Lehekülje Andesiit lähteteksti vaatamine

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:
Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.
Blokeerija: ‪EPIC‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected.
Blokeeringu algusaeg: 2. juuli 2024, kell 10:48
Blokeeringu aegumistähtaeg: 2. juuli 2025, kell 10:48
Sinu praegune IP-aadress on 206.189.44.186. Blokeeritud vahemik on 206.189.32.0/20.
Palun lisa kõik need andmed igale järelepärimisele, mida kavatsed teha. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.
Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.
Saad vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti.
{{Head artiklid}}
[[Pilt:24-Stewart Peak andesite.jpg|pisi|Kahekümne seitsme miljoni aasta vanused andesiitsed [[laavavool]]ud [[Stewart Peak|Stewarti vulkaanil]] [[USA]]-s.<ref name="TZEZe" /><ref name="4C6Oe" />]]

'''Andesiit''' on üks [[vulkaaniline kivim|vulkaanilistest kivimitest]], tüüpiline [[Keskmine kivim|keskmise koostisega]] kivim.

Andesiit on [[basalt|basaldi]] järel kõige levinum vulkaaniline kivim.<ref name="JQWux" /><ref name="2yfbm" /> Andesiit on kõige levinum [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]i saadus<ref name="Lq4Qf" /> ning on seetõttu eriti iseloomulik [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]] ümbritsevale [[Vaikse ookeani tulerõngas|tulerõngale]]. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata just subduktsioonivööndi [[tektooniline režiim|tektoonilises režiimis]], sest andesiiti defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse [[laava]]ga [[vulkaan]]id on [[vulkaanipurse|plahvatusliku iseloomuga]] ning tekitavad lisaks laavale ka suures koguses [[tefra]]t. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasneb nendega ka [[lõõmpilv]]ede teke.<ref name="dLOYF" />

Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. [[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb andesiit peamiselt [[pürokseen]]ist, [[plagioklass]]ist ja [[küünekivi]]st. Andesiit on koostiselt lähedane [[Basalt|basaldile]] ja [[datsiit|datsiidile]]. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis ([[murenemine|murenemata]] basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall). Andesiidi [[tardkivimi struktuur|struktuur]] on enamasti [[porfüüriline struktuur|porfüüriline]], mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad [[fenokristall]]id.{{sfn|Le Maitre|2005|p=56}}

[[Ajalooline aeg|Ajaloolise aja]] kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga. Nende hulka kuuluvad [[Tambora]] ([[1815]]),<ref name="mcgraw" /> [[Krakatau]] ([[1883]]),<ref name="mcgraw" /> [[Pelée]] ([[1902]]),<ref name="mcgraw" /> [[Katmai]] ([[1912]]),<ref name="SEfqM" /> [[Saint Helens]] ([[1980]])<ref name="mcgraw" /> ja [[Pinatubo]] ([[1991]]).<ref name="mcgraw" /> Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes [[ookean]]ide sügavuses.

Ohtliku käitumise tõttu on paljudel andesiitsetel tegevvulkaanidel alaliselt tegutsevad [[vulkanoloogiaobservatoorium]]id. Andesiidi teke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas [[vahevöö]] ainese [[osaline sulamine]] ning hilisem [[fraktsioneeruv kristalliseerumine]] ja segunemine [[maakoor]]e materjaliga.<ref name="mcgraw" />

==Ajalugu==
[[Pilt:Leopold von Buch, Carl Josef Begas, C Fischer (1850).jpg|pisi|vasakul|Andesiidile nimetuse andnud saksa geoloog [[Christian Leopold von Buch]] [[1850]]. aastal]]
[[Pilt:Andes1a.JPG|pisi|Andesiit sai nimetuse [[Andid]]e mäestiku järgi]]
Nimetus "andesiit" on tuletatud [[Andid]]e [[mäestik]]u järgi.<ref name="tomkeieff" /> Andid asuvad subduktsioonivööndi kohal, mistõttu esineb seal rohkelt andesiitset vulkaanilist materjali. Andesiit on kõige levinum vulkaaniline kivim Andide mäestikus.<ref name="compmagma" /> Andesiidile pani nimetuse [[Saksamaa|saksa]] [[geoloog]] [[Christian Leopold von Buch]] aastal [[1836]], uurides [[Berliini ülikool]]i [[mineraloogia|mineraloog]]i [[Gustav Rose]] poolt [[Lipari saared|Lipari saartelt]] toodud kivimiproove ning võrreldes neid [[Alexander von Humboldt]]i, [[Franz Julius Ferdinand Meyen]]i ning [[Eduard Friedrich Poeppig]]i poolt Andidest kaasa toodud kivimitega.<ref name="y4raP" /> Von Buch nimetas andesiidiks [[päevakivi]] ([[albiit]]i) ja [[küünekivi]] sisaldavaid vulkaanilisi kivimeid.<ref name="M1dTR" /> Von Buch pidas andesiiti [[trahhüüt|trahhüüdi]] [[erim]]iks, mis koosneb küünekivist ja albiidist, erinedes tavalisest trahhüüdist, mis koosneb peamiselt küünekivist ja [[sanidiin]]ist. Termin "andesiit" kadus siiski paariks aastakümneks käibelt, sest Gustav Rose näitas, et andesiidiks nimetatud mineraalis sisalduv päevakivi ei ole albiit.{{sfn|Young|2003|p=109}}

Ka mõiste edasine kujunemislugu on seotud peamiselt saksa teadlastega, kes omasid [[19. sajand]]il [[petroloogia|petroloogilises]] teadustöös maailmas juhtivat rolli.{{sfn|Young|2003|p=107}}

"Andesiidi" tõi geoloogilisse terminoloogiasse tagasi [[Justus Roth]], kes [[1861]]. aastal täpsustas mõiste definitsiooni. Ta pidas oluliseks kivimis sisalduvate [[päevakivi]]de koostist. Roth nimetas kivimit andesiidiks siis, kui selles sisalduv [[plagioklass]] oli [[oligoklass]]i (oligoklass hõlmas sel ajal ka [[andesiin]]i<ref name="tomkeieff" />) koostisega.<ref name="jk0Sf" /> [[Ferdinand Zirkel]] ([[1894]]) aga ei pidanud plagioklassi koostist definitsiooni seisukohalt oluliseks. Ta nimetas andesiidiks [[augiit]]i ja plagioklassi sisaldavaks vulkaaniliseks kivimit, mis ei sisalda [[oliviin]]i.<ref name="Lt2G8" /> Seega eristas ta andesiiti basaldist just oliviini järgi, mis on basaldis enamasti küllaltki tavaline mineraal. Uuesti määratletud andesiidi [[stratotüüp]] asub [[Argentina]]s [[Catamarca provints]]is Andide mäestikus; selle defineeris [[Walter Ehrenreich Tröger]].<ref name="OV8KP" />

Hiljem on basaldil ja andesiidil taas keemilise koostise järgi vahet tehtud. [[Henry Washington]] nimetas kivimit andesiidiks siis, kui [[raud]]a ja [[magneesium]]i sisaldavate [[CIPW|normatiivsete mineraalide]] osatähtsus on väiksem kui 37,5 protsenti.<ref name="qM6ti" /> Ka [[James Shand]] kasutas sarnast meetodit. Andesiidiks nimetas ta kivimit, mille [[kivimi modaalne mineraloogiline koostis|modaalsest mineraloogilisest koostisest]] moodustavad raua- ja magneesiumisilikaadid vähem kui 30 protsenti.<ref name="qqw6S" /> Alates [[1888]]. aastast peetakse andesiiti ilma [[kvarts]]ita [[dioriit|dioriidi]] vulkaaniliseks analoogiks.<ref name="lZxXx" />

