni]]l [[2024 [[Horvaatia jalgpallikoondis]]e liikmetega.

Ta kohtus [[14. juuni]]l 2024 maailma komöödianäitlejatega, sealhulgas [[Whoopi Goldberg]]i, [[Jimmy Fallon]]i,[[ Chris Rock]]i, [[Stephen Colbert]]i ja [[Conan O'Brien]]iga. Ta läkitas [[10. juuli]]l 2024 Hiroshima konverentsile läkituse [[tehisintellekt]]i teemal.

Ta tunnustas [[19. juuli]]l 2024 [[2024. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] avamist [[Pariis]]is ja kohtus [[10. oktoober|10. oktoobril]] 2024 [[Austria]] suusaliidu juhtidega. Ta kohtus 16. oktoobril 2024 Itaalia [[kirurg]]ide seltsi juhtidega.

Ta kohtus [[31. august]]il 2024 Terna Groupi juhtide ja töötajatega.

== Tervis ==
Bergoglio põdes 21-aastaselt rasket [[kopsupõletik]]ku, mille tagajärjel eemaldati tal parema [[kops]]u ülasagar. Ta jättis [[25. veebruar]]il 2016 külmetuse tõttu ära planeeritud kohtumised. Ta kukkus [[10. september|10. septembril]] 2017 [[Colombia]]s ja sai vasakule silmale verevalumi, kui teda sõidutanud paavstiauto järsult pidurdas. Paavst jättis külmetushaiguse tõttu alates [[27. veebruar]]ist [[2020]] mõne päeva jooksul ära ametlikud üritused, kuid [[Püha Tool]] kinnitas, et paavst ei põdenud [[COVID-19|koroonat]]. Paavstile tehti [[4. juuli]]l 2021 [[käärsool]]e operatsioon.

Paavst liikus [[2022]] visiidil [[Kanada]]s ratastoolis. Ta oli [[bronhiit|bronhiidi]] tõttu [[haigla]]s [[29. märts]]ist [[1. aprill]]ini 2023. Paavst viibis juunis 2023 haiglas seoses songaoperatsiooniga ja jättis detsembris 2023 tervise tõttu ära visiidi kliimakonverentsile COP28.

== Franciscus ja Eesti ==
[[Pilt:Paavst Franciscus Tallinnas 2018.jpg|pisi|vasakul|Paavst Franciscus Tallinnas<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]]
[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] õnnitles Franciscust tema ametisse asumise puhul ja kutsus ta visiidile [[Eesti]]sse. Peaminister [[Andrus Ansip]] osales 19. märtsil 2013 Franciscuse ametisse seadmisel ja vestles temaga hiljem. Franciscus määras [[22. märts]]il [[2014]] uueks [[nuntsius]]eks Eestis peapiiskop [[Pedro López Quintana]] ja [[2019]] peapiiskop [[Petar Rajič]]i. Piiskop [[Philippe Jourdan]] kohtus [[ad Limina visiit|ad Limina visiidi]] käigus [[11. juuni]]l [[2015]] paavstiga. Paavst õnnitles [[Arvo Pärt]]i tema 80. sünnipäeva puhul. Preester Pedro Cervio kinkis [[19. oktoober|19. oktoobril]] 2015 paavstile [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i koguduse pühapäevakooli laste foto. Paavst tervitas [[5. juuni]]l 2016 [[Püha Peetruse väljak]]ule kogunenud Eesti palverändureid.

Seoses [[Rooma leping]]u sõlmimise 60. aastapäevaga kohtus paavstiga [[24. märts]]il 2017 [[Eesti peaminister]] [[Jüri Ratas]], kes kohtus paavstiga uuesti [[9. veebruar]]il 2018. Paavsti kultuurinõukogu andis 2017. aastal Arvo Pärdile medali "Per artem ad Deum" ja paavst andis Arvo Pärdile [[18. november|18. novembril]] 2017 üle Ratzingeri preemia. Tseremoonial esitas Pärt oma teosed "Vater Unser" ja "Aliinale". Tallinna katoliku koguduse liige Johanna Aus kohtus [[28. juuni]]l 2017 [[Rooma Peetri väljak]]ul üldaudientsil paavstiga, kellega ta palvetas Eesti eest ning kellele andis üle kirja koos paari fotoga.