==Klassifikatsioon==
[[Pilt:QAPF-vulk.gif|400px|pisi|Andesiit on QAPF-diagrammil koos basaldiga paremal keskel. Basaldist eristab andesiiti värviliste mineraalide väiksem sisaldus]]
Tänapäevase andesiidi definitsiooni on sarnaselt teiste tardkivimite omadega välja töötanud [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing|Rahvusvahelise Geoloogiaühingu]] (IUGS) tardkivimite süstemaatika alakomisjon (''Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks'').<ref name="MAqEe" />{{sfn|Le Maitre|2005}}

Kui [[kivimi modaalne mineraloogiline koostis]] on määratud, siis klassifitseeritakse andesiiti [[QAPF-diagramm]]i kasutades järgmiselt: Q/(Q+A+P) on 0–20%, F/(F+A+P) on 0–10%, P/(A+P) on suurem kui 65% ning M on väiksem kui 35%.<ref name="jackson" /> Q, A, P, F ja M on vastavalt [[kvarts]], [[leelispäevakivi]], [[plagioklass]], [[feldšpatoidid]] ja [[värvilised mineraalid]] (peamiselt pürokseenid, [[amfiboolid]], [[biotiit]] ja [[oliviin]]). Värviliste mineraalide osatähtsus eristab andesiiti antud juhul basaldist, mille värviliste mineraalide osatähtsus on suurem kui 35%.<ref name="3rh8Z" />
 
Enamasti kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks QAPF-diagrammi asemel [[TAS-diagramm]]i, mis põhineb kivimite keemilisel koostisel. Vulkaanilised kivimid on tavaliselt väga peeneteralised ning sisaldavad sageli [[kristallstruktuur]]ita [[vulkaaniline klaas|vulkaanilist klaasi]], mistõttu on keemilisel analüüsil põhinev klassifikatsioon täpsem ning sageli ainuvõimalik viis kivimi adekvaatseks määramiseks.
  
Andesiit on [[TAS-diagramm]]il defineeritud kui kivim, mille [[ränidioksiid]]isisaldus jääb vahemikku 57–63%. Andesiidivälja otspunktide koordinaadid on: 57, 0; 57, 5,9; 63, 0; 63, 7.<ref name="jackson" /> Et andesiidi ja basaldi vahel ei ole teravat üleminekut, vaid nendevahelised eraldusjooned on kunstlikud, on loodud täiendavalt [[termin]]id "[[trahhüandesiit]]", kui kivim sarnaneb keemiliselt koostiselt rohkem [[trahhüüt|trahhüüdiga]], ja "[[basaltne andesiit]]", mida kasutatakse siis, kui ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52–57%.{{sfn|Le Maitre|2005|p=35}}

Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud. Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.{{sfn|Le Maitre|2005|p=2}} Paljusid neist peetakse tänapäeval vananenuks või kasutatakse väga harva. Ka andesiidil on mitmeid sünonüüme ning kitsamalt defineeritud [[erim]]eid; samuti on andesiidi hulka loetud erimeid, mis on tänaseks määratud mõneks teiseks kivimiks. Andesiidi erimite (nii praeguste kui ka ajalooliste) hulka kuuluvad: [[alboraniit]],<ref name="sT1zb" /> [[amboniit]], [[andesiitkivim]], [[andesitoid]], [[auganiit]], [[bandaiit]], [[beringiit]], [[boniniit]], [[doreiit]],<ref name="mcbirney" /> [[esterelliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[felsoandesiit]], [[inninmoriit]],<ref name="mcbirney" /> [[iseniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[islandiit]],<ref name="mcbirney" /> [[karmeloiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[kohalaiit]], [[kumbraiit]],<ref name="mcbirney" /> [[kuseliit]],{{sfn|Iddings|1913|p=196}} [[mondhaldeiit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[mugeariit]],{{sfn|Iddings|1913|p=193}} [[ortleriit]],{{sfn|Iddings|1913|p=195}} [[ortoandesiit]], [[sakalaviit]], [[sanakiit]], [[santoriniit (andesiit)|santoriniit]], [[sanukiit]], [[suldeniit]], [[šastaliit]],<ref name="mcbirney" /> [[šošoniit]],{{sfn|Iddings|1913|p=192}} [[tomatsiit]], [[ungariit]],<ref name="mcbirney" /> [[vaiselbergiit]]<ref name="Le_Maitre" /> ja [[volõniit]].{{sfn|Iddings|1913|p=196}}

[[Pilt:TAS-diagramm2.gif|pisi|400px|vasakul|Andesiidi klassifitseerimiseks kasutatakse tavaliselt TAS-diagrammi]]

==Koostis ja struktuur==
[[Pilt:Andesite pmg ss 2006.jpg|pisi|Andesiit [[polarisatsioonimikroskoop|polarisatsioonimikroskoobi]] all. Selgesti tuleb esile andesiidile iseloomulik [[porfüüriline struktuur]], mis seisneb suuremate kristallide esinemises peeneteralises põhimassis. Hallikas mineraal on [[plagioklass]], pruun pildi allosas on [[küünekivi]], pruun ülaosas on [[biotiit]] ning must keskel on [[magnetiit]]]]
[[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb andesiit peamiselt [[pürokseen]]ist, [[plagioklass]]ist ja [[küünekivi]]st.{{sfn|Le Maitre|2005|p=56}} Andesiidi koostis on lähedane [[Basalt|basaldi]] ja [[datsiit|datsiidi]] omale. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis ([[murenemine|murenemata]] basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ning datsiit helehall või kahvatupruun).

Värske murenemata andesiit on enamasti tumehalli värvi. Murenedes võib kivim selles sisalduvate [[raud|rauaosakeste]] [[oksüdeerumine|oksüdeerumise]] tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta [[ränidioksiid]]i. Orogeenne ehk subduktsioonivööndi andesiit on peaaegu alati [[porfüüriline struktuur|porfüürilise struktuuriga]].<ref name="mcbirney" /> [[Kivimi põhimass]] koosneb nii peenikestest mineraaliteradest, et neid on isegi mikroskoobi abiga keeruline määrata. Peenikese põhimassi sees paiknevad palju suuremad [[fenokristall]]id, mis kuuluvad tavaliselt plagioklassile, [[pürokseen]]ile, [[raudoksiidid|raua]]- ja [[titaanioksiidid]]ele, [[biotiit|biotiidile]] ja küünekivile; sagedased lisandid on [[magnetiit]], [[tsirkoon]], [[apatiit]], [[ilmeniit]] ja [[granaadid]].<ref name="A7Bz6" /> Andesiit võib sisaldada ka kristallstruktuurita [[vulkaaniline klaas|vulkaanilist klaasi]] ja [[allaniit]]i. Tüüpilise maapealsetes tingimustes tardunud andesiidi massist moodustavad fenokristallid umbes 30 protsenti.<ref name="xxA7c" />

[[Pilt:Amygdaloidal andesite.jpg|pisi|vasakul|[[Vesikulaarne tekstuur|Vesikulaarne]] andesiit, mille [[Vesiikul (geoloogia)|vesiikulid]] on täitunud [[Sekundaarne mineraal|sekundaarse]] [[Tseoliit|tseoliidiga]]]]
Porfüüriline struktuur vihjab kivimi keerulisele tekkeloole. [[Kristall]]id saavad suureks kasvada ainult siis, kui neil on selleks piisavalt aega. Seega pidi [[magma]] kristalliseerumine algama juba [[magmakamber|magmakambris]] ning [[kraater|vulkaanikraatrist]] väljunud magma sisaldas juba lisaks vedelale komponendile ka kristalliseerunud ainet. Peeneteraline põhimass on moodustunud kiire jahtumise teel maapinnani jõudnud [[laava]]st.

Andesiitne laava sisaldab sageli [[vesikulaarne tekstuur|vesiikuleid]], mille moodustavad laavas sisalduvad [[vulkaaniline gaas|vulkaanilise gaasi]] mullid, mis pole laava [[viskoossus]]e tõttu sellest väljapääsu leidnud ning jätavad kivimi tardudes [[juust]]usarnaselt auklikuks. Hiljem võivad vesiikulid täituda [[sekundaarsed mineraalid|sekundaarsete mineraalidega]], milleks on enamasti [[kvarts]], [[kaltsiit]] või [[tseoliidid]].

{| class="wikitable"
|+Keskmise ilma [[veesisaldus]]eta andesiidi koostis [[oksiid]]sel kujul [[massiprotsent]]ides
|-
! SiO<sub>2</sub>
! TiO<sub>2</sub>
! Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>
! Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>
! FeO
! MnO
! MgO
! CaO
! Na<sub>2</sub>O
! K<sub>2</sub>O
! P<sub>2</sub>O<sub>5</sub>
|-
| 58,70
| 0,88
| 17,24
| 3,31
| 4,09
| 0,14
| 3,37
| 6,88
| 3,53
| 1,64
| 0,21
|-
|colspan=11|<small style="font-size:95%;">''Numbrid on keskmistatud 2600 analüüsitud andesiiditüki alusel.''</small><ref name="jNtvJ" />
|}

==Teke==
[[Pilt:Bordo convergente.png|pisi|Andesiidi tekkekeskkonnaks on tavaliselt [[subduktsioonivöönd]]]]
Andesiidi tüüpiliseks tekkekeskkonnaks on subduktsioonivöönd, eriti mandriline subduktsioonivöönd, kus [[ookeaniline maakoor]] sukeldub [[mandriline maakoor|mandrilise maakoore]] alla.

Sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva [[rõhk|rõhu]] tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam [[keemiline stabiilsus|stabiilsed]] ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. Sellist protsessi nimetatakse [[moone (geoloogia)|moondeks]] ja selle käigus moodustunud kivimeid [[moondekivim]]eiks. Ebastabiilseiks muutuvad eeskätt [[vesi|vett]] sisaldavad mineraalid, mida subdutseeruvas [[laam]]as on rohkelt, sest varem ookeanipõhja moodustanud maakoores sisaldub paljude mineraalide kristallstruktuuris vesi. Moonde käigus vabaneb vesi kivimite [[pooriruum]]i ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri umbes 200–300&nbsp;°C.<ref name="compmagma" />

[[Pilt:MSH80 eruption mount st helens 05-18-80.jpg|pisi|vasakul|[[Saint Helens]] on tüüpiline andesiitne vulkaan. Pildil on [[1980]]. aasta vulkaanipurse]]
Moodustuma hakkavad esimesed magmatilgad, mis on ümbritsevaist kivimeist väiksema [[tihedus]]ega ning otsivad seetõttu teed ülespoole. Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest. Kivimite osalise sulamise läbi tekkinud magma koostis erineb lähtekivimi koostisest. Kivimid pole puhtad [[aine (füüsika)|ained]], vaid koosnevad paljudest erineva [[sulamistemperatuur]]iga mineraalidest (ka enamiku [[kivimit moodustavad mineraalid|kivimit moodustavate mineraalide]] koostis ja seega ka sulamistemperatuur varieeruvad). Kõige madalama sulamistemperatuuriga on ränirikaste tardkivimite koostismineraalid (peamiselt kvarts ja leelispäevakivi), mistõttu on kivimi osalisel sulamisel sellest tekkinud magma ränirikkam kui lähtekivim ise.<ref name="compmagma" /> See ongi moodus, kuidas üks tardkivim läbi sulamise teiseks muundub. Vahevöö ülaosa peamisest komponendist [[peridotiit|peridotiidist]] tekib osaliselt sulades basaltse koostisega magma. Basaldi sulamine omakorda tekitab andesiitse, datsiitse või muu sarnase ränirikka koostisega magma.

Andesiidi moodustumine pole lihtsalt ränivaesema kivimi sulamise tulemus. Selle protsessi kõik detailid ei ole tänaseks selged, kuid magma koostist mõjutavateks protsessideks on lisaks sulamisele ka fraktsioneeruv kristalliseerumine (magmast kristalliseeruvad mineraalid, mis magmaga koos edasi ei liigu ning muudavad seega selle koostist). Oluliseks koostise mõjutajaks võib olla ka magma segunemine maakoore materjaliga. Keskmine mandriline maakoor on ränirikkama koostisega kui basalt, mistõttu on ta ka madalama sulamistemperatuuriga ning hakkab basaltse magmaga kokku puutudes sulama ning sellega segunema.<ref name="mcgraw" />

Ränivaesemad kivimid sisaldavad suuremas koguses raskemaid elemente, näiteks rauda. Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil. Basaltne magma saab maakoores tõusta nii kõrgele, kui lubab tema ujuvus selle suhtes.<ref name="compmagma" /> Paksust ning suhteliselt väikse tihedusega mandrilisest maakoorest on basaldil raskem läbi murda, mis ongi üks põhjusi, miks pole basalt mandritel nii levinud kui ookeanides. Näiteks andesiidi nimetuse aluse – Andide-alune maakoor on umbes 60 kilomeetri paksune, mistõttu basalti seal praktiliselt ei esinegi.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=39}} Kui basaltne magma seguneb mandrilise maakoore materjaliga, muutub ta koostis andesiitsemaks ja tihedus väiksemaks ning seeläbi on magmal võimalik kõrgemale liikuda. Lisaks rikastub sulav materjal ookeanis esinenud [[sete]]te mõjul [[kaalium]]i, [[baarium]]i ja [[tina]]ga; komponentide vahekord ei ole aga täpselt teada.<ref name="mPnDy" />

Basaltne magma, mis [[riftivöönd]]ites [[konvektsioon]]iga kõrgemale tõustes moodustab ookeanipõhja, on väga väikse veesisaldusega (vähem kui 0,5%{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=95}}). Andesiitsest subduktsioonivööndi magmast moodustab vesi aga kuni 6 protsenti.<ref name="aSXxs" /> See vesi on pärit subdutseerunud laamast, mille ümberkristalliseeruvad mineraalid vee vabastasid. Vabanenud vesi aitab basaldi sulamisele kaasa ning liigub koos magmaga ülespoole. Kui rõhk ülespoole liikudes väheneb, hakkab magmas lahustunud vesi moodustama gaasimulle, sest vedelike lahustuvus gaasides halveneb rõhu langedes. Merepinnal on gaasilise vee ruumala [[keemistemperatuur]]il üle 1600 korra suurem vedela vee ruumalast.<ref name="WchNG" /><ref name="EVIGe" /> See on peamiseks põhjuseks, miks ookeanide keskahelikes pole praktiliselt üldse plahvatuslikke purskeid, sest puudub pingeid tekitav veeaur, mistõttu basaltne ning vedel laava võib rahulikult merepõhja voolata. Veega laetud subduktsioonivööndi magma ei leia aga tihti [[kraater|kraatrist]] rahulikku väljapääsu. Plahvatuslikkust võimendab ränirikka laava suurem viskoossus, mis ei lase tekkinud gaasimullidel magmast vabalt välja liikuda. Äärmuseni viidud pinged vabanevad lõpuks plahvatuslike vulkaanipursete näol, mille käigus on esmasteks purskesaadusteks tavaliselt vulkaanilised gaasid ning gaaside poolt pihustatud magma fragmendid, mida kokkuvõtvalt nimetatakse tefraks. Kui vulkaan on n-ö hääle puhtaks köhinud, võivad järgneda ka näiteks andesiitse koostisega [[laavavool]]ud.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=99}}

Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170&nbsp;°C. Tihedus pursketemperatuuril (ilma vesiikuliteta) on 2450&nbsp;kg/m³ ja [[viskoossus]] 10<sup>4</sup>–10<sup>7</sup> [[Paskalsekund|Pa·s]].<ref name="UiA95" />

Andesiitseid kivimeid ei esine siiski vaid subduktsioonivööndites. Nii Marsi andesiitsed kivimid (Marsil puudub [[laamtektoonika]]) kui ka maised andesiitsed kivimid, mis esinevad väljaspool subduktsioonivööndeid, näitavad, et andesiit võib tekkida ka teistsuguste mehhanismide järgi. Jaapanis [[Zaō vulkaan]]il tehtud uuringud näitavad, et vastupidi tavalistele teooriatele pärinevad sealsed basaltsed laavavoolud kõrgemal asuvast magmakihist, andesiitne laava tekib aga sügavamalt [[vahevöö]]st pärinevast magmast.<ref name="3mgEh" /> Andesiidi tekke kõigis mehhanismides puudub aga teadlaste seas üksmeel.<ref name="ksAfO" />

==Lasumuskehad==
[[Pilt:20000927-Andesite-SRB large.jpg|pisi|Andesiitne plokk-laava]]
[[Pilt:Andesite ss 2007.JPG|pisi|vasakul|Andesiidipaljand [[Šotimaa]] idarannikul]]
[[Pilt:Andesite pillar.jpg|pisi|vasakul|Andesiidist sammas [[Slovakkia]]s [[Vtáčnik]]u mäestikus]]
Vulkaani pursketüübi määrab peamiselt magma keemiline koostis. Väga üldiselt saab vulkaanid pursketüübi alusel jaotada kaheks: rahuliku käitumisega ja vedelat laavat purskavaiks ning plahvatuslikeks rohkelt püroklastilist materjali tootvaiks vulkaanideks. Esimesel juhul on laava peamiselt basaltse koostisega, teisel juhul koosnevad vulkaanilised kivimid peamiselt andesiidist ning vähemal määral veelgi enam räni sisaldavaist datsiidist, rüoliidist, trahhüüdist jne.<ref name="DR9V1" />

Andesiit on basaldist oluliselt viskoossem, mistõttu ei moodusta ta basaldile omaseid õhukesi ning kergelt voolavaid laavavoolusid. Temperatuuril 1100&nbsp;°C on andesiitne laava kuni 200 korda viskoossem [[Hawaii saar]]e basaltsest laavast.<ref name="carrigan" /> Andesiitsed laavavoolud on paksud ning liiguvad aeglaselt. Laavavoolu sees on [[plastilisus|plastiline]] laava, mis aeglaselt edasi roomab, selle välispind on aga pragunenud ja ebaühtlane ning meenutab eemalt vaadates hunnikusse lükatud nurgelisi kivilahmakaid. Ühe andesiitse laavavoolu kõrgus võib ulatuda mitmesaja meetrini ning selle serv on tavaliselt väga järsk. Sellist laavavoolu nimetatakse [[plokk-laava]]ks.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=155}} Andesiitne laavavool võib moodustada ka [[aa-laava]], kuid erinevalt basaldist ei teki andesiitsest laavast kunagi [[pahoehoe]]-tüüpi laavavoolu.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=154}}

Laavavoolud on vaid üks osa andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osa magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi [[vulkaaniline pomm|vulkaaniliste pommide]], [[vulkaaniline plokk|plokkide]], [[lapill]]ide ja [[vulkaaniline tuhk|tuha]] näol.

Andesiit võib moodustada ka maa-aluseid plaatjaid intrusioone ehk [[daik]]e, kuid pikemate andesiitsete daikide paksus peab üldjuhul ületama ühte meetrit, vastasel korral pole viskoossel andesiidil võimalik kuigi kaugele voolata. Mida kitsam on liikumistee, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et magmat seda mööda edasi liikuma sundida.<ref name="carrigan" />

Andesiidi äratundmine looduses ei pruugi olla lihtne. [[Ivar Murdmaa]] kirjutab raamatus "Ookean tulerõngas", kuidas ta üritas [[Onekotan]]i saarel koguda võimalikult erinevaid kivimeid, kuid pärast neid laboris uurides selgus, et ta oli kaasa toonud seljakotitäie erineva väljanägemisega andesiiti.<ref name="iZYJ2" />

Mandriline maakoor on ookeanilisest väiksema tihedusega ning koosneb peamiselt tardkivimeist ja nendega keemiliselt koostiselt sarnanevaist moondekivimeist. Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi. Sellele viitab ka mandrilise maakoore keskmine koostis, mis vastab umbes andesiidi keemilisele koostisele.<ref name="LEZQj" /><ref name="WbqKV" /> Tänapäeval on suurem osa laavavooludest [[saarkaar]]tel küll basaltsed (erandiks on vaid [[Aleuudid]]), seega on erinevuse seletamiseks loodud mitu teooriat. Ühe teooria kohaselt tekkis minevikus saarkaartel andesiiti basaldist rohkem, teise kohaselt on toimunud saarkaarte basaltsete kivimite (mis on [[vahevöö]] ülaosa kivimitest suurema tihedusega) vahevöösse sukeldumine ja mandrilist maakoort on jäänud moodustama vaid andesiitsed kivimid.<ref name="cD1HJ" />
{{clear|left}}

==Murenemine==
Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehaaniliste tegurite mõjul lagunema. [[Murenemine|Murenemist]] mõjutavad tegurid on kivimi mineraalne koostis, kliima, elustik, piirkonna [[topograafia]] ja aeg. Kuna andesiidi mineraalne koostis on varieeruv, lasumuskehad on eri vanusega ning asuvad erineva elustiku ja topograafiaga piirkondades, võib andesiidi murenemine toimuda vägagi erinevalt. Kehtivad siiski kaks põhireeglit: peenema struktuuriga kivimid annavad murenemisel üldiselt peenema [[lõimis]]ega mulla, jämedama struktuuriga kivimid aga jämedama lõimisega mulla ja tumedam kivim annab murenedes viljakama pinnase.<ref name="jXbjP" /> Andesiit on üldiselt keskmise tumedusega, mis tähendab keskmist viljakust, selle valdavalt porfüüriline struktuur tagab aga murenemisel tekkivate osakeste erineva suuruse. Murenedes võib kivim selles sisalduvate [[raud|rauaosakeste]] [[oksüdeerumine|oksüdeerumise]] tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Hilisema murenemise staadiumis võib tavaliselt tumedates toonides esinev andesiit olla ka suisa valge.<ref name="1cxU4" />