Franciscus õnnistas pianist [[Kristiina Rokashevich]]i abielu. Paavst kohtus [[7. detsember|7. detsembril]] 2017 Luterliku Maailmaliidu delegatsiooniga, mille koosseisu kuulus ka peapiiskop [[Urmas Viilma]]. Viilma kohtus paavstiga [[14. september|14. septembril]] [[2022]] [[Kasahstan]]is ja kinkis talle graafilise [[ikoon]]i Maarjast Sõlmede Lahtisõlmijast.

Paavst Franciscus kohtus [[28. november|28. novembril]] 2019 Vatikanis Eesti president [[Kersti Kaljulaid]]iga, kellega ta arutas välispoliitilisi teemasid. Ühtlasi kohtus Kaljulaid oma välisvisiidi raames Vatikani välisministri peapiiskop [[Paul Gallagher]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1007980/kaljulaid-ja-paavst-arutasid-valispoliitikat "Kaljulaid ja paavst arutasid välispoliitikat"] ERR, 28. november 2019</ref> [[4. detsember|4. detsembril]] [[2020]] andis paavstile üle volikirja suursaadik Püha Tooli juures [[Celia Kuningas-Saagpakk]]. [[Luterlik Maailmaliit|Luterliku Maailmaliidu]] peasekretär [[Anne Burghardt]] osales 30. septembril 2023 paavstiga ühispalvusel Püha Peetruse väljakul. Ta moodustas [[26. september|26. septembril]] [[2024]] Tallinna piiskopkonna.

===Visiit Eestisse===
[[Pilt:Pope_Francis_in_Estonia_(29973874697).jpg|pisi|300px|Paavst Franciscus istutas [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] aias [[tamm]]e]]
Franciscus tegi [[25. september|25. septembril]] 2018 pastoraalse visiidi Eestisse.<ref>[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/travels/2018/outside/documents/papa-francesco-paesi-baltici_2018.html Paavsti 25. pastoraalvisiit Balti riikidesse. Vatikani koduleht]</ref> Visiit kestis 8 tundi. Eesti visiidiga seoses avati [[2. aprill]]il 2018 internetis visiidi koduleht paavsteestis.ee, mis 2019 suleti. [[Mai]]s 2018 koostasid Aili Mittal ja Fabienne Chmara paavstist rändnäituse.

Paavst saabus [[airBaltic]]u lennukiga kell 9:45 [[Tallinna lennujaam]]a, kus teda tervitas [[Eesti president]] Kersti Kaljulaid.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-blogi-huvasti-eesti-paavst-franciscus-lendas-tagasi-itaaliasse-kulaskaik-tipnes-suure-missaga-vabaduse-valjakul-kus-kirikupea-utles-kui-ilus?id=83772949 Delfi paavsti visiidi blogi. 25. september 2018]</ref> Seejärel liikusid paavst ja president [[Kadriorg]]u, kus toimus ametlik kohtumine ja kokkusaamine Eesti ühiskonnategelastega ning akrediteeritud diplomaatilise korpuse liikmetega. President Kaljulaid kinkis paavstile [[Jüri Arrak]]u maali. Kell 11:50 algas paavsti kohtumine [[Tallinna Kaarli kirik]]us noortega, kus paavstile esitas [[Ott Lepland]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i kooriga [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] laulu "[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]".

Noortekohtumisele järgnes lõunasöök [[Pirita klooster|Pirita kloostris]], kus paavst istutas [[tamm]]e ja kohtus preester Vello Saloga. Kell 15:15 kohtus paavst Tallinna Peeter-Pauli katedraalis abivajavate inimestega. Paavst kinkis kogudusele armulauakarika.

Kell 16 algas [[Vabaduse väljak]]ul paavsti läbi viidud missa. Sõnaliturgia esimest lugemist luges [[Külli Reinumägi]] ja evangeeliumiteksti [[Johannese evangeelium]]ist [[diakon]] Aldo Donelli. Paavst pidas jutluse [[itaalia keel]]es.

Paavsti lennuk lahkus Tallinnast kella 18 paiku.

Paavst eelistas visiidil Cesconi veine. <ref>[https://sommeljee.ee/paavst-franciscuse-kulastuse-veinivalik/ Paavst Franciscuse külastuse veinivalik. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni koduleht.]</ref>

Paavsti visiidi peakoordinaator oli Helle-Helena Puusepp, visiidi ametlik tõlk oli preester Pedro Cervio. Paavsti julgeoleku eest vastutas [[Kristian Jaani]]. [[20. märts]]il 2019 kohtus paavst Vatikanis piiskop Philippe Jourdani, preester [[Jaak Aus]]i, [[teleprodutsent]] [[Kaupo Karelson]]i ja paavsti Eesti visiidi korraldajatega.