Andesiidi keemilise murenemise ehk [[porsumine|porsumise]] puhul on ühe levinuma mineraali [[plagioklass]]i puhul võimalikud kolm reaktsiooni:

: NaAlSi<sub>3</sub>O<sub>8(x)</sub> + 4 H<sub>2</sub>O + 4 H<sup>+</sup> → Na<sup>+</sup> + Al<sup>3+</sup> + 3 H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub>

: NaAlSi<sub>3</sub>O<sub>8(x)</sub> + 4,5 H<sub>2</sub>O + H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> → 0,5 Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>(OH)<sub>4(x)</sub> + Na<sup>+</sup> + HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> + 2 H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub>

: NaAlSi<sub>3</sub>O<sub>8(x)</sub> + 4,5 H<sub>2</sub>O + 4 H<sup>+</sup> → Na<sup>+</sup> + 2 H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub> + 0,5 Al<sub>2</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>(OH)<sub>4(x)</sub>

[[Pilt:Pit_River_Valley.jpg|vasakul|pisi|Kirde-California pinnas on tekkinud andesiidi murenemisel]]
Esimene [[reaktsioonivõrrand]] kirjeldab reaktsiooni [[Happeline keskkond|happelisemas]], kolmas aluselisemas keskkonnas, teine aga reaktsiooni [[süsihappegaas]]iga küllastunud [[atmosfäär]]is. Kahe viimase reaktsiooni üheks lõppsaaduseks on uus mineraal [[kaoliniit]]. Neist [[reaktsioonivõrrand]]itest võib näha, et vastavalt kulunud ajale muutub keskkonna happelisus ja seega ka vastavalt valdava reaktsiooni tüüp.<ref name="Dtxvj" /> Lisaks plagioklassile võivad [[savimineraal]]id tekkida ka [[augiit|augiidi]] porsumisel.<ref name="MfqFY" />

Andesiidis sisalduvad tumedad mineraalid ([[vilgud]], [[pürokseen]], [[küünekivi]]) annavad murenemisel [[püriit|püriidi]] ja [[sideriit|sideriidi]] (vahel ka [[aktinoliit|aktinoliidi]]).<ref name="FFIHe" /> [[Päevakivi]] porsumisel tekib [[kvarts]]. Viimane ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu ajapikku kivimis kvartsisisaldus kasvab. Nõnda hakkab vanem ja rohkem murenenud andesiit väliselt sarnanema [[rüoliit|rüoliidiga]].<ref name="gN8hc" />

[[California]]s tehtud uuringute põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, aga ka [[vermikuliit]]i. Allpool moodustab pinnase põhiosa [[kaoliin]], pinnas sisaldab ka kaoliniiti, [[halluasiit]]i ja [[gibbsiit]]i. Sealsed pinnased on punakat värvi, kuna sagedaste [[tulekahju]]de mõjul muundub [[pinnas]]es olev [[götiit]] [[hematiit|hematiidiks]]. Lumepiirist kõrgemal asuv pinnas sisaldab [[allofaan]]i ja [[imogoliit]]i.<ref name="PHWPG" /> [[Türgi]]s tekib kivimi murenemisel seevastu [[montmorijoniit]].<ref name="PjN0T" />

Andesiidi, nagu ka [[basalt|basaldi]] ja [[rüoliit|rüoliidi]] murenemisel võivad tekkida viljakad, [[andosool]]ideks nimetatud mullad.<ref name="0dsXe" />

== Kasutamine ==
[[Pilt:Wizard Island, Crater Lake 01.jpg|pisi|[[Wizardi saar]] asub [[Crater Lake]]'i põhja katval andesiitsel laavaväljal [[Mazama vulkaan]]i tipus<ref name="bii5w" />]]
Andesiidi erimit [[sanukiit]]i on [[Shikoku]] saare ja selle ümbruskonna inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba [[paleoliitikum]]is.<ref name="5bv1S" /> Sanukiidist vardaid on tänu selle heliomadustele [[1961]]. aastast kasutatud ka ''hōkyō''-nimeliste pillide (Jaapanis leiutatud [[litofon]]ide) valmistamiseks.<ref name="fk9nO" />

[[Plinius Vanem]] kirjutas oma "Loodusloos", et aastal [[18]] avastas Rooma [[leegionär]] Gaius Cominius Leugas [[Egiptus]]es [[Porfüüriline struktuur|porfüürilademe]]. See oli üksik [[kivimurd]] [[Araabia kõrb]]es [[Niilus]]e ja [[Punane meri|Punase mere]] vahel [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]], kus leidus 600 miljonit aastat tagasi eelkambriumis moodustunud andesiiti. Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli [[kreeka keel]]es ''Mons Porpyritis'' ('porfüürimägi').<ref name="Via Porphyrites" /> Nähtavasti töötas kaevandus vaheaegadega perioodil [[29]]–[[335]] pKr, seejärel unustati kaevandus sajanditeks.<ref name="R9qju" />

Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid [[Kreeta]]l [[Knossos|Knossose palee]]s suured porfüürsambad.<ref name="u3ner" />

Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse [[Qena]]sse (antiikajal ''Maximianopolis'') viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], kes suri [[24]] pKr. [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('porfüüritee') nimega oma maailmakaardile ja nii tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega [[kaev]]ud. [[Itaalia]]s seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad [[Rooma]]s, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest.<ref name="Via Porphyrites" /> Porfüürist [[altar]]eid, [[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ning neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist.<ref name="SKwQz" />

Porfüüri kasutati laialdaselt [[Bütsants]]is, see sai imperaatori tunnuseks ja sellest on tulnud [[eesti keel]]de sõna "purpur", mis vastab porfüüri ligikaudsele värvile (värvi põhjustab kivimis sisalduv [[piemontiit]]). Porfüüri kasutati [[Hagia Sophia]]<ref name="ZtIqw" /> ja [[Konstantinoopoli suur palee|Konstantinoopoli suure palee]] ehitamisel.<ref name="i86SB" />

[[Roomlased]] kaevandasid ka rohkesti [[esterelliit]]i ja kasutasid seda [[kaarik]]uteede sillutamiseks; esterelliiti viidi siis [[Provence]]'ist kõikjale [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Euroopa]] aladele.<ref name="7D2wr" /> Ka on esterelliidist valmistatud [[Santa Maria Maggiore basiilika]] sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda Estereli siniseks porfüüriks (''porphyre bleu de l'Estérel'').

Andesiidi vorm on ka ''lapis Lacedaimonius'', ''Porfido verde antico'', ''lapis Croceus'', ''lapis Taygetas'', ''lapis Spartanus'' või ''Porfido serpentino verde'', [[Peloponnesos]]el [[Krokees]]i linnas [[Lakoonia piirkonnaüksus|Lakoonias]] kaevandatud kivim. Rohelise värvi annavad kivimile [[epidoot]] ja [[kloriit]], tumedad varjundid annab kivimile [[pürokseen]], heledad aga [[plagioklass]].<ref name="rCEpQ" />

Tumerohelist porfüürse struktuuriga kivimit kaevandasid [[Taygetos]]e mägedes juba [[Neandertallane|neandertallased]]; sarnast kivimit leidub ka [[Samothráki]] saarel.<ref name="sxhZe" /> Hiljem kasutati seda nii [[Minose kultuur]]is kui ka [[Mükeene kultuur]]is vaaside ja [[pitsat]]ite valmistamiseks, kuna materjal oli kõva ning vastupidav (tugevus [[Mohsi skaala]]l on kuus või suurem).<ref name="2shvq" /> Kivimit on maininud ka [[Pausanias]]<ref name="mE38S" />. Roomlased kasutasid kivimit ''[[opus sectile]]'' stiilis dekoratsioonide valmistamiseks (neid on leitud [[Ostia Antica]]st ja [[Nemi vald|Nemist]]). Kivimit on kasutatud ka [[Santa Prassede basiilika]]s ja [[Püha Peetruse väljak]]u sillutises.<ref name="4aC9X" /> [[Keskaeg|Keskajal]] kasutati kivi [[mosaiik]]ide valmistamiseks [[Palermo]]s, [[Konstantinoopol]]is ja [[Santiago de Compostela]]s; Rooma ajast pärinevat kivi kasutati taas [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse basiilika]] ja [[Westminster Abbey]] rajamisel.<ref name="K2zgt" />

[[Jaava]]l rajati andesiidist [[Borobudur]]i tempel.<ref name="nySTp" /> Ka [[Teotihuacáni munitsipaliteet|Teotihuacáni]] ümbruses kaevandati mitmel pool dekoratiivset andesiiti.<ref name="1a1UI" />

Andesiiti kaevandatakse viimistlusmaterjalina ka tänapäeval – näiteks Ukrainas Karpaatides.<ref name="6E7oL" /> Kuni [[2014]]. aastani kaevandati andesiiti viimistlusmaterjaliks ka Saksamaal [[Rheinland-Pfalz]]is. Sealses andesiidis esines haruldase [[griinokiit|griinokiidi]] kristalle.<ref name="sKAAb" />

<gallery>
Sarcofago_di_Costantina_-_lato_corto.jpg|Porfüürist (andesiidist) [[Helena Konstantinoopolist|Helena]] sarkofaag
Villa_Adriana_Opus_Sectile.jpg|Opus sectile [[Villa Adriana]]s (roheline kivim on andesiit)
Column_of_Constantine_2.JPG|Porfüürist (andesiidist) [[Constantinuse sammas]] [[İstanbul]]is
001126_1_smm_navata_1.jpg|Esterelliidist sambad Santa Maria Maggiore basiilikas
Spoleto_z08.jpg|Ornamendid [[Spoleto]]s. Ümmarguse ornamendi valmistamisel on kasutatud andesiiti
Borobudur_Temple.jpg|Borobuduri [[budism|buda]] tempel Jaaval on rajatud andesiidist
Königswinter Rosenau (04).png|Andesiidist rist Saksamaal
</gallery>

==Andesiidi levik==
[[Pilt:Pacific_Ring_of_Fire-de.svg|pisi|Andesiidi tüüpiliseks esinemisalaks on alad Vaikse ookeani ümbruses]]
Andesiit on levinud peamiselt subduktsioonivööndite ümbruses ning on seetõttu eriti iseloomulik [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]] ümbritsevale [[Vaikse ookeani tulerõngas|tulerõngale]]. See kivim moodustab [[Andid]]e mäestiku, ent andesiit on sage ka [[Kesk-Ameerika]]s, [[Mehhiko]]s, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ümbruskonnas, [[USA]] läänerannikul, [[Aleuudid|Aleuutidel]], [[Jaapan]]is, [[Filipiinid]]el, [[Indoneesia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l (teiste seas ka [[Ruapehu]] ja [[Taranaki vulkaan]]idel).<ref name="ovpSz" /> Kuna aga andesiit tekib [[basalt|basaldi]] sulamisel, siis võib seda tekkida ka [[Ookeani keskahelik|ookeanide keskahelikes]] ([[islandiit]]) ja [[kuum täpp|kuumades täppides]] ([[kohalaiit]]).<ref name="2ZPNY" /> Kuna Vaikset ookeani ümbritsev seismiliselt aktiivne piirkond ulatub [[Antarktika]]sse välja, siis on andesiiti ([[Santoriniit (andesiit)|santoriniit]]) leitud ka sealt.<ref name="jwU6r" />

Vanema päritoluga andesiit on sageli seotud [[ofioliit]]idega, kus nad on jäänukid endistest [[saarkaar]]test. Taolise päritoluga on andesiit ([[boniniit]]) [[Küpros]]e [[Troodos]]e mäestikus<ref name="YmdRA" />, aga ka Egiptuses porfüürilademe moodustunud andesiit.

Väljaspool traditsioonilist levikuala leitud andesiiti on vahel kirjeldatud uue kivimitüübina. Selle näiteks on [[Minnesota]]st leitud [[auganiit]].<ref name="g6aCv" /> Sealne andesiit ei pruugi ka olla tüüpilise tekkega, nii on [[Vietnam]]is [[Đà jõgi|Đà jõe]] ümbruskonna andesiitsed kivimid tekkinud [[kraaton]]ialuse mantli kivimite sulamisel ja maapinnale tõusmisel.<ref name="Tci6k" />

=== Andesiit Euroopas ===
Euroopa aladel [[subduktsioon]]i praktiliselt ei esine, erandiks on vaid [[Kreeka]] ja [[Itaalia]], kus [[Vahemeri|Vahemere]] [[ookeaniline maakoor]] sukeldub [[Kreeta]] ja [[Sitsiilia]] alla.<ref name="5a2dw" /><ref name="JmMsS" /> Ühtlasi tekib seal ka andesiiti – näiteks koosneb suuremalt jaolt andesiidist [[Stromboli]] [[laava]].<ref name="tWcme" /> Ka [[Methana]]<ref>[https://volcano.si.edu/volcano.cfm?vn=212020 Global Volcanism Program]</ref> ja [[Etna]] laava on osalt andesiitne.<ref name="QkpVn" />

[[Türgi]]s esineb andesiiti [[Gölbaşı ringkond|Gölbaşı ringkonnas]]. Ka on seda pursanud [[Erciyes]].<ref>Şen, Erdal; Kürkcüoğlu, Biltan; Aydar, Erkan; Gourgaud, Alain; Vincent, Pierre M. (2003). "Volcanological evolution of Mount Erciyes stratovolcano and origin of the Valibaba Tepe ignimbrite (Central Anatolia, Turkey)". Journal of Volcanology and Geothermal Research. 125 (3–4): lk. 239. ISSN 0377-0273</ref>

Teine piirkond Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on [[Island]].<ref name="1aY3M" /><ref name="84xPi" /> Ebatüüpilise tekkepaiga tõttu on andesiit seal siiski teistest purskekivimitest haruldasem, nii on [[Landmannalaugar]]il üksikud andesiidikoonused keset [[basalt|basaldist]] ja [[rüoliit|rüoliidist]] laavavälju.<ref name="fE7Mx" /> Sagedasem oli seal andesiidi teke [[tertsiaar]]is.<ref name="NyGHW" />

Suur osa Euroopas leiduvast andesiidist on aga vanema päritoluga, olles seotud kas endiste subduktsioonivööndite või [[daik]]idega. [[Saksamaa]]l esineb seda [[Kaiserstuhl]]i mäestikus [[Baden-Württemberg]]is ([[mondhaldeiit]]), endise [[Nassau hertsogkond|Nassau]] maadel ([[iseniit]])<ref name="ZoAGv" /> ja [[Saarimaa]]l ([[vaiselbergiit]]).