Eesti-visiidi käigus sai Franciscusest esimese riigipeana Eesti [[e-resident]], järjekorranumbrilt 37&nbsp;647.<ref>[[Andres Einmann]]. [https://tehnika.postimees.ee/6413314/paavst-franciscusest-sai-eesti-e-resident?_ga=2.66566638.1716083348.1537785346-383903450.1506938258 Paavst Franciscusest sai Eesti e-resident] Postimees, 25. september 2018</ref>

== Kriitika ==
Traditsionalistlikud vaimulikud on kritiseerinud paavsti tegevust. Eriti terav kriitik on olnud peapiiskop [[Carlo Maria Viganò]], kes [[25. august]]il 2018 esitatud avalikus kirjas väitis, et paavst Franciscus oli teadlik kardinal [[Theodore McCarrick]]i kuritegudest. Viganò süüdistas [[juuni]]s 2019 paavsti valetamises ja juulis 2020 “uue maailmakorra homoseksuaalse agenda järgmises”.

== Tunnustus ==
*Boliivia Andide Kondori orden ja Isa Luis Espinal Campsi teeneteorden [[9. juuli]] [[2015]]
*[[Karl Suure auhind]] 2016
*Poola Naeratuseorden [[26. aprill]] 2016
*Ameerika Ühendriikide heategevusorganisatsioon People for the Ethical Treatment of Animals nimetas paavsti 2015 aasta inimeseks.
*Korvpalliklubi [[Harlem Globetrotters]] nimetas paavsti [[7. mai]]l 2015 oma auliikmeks.
*Itaalia Sommeljeede Assotsiatsioon andis paavstile 2015 ausommeljee diplomi.

== Publikatsioonid ==
* Agencia Informativa Católica Argentina (1999–2012). ''Documentos de los obispos: Homilías y documentos del cardenal Bergoglio'' (in Spanish)
* {{cite book | title = Meditaciones para religiosos | year = 1982 |oclc=644781822 }}
* {{cite book | title = Reflexiones sobre la vida apostólica | year = 1986|oclc=36380521 }}
* {{cite book | title = Reflexiones en esperanza | publisher = Ediciones Universidad del Salvador | location = Buenos Aires | year = 1992 | pages = 351}}
* {{cite book|title=La vida sagrada y su misión en la Iglesia y en el mundo|year=1995|publisher=Argentina Catholic University: Faculty of Theology|first=Jorge|last=Bergoglio|language=es|oclc=806712655|url=http://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2489810.pdf}}
* {{cite book | title = Diálogos entre Juan Pablo II y Fidel Castro | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 1998 | pages = 144 | id=ISBN 978-987-507-074-5}} (toimetaja)
* {{cite book | title = Hambre y sed de justicia. Desafíos del Evangelio para nuestra patria | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2001 |pages = 96 | id=ISBN 978-950-512-427-5}}
* {{cite conference|title=Episcopus minister Evangelii Iesu Christi propter spem mundi: relatio post disceptationem|year=2001|publisher=E Civitate Vaticana|first1=Edward Michael|last1=Egan|first2=Jorge|last2= Bergoglio|conference=The Catholic Church. The Synod of Bishops. Ordinary General Assembly|oclc=749998123}}
* {{cite book | title = Educar exigencia y pasión. Desafíos para educadores cristianos | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2003 | pages = 192 | id=ISBN 978-950-512-457-2}}
* {{cite book|last1=Bergoglio|first1=Jorge|editor1-first=Elisa|editor1-last=Buzzi|title=A Generative Thought: An Introduction to the Works of Luigi Giussani|chapter-url=http://site.ebrary.com/id/10132858|year=2003|publisher=McGill-Queen's University Press |location=Montreal |isbn=978-0-7735-2612-9|pages=79–83|chapter=For Man}}
* {{cite book | title = Ponerse la patria al hombro | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2004 | pages = 144 | id=ISBN 978-950-512-558-6}}
* {{cite book | title = Corrupción y pecado. Algunas reflexiones en torno al tema de la corrupción | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2005 | pages = 48 | id=ISBN 978-950-512-572-2}}
* {{cite book | title = La nación por construir. Utopía, pensamiento y compromiso | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2005 | pages = 80 | id=ISBN 978-950-512-546-3}}
* {{cite book | title = Sobre la acusación de sí mismo | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2006 | pages = 48 | id=ISBN 978-950-512-549-4}}
* {{cite book | title = El verdadero poder es el servicio | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2007 | pages = 368 | id=ISBN 978-950-512-628-6}}
* {{cite journal|last=Bergoglio|first=Jorge|year=2007|title=Buscar el camino hacia el futuro, llevando consigo la memoria de las raíces|journal=[[Humanitas (journal)|Humanitas]]|issue=47|pages=468–483 |publisher=[[National Humanities Institute]]|language=es|oclc=176911626}}
* {{cite book | title = Las deudas sociales de nuestro tiempo | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 2009 | pages = 16 | id=ISBN 978-987-507-346-3}}
* {{cite book | title = Educar, elegir la vida. Propuestas para tiempos difíciles | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = 176 | id=ISBN 978-950-512-541-8}}
* {{cite book | title = Reflexiones sobre solidaridad y desarrollo | publisher = Ciudad Argentina | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = 18 | id=ISBN 978-987-507-352-4}}
* {{cite book | title = Sobre el cielo y la tierra | publisher = Editorial Sudamericana | location = Buenos Aires | year = 2010 | pages = 224 | id=ISBN 978-950-07-3293-2}} (koos Abraham Skorkaga)
* {{cite book|title=Nosotros como ciudadanos, nosotros como pueblo: hacia un bicentenario en justicia y solidaridad|year=2011|publisher=Editorial Claretiana|location=Buenos Aires|isbn=9789505127443|first=Jorge|last=Bergoglio|language=es|trans-title=Ourselves as Citizens, Ourselves as a People: towards a Bicentenary in Justice and Solidarity}}
* {{cite book | title = Mente abierta, corazón creyente | publisher = Editorial Claretiana | location = Buenos Aires | year = 2012 | pages = 240 | id=ISBN 978-950-512-778-8}}, inglise keeles Open Mind, Faithful Heart: Reflections On Following Jesus. 2013
* {{cite book | title = Rehabilitación de la política y compromiso cristiano | pages = 48 | id=ISBN 978-987-24178-0-2}}