[[Hispaania]]s leidub andesiiti [[Almeria]] linna lähistel<ref name="QNww5" /> ja [[Kanaari saared|Kanaari saartel]].<ref>[http://www.gobiernodecanarias.org/geotecnia/Canarias_clasif_roc_Rguez-Losada.pdf LAS ISLAS CANARIAS Y EL ORIGEN Y CLASIFICACIÓN DE LAS ROCAS ÍGNEAS] José Antonio Rodríguez Losada lk. 18</ref>

[[Prantsusmaa]]l koosneb andesiidist ja [[trahhüandesiit|trahhüandesiidist]] suures osas [[Keskmassiiv]] ([[doreiit]]). Ka leidub andesiiti Alpides, kus [[Estereli massiiv]]i järgi [[Var'i departemang|Vari departemang]]us ja [[Alpes-Maritimesi departemang]]us nimetuse saanud [[esterelliit]] on osaliselt andesiit.<ref name="Baisi" />

[[Suurbritannia]]s on andesiidi levikualaks [[Šotimaa]]. Osades sealsetes leiukohtades on andesiit saanud spetsiifilisema nimetuse, näiteks [[Cumbrae saared|Cumbrae saartel]] [[Clyde'i laht|Clyde'i lahes]] esineb [[daik]]idena [[kumbraiit]]i.<ref name="aaERJ" />.

[[Ungari]]s leidub andesiiti [[Börzsöny]]s, [[Cserhát]]is, [[Bükk|Bükis]], [[Mátra]] mäestikus, [[Visegrádi mäestik]]us ja mujalgi. Riigi järgi on nimetuse saanud andesiidi vorm [[ungariit]].<ref name="Oua60" />

[[Pilt:Zarnov.jpg|vasakul|pisi|Žarnovi mägi Vtáčnikus koosneb andesiidist]]

[[Tšehhi]]maal on andesiidi leiukohtadeks [[Uherský Brod]], [[Nezdenice]], [[Bojkovice]], [[Bánov]], [[Teplá kõrgustik]] ja [[Tšehhi keskmäestik]]u läänepoolne osa [[Třebenice]] ümbruses.<ref name="02Ysr" />

[[Slovakkia]]s on arvukalt [[Karpaadid|Karpaatide]] tekkega seotud andesiidi leiukohti: [[Štiavnica mäestik]], [[Kremnica mäestik]], [[Vtáčnik]], [[Pohronský Inovec]], [[Krupinská planina]], [[Javorie]], [[Poľana]], [[Slanské kõrgustik]] ja [[Vihorlati kõrgustik]]. Osa andesiidi esinemiskohti on Slovakkias aga geoloogiliselt vanemad – näiteks [[Klenovský Vepor]] ja [[Zemplíni mäestik]].<ref name="76Lhz" />

[[Rumeenia]]s leidub andesiiti [[Lääne-Transilvaania mäed|Lääne-Transilvaania mägedes]], kus sellega on seotud [[hõbe]]da ja [[kuld|kulla]] leiukohad.<ref name="p6xu5" />

[[Soome]]s esineb andesiiti [[Lõuna-Pohjanmaa]]l. Sealsed 1885 miljonit aastat vanad andesiitsed kivimid sisaldavad [[uraliit]]i ja moodustavad ühtse kompleksi [[Ylivieska linn]]a ümbruses avastatud endise [[saarkaar]]ega.<ref name="JSG0j" /> Samuti esineb seal andesiiti [[Lapimaa]]l [[kambrium]]ieelsetes kivimites.<ref name="t4cKB" />

[[Norra]]s leidub andesiiti [[Trondheim]]i lähistel.<ref name="L9229" /> [[Rootsi]]s leidub andesiiti [[Hälsingland]]i põhjaosas [[Dellen]]i ümbruskonnas, kus selle kohalik nimetus on [[delleniit]]. [[Horvaatia]]s leidub andesiiti [[Krndija]] mäestikus<ref name="x6sBt" />, [[Serbia]]s [[Timok]]i jõe kallastel<ref name="JjD0N" /> ja [[Poola]]s [[Pieniny]] mägedes. [[Ukraina]]s leidub andesiiti Karpaatides, aga ka [[Volnovahha rajoon]]is.<ref name="bQwi0" /> Andesiiti leidub ka [[Krimm]]is [[Kara-Dag]]i mäel.<ref>http://krim.biz.ua/geologija_karadag.html</ref>

===Andesiit Eestis===
[[Eesti]] asub tervenisti [[Ida-Euroopa platvorm]]il, mis tähendab, et [[kristalsed kivimid|kristalne]] [[aluskord]] on siin kõikjal kaetud [[settekivim]]eist ja [[setted|setteist]] koosneva [[pealiskord|pealiskorraga]]<ref name="7gu7a" /> (Põhja-Eestis peamiselt [[karbonaatkivim]]id ja Lõuna-Eestis peamiselt [[liivakivi]]). Andesiidipaljandeid seega Eestis ei esine. Valdavalt [[liustik]]e poolt [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]] siia kantud pudedate setete seas leidub küll suures koguses kristalseid kivimeid, kuid [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s [[paljandumine|paljanduv]] aluskord koosneb peamiselt ligi kahe miljardi aasta vanustest [[moondekivim]]eist, mida lõikavad põhiliselt [[graniit|graniidist]] ja selle erimist [[rabakivi]]st koosnevad umbes 1,6 miljardi aasta vanused [[intrusioon]]id. Rabakiviintrusioonidega on seotud ka [[aluseline kivim|aluseliste]] plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemine (näiteks [[Häme daikiparv]] Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne. Seega võib andesiiti Eesti maapõues esineda väga harva ja ebatõenäolise külalisena.

Sellele vaatamata on andesiit Eestis siiski olemas. Üks puurauk (Undva-580), mis asub [[Saaremaa]]l [[Undva]] lähedal, lõikab sügavusel alates 422,60 meetrist kuni 441,30 meetrini (puuraugu lõpp)<ref name="hXiLz" /> keskmise koostisega vulkaanilisi kivimeid, mis on tekkinud samal ajal [[Riia plutoon]]iga (umbes 1,6 miljardit aastat tagasi). Keemiliselt koostiselt on tegemist andesiidiga, ehkki ajaloolistele traditsioonidele tuginedes on seda kirjanduses nimetatud peamiselt [[plagioklassporfüriit|plagioklassporfüriidiks]]<ref name="Iq5iY" />.
[[Pilt:Pan_segment1.gif|pisi|[[Mars Pathfinder]]i maandumispaik on üks paikadest Marsil, kus asuvaid kivimeid võib liigitada andesiidiks]]

Undva andesiidi keemiline koostis põhielementide oksiidide massiprotsentides:<ref name="gAPWo" />

{| class="wikitable"
|-
! SiO<sub>2</sub>
! TiO<sub>2</sub>
! Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>
! Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub><sup>1</sup>
! MnO
! MgO
! CaO
! Na<sub>2</sub>O
! K<sub>2</sub>O
! P<sub>2</sub>O<sub>5</sub>
|-
| 59,22
| 1,03
| 13,27
| 10,43
| 0,13
| 3,23
| 5,37
| 2,71
| 3,15
| 0,51
|}

<small>1 – kogu raud on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.</small>

===Andesiit väljaspool Maad===
Andesiit moodustab koos basaldiga põhiosa [[Marss|Marsi]] pealiskorrast.<ref name="NVTt0" /> Suur osa [[Merkuur]]i pinda katvatest kivimitest on tõenäoliselt andesiit.<ref>Weider, Shoshana Z. Weider, ''Petrology and Geochemistry of Mercury'', Oxford Research Encyclopedia of Planetary Science, 2018</ref>