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name=sfinks>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2017/december/documents/papa-francesco_20171221_curia-romana.html |title=Address of His Holiness Pope Francis |trans-title= |date=21. detsember 2017 |accessdate=21. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola ja portugali |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=benedikt>{{cite web|url=http://www.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2018/april/documents/papa-francesco_20180419_monaci-benedettini.html |title=Address of His Holiness Pope Francis to the Friars of the Benedictine Confederation |trans-title= |date=19. aprill 2018 |accessdate=24. detsembril 2020 |publisher= |language=saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali |quote= |website=vatican.va}}</ref>
<ref name=sooteooria>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2015/march/documents/papa-francesco_20150321_napoli-pompei-giovani.html |title=Address of the Holy Father |trans-title= |date=21. märts 2015 |accessdate=21. oktoobril 2018 |publisher= |language=saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref>
}}

== Kirjandus ==
* John L. Allen, Jr, "[http://ncronline.org/node/46476 Papabile of the Day: The Men Who Could Be Pope]" National Catholic Reporter (Feb.-Mar. 2013)
* Giacomo Galeazzi, "[http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/francesco-francis-francisco-23308/ Pope Francis takes over Vatican's top secret dossiers: Fr. Georg has the task of guiding Bergoglio in his journey through the Vatican's secrets]" [[La Stampa]]: Vatican Insider (17. märts 2013)
* {{cite book|last1=Spadaro|first1=Antonio, SJ|title=A Big Heart Open to God: A Conversation with Pope Francis|url=https://archive.org/details/bigheartopentogo0000fran|year=2013|publisher=HarperOne|location=New York |isbn=978-0-06-233377-3}}
* [https://www.vatican.va/roman_curia/pont_committees/eucharist-congr/documents/rc_committ_euchar_doc_20080618_mistero-alleanza_en.html Official Vatican transcript in English of IEC Catechesis ''The Eucharist: Gift from God for the life of the world'' (2008)] (originally given in Spanish), 49th International Eucharistic Congress, Quebec, Canada
*Andrea Tornielli. "The Name of God is Mercy". Bluebird Books for Life, London, 2016. [[Eesti keel]]es: "Jumala nimi on Halastus". Kirjastus Gallus, 2016.

=== Kirjandust eesti keeles ===
*Jorge Mario Bergoglio. "Pühadus." Maarjamaa. 2018
*Franciscus. "Laudato Si. Ole kiidetud." Kirjastus Gallus. 2018
*Franciscus, Andrea Tornielli. "Jumala nimi on halastus." Kirjastus Gallus. 2016
*Andrea Tornielli. "Franciscus - paavst uuest maailmast." 2018.

== Välislingid==
{{Commons|Category:Franciscus}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://w2.vatican.va/content/vatican/en.html Vatikani koduleht] ''(inglise keeles)''
*[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/biography/documents/papa-francesco-biografia-bergoglio.html Ametlik elulugu] (itaalia keeles)
*[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bbergj.html Paavst Franciscus] saidil catholic-hierarchy.org (inglise keeles) vaadatud 2013-03-14
*[http://cardinals.fiu.edu/bios2001.htm#Bergoglio Elulugu] ''(inglise keeles)''
*[http://cardinals.fiu.edu/conclave-xxi.htm#2013 2013. aasta konklaav]
*[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/angelus/2013.index.html Angelused]
*[http://cardinals.fiu.edu/consistories-xxi.htm#Francis Franciscuse määratud kardinalid]
*[http://newsaints.faithweb.com/new_saints.htm Pühakud ja õndsad] ''(inglise keeles)''
*[http://www.telegraph.co.uk/news/religion/the-pope/9928857/Pope-Francis-the-humble-Cardinal-Jorge-Mario-Bergoglio-becomes-first-pontiff-from-the-Americas.html "Pope Francis the humble: Cardinal Jorge Mario Bergoglio becomes first pontiff from the Americas"] The Telegraph, 13. märts 2013. Teade paavsti valimise kohta ja vastvalitud paavsti tervitus 13. märtsil, tekst (inglise keeles) ja video (itaalia keeles, ingliskeelsed subtiitrid).
*[http://www.youtube.com/watch?v=IK_uzO5s-ic Franciscuse esimene avalik esinemine 13. märtsil 2013] YouTube, 14<nowiki>'</nowiki> 19<nowiki>''</nowiki>
*[https://www.err.ee/864069/paavst-franciscus-pole-hullemat-voorandumise-vormi-kui-tunda-end-juurtetuna Paavst Franciscus: pole hullemat võõrandumise vormi, kui tunda end juurtetuna] ERR, 25.09.2018 (paavsti kõne Tallinnas, [[Kadrioru roosiaed|Kadrioru roosiaias]])
*NICOLE WINFIELD. [https://apnews.com/article/pope-francis-health-hospital-vatican-1b743492e19762ac4a71cefb556967d0 Vatican: Pope to be hospitalized for days for lung infection]. [[Associated Press|AP News]], 29. märts 2023

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Benedictus XVI]]|nimi=[[Paavst]]|aeg=[[2013]]–|järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Franciscus| ]]
[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Jesuiidid]]
[[Kategooria:Argentina vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Mall:Algus (muuda)
Mall:Cite book (muuda)
Mall:Cite conference (muuda)
Mall:Cite journal (muuda)
Mall:Cite web (muuda)
Mall:Commons (muuda)
Mall:Cquote (muuda)
Mall:Eelnev-järgnev (muuda)
Mall:IPA (muuda)
Mall:IPA-es (muuda)
Mall:Infokast (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Infokast/styles.css (muuda)
Mall:Infokast paavst (muuda)
Mall:Lõpp (muuda)
Mall:Murdmata (muuda)
Mall:Navigeerimismall (muuda)
Mall:Navigeerimismall/styles.css (muuda)
Mall:Paavstid (muuda)
Mall:See artikkel (muuda)
Mall:Sõsarprojekt (muuda)
Mall:Sünniaeg ja vanus (muuda)
Mall:Tsitaat2 (muuda)
Mall:Vaata (muuda)
Mall:Viited (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Vikitsitaadid (muuda)
Mall:· (muuda)
Mall:Äärekast (muuda)
Moodul:Citation/CS1 (muuda)
Moodul:Citation/CS1/COinS (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Configuration (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Date validation (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Identifiers (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Utilities (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Whitelist (muuda)
Moodul:Citation/CS1/styles.css (muuda)
Moodul:Infobox (muuda)
Moodul:Navbar (muuda)
Moodul:Side box (muuda)
Moodul:Side box/styles.css (muuda)
Moodul:Wikibase (muuda)
Moodul:Yesno (muuda)
Naase lehele Franciscus
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Franciscus"