[[Io (kuu)|Io]] aktiivne vulkanism tähendab seda, et sealne magma tekib taassulanud kivimitest. Nii võivad sealse magma tekketingimused sarnaneda andesiidi tekketingimustega. Hinnanguliselt koosnevad sealsed kivimid 1,9% ulatuses andesiidist.<ref>''VOLCANIC DIFFERENTIATION OF IO'', Laszlo Keszthelyi, Alfred McEwen. Lunar and Planetary Science XVIII, 1997</ref>

[[2009]]. aastal anti teada, et kaks [[Arktika]] uuringutel avastatud [[meteoriit]]i sisaldavad andesiiti.<ref name="xD5Af" />

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="TZEZe">{{Netiviide |failitüüp=PDF |url=http://pubs.usgs.gov/imap/i2799/photos/24-Stewart_Peak_andesite.html |pealkiri=Stewart Peak andesite |autor=[[USGS]]}}</ref>
<ref name="4C6Oe">{{Netiviide |url=http://pubs.usgs.gov/imap/i2799/data/pdf/i2799_sheet4.pdf |pealkiri=USGS Geologic Investigations Series I-2799, sheet 4 (map units) |autor=USGS |failitüüp=PDF}}</ref>
<ref name="JQWux">{{Netiviide |url=http://www.enotes.com/earth-science/andesite |pealkiri=Andesite |autor=Lerner, K. Lee & Lerner, Brenda W. (2003) |väljaanne=eNotes.com |keel=inglise keeles |vaadatud=2009-01-23 |arhiivimisaeg=2009-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090418182122/http://www.enotes.com/earth-science/andesite |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="2yfbm">Morrissey, Meghan M. & Mastin, Larry G. (1999). Vulcanian eruptions. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 463–475. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="Lq4Qf">Gill, J B. (1981). Orogenic andesites and plate tectonics. New York, Springer-verlag.</ref>
<ref name="dLOYF">McGraw-Hill Concise Encyclopedia of Earth Science. McGraw-Hill (2004). Lk 22. ISBN 0071439544</ref>
<ref name="mcgraw">Gamble, John. (2007). Andesite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 1 (A–ANO). Lk 654–657. ISBN 0071441433</ref>
<ref name="SEfqM">Wood, C.A. and Kienle, J. (editors) (1990) Volcanoes of North America: United States and Canada, Cambridge, Cambridge University Press, ISBN 0-521-36469-8, page 70.</ref>
<ref name="tomkeieff">Tomkeieff, S. I. (1983). Dictionary of Petrology. John Wiley & Sons. Lk 27. ISBN 0471101591</ref>
<ref name="compmagma">Rogers, Nick & Hawkesworth, Chris (1999). Composition of Magmas. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 115–131. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="y4raP">F. Loewinson-Lessing: Petrographisches Lexikon, Repertorium der petrographischen Termini und Benennungen. Jurjew [Dorpat] 1893, lk. 14.</ref>
<ref name="M1dTR">Buch, L. von. (1836). Über Erhebungscrater und Vulkane. Annalen der Physik und Chemie. Leipzig. 37. Lk 169–190.</ref>
<ref name="jk0Sf">Roth, J. (1861). Die Gesteinanalysen, XLV. Wilhelm Herz, Berlin.</ref>
<ref name="Lt2G8">Zirkel, F. (1894). Lehrbuch der Petrographie (2. trükk). Wilhelm Engelmann, Leipzig. Köide 2. Lk 595, 802, 806.</ref>
<ref name="OV8KP">Ehrenreich Tröger: Spezielle Petrographie der Eruptivgesteine. Berlin 1935, S. 142, Nr. 324.</ref>
<ref name="qM6ti">Washington, H. S. (1923). Amer. J. Sci., 205, 409.</ref>
<ref name="qqw6S">Shand, S. J. (1927). Eruptive Rocks. Murby, London. Lk 184.</ref>
<ref name="lZxXx">Teall, J. J. H. (1888). British Petrography. Dulau, London. Lk 254, 257.</ref>
<ref name="MAqEe">Streckeisen, A. (1978). Classification and nomenclature of volcanic rocks, lamprophyres, carbonatites and melilitic rocks. Neues Jahrb. Mineral. Abhandl. 134. Lk 1–14.</ref>
<ref name="jackson">Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 24. ISBN 0922152349</ref>
<ref name="3rh8Z">Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 54. ISBN 0922152349</ref>
<ref name="sT1zb">[http://archive.org/stream/nomenclaturepet00holmgoog/nomenclaturepet00holmgoog_djvu.txt "The nomenclature of petrology, with references to selected literature"]</ref>
<ref name="mcbirney">McBirney, Alexander R. (1990). Andesite and dacite. Entsüklopeedias D. R. Bowes (Toim.), The Encyclopedia of Igneous and Metamorphic Petrology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 18–22. ISBN 0442206232</ref>
<ref name="Le_Maitre">[https://code.google.com/p/limin7/downloads/detail?name=Igneous%20rocks%20-%20A%20Classification%20and%20Glossary%20of%20Terms%28Maitre%2C%202002%29.pdf&can=2&q= "Igneus rocks: a classification and glossary of terms." R. W. Le Maitre lk. 156]</ref>
<ref name="A7Bz6">Blatt, Harvey and Robert J. Tracy, 1996, Petrology, Freeman, ISBN 0-7167-2438-3</ref>
<ref name="xxA7c">Wallace, Paul & Anderson, Jr., Alfred T. (1999). Volatiles in Magma. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 149–170. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="jNtvJ">Le Maitre, R. W. (1976). The chemical variability of some common igneous rocks. J. Petrol. 17:589–637.</ref>
<ref name="mPnDy">Eiler, J.M. (2003). Inside the Subduction Factory. San Francisco: AGU Geophysical Monograph 138.</ref>
<ref name="aSXxs">Sigurdsson, H. (1999). Introduction. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 1–13. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="WchNG">{{Netiviide |url=http://www.lsbu.ac.uk/water/data.html |pealkiri=Water Structure and Science |autor=Martin Chaplin |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |aeg= |koht= |väljaandja=London South Bank University |online= |keel=inglise keeles}}</ref>
<ref name="EVIGe">Verma, M. P. (2003). Steam tables for pure water as an ActiveX component in Visual Basic 6.0. Computers Geosci. 29, 1155–1163.</ref>
<ref name="UiA95">Kilburn, Christopher R. J. (1999). Lava flows and flow fields. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 291–305. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="3mgEh">[http://connection.ebscohost.com/c/articles/44393527/new-insights-andesite-genesis-role-mantle-derived-calc-alkalic-crust-derived-tholeiitic-melts-magma-differentiation-beneath-zao-volcano-ne-japan New Insights into Andesite Genesis: the Role of Mantle-derived Calc-alkalic and Crust-derived Tholeiitic Melts in Magma Differentiation beneath Zao Volcano, NE Japan] Journal of Petrology;Nov2008, Vol. 49 nr 11, lk. 1971</ref>
<ref name="ksAfO">Ming-Shuai Zhu, Lai-Cheng Miao ja Shun-Hu Yang (2013). [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00206814.2013.767527# Genesis and evolution of subduction-zone andesites: evidence from melt inclusions] International Geology Review, vol 55, nr 10</ref>
<ref name="DR9V1">Batiza, Bodey & White, James D. L. (1999). Submarine lavas and hyaloclastite. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk ISBN 012643140X</ref>
<ref name="carrigan">Carrigan, Charles R. (1999). Plumbing systems. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 219–235. ISBN 012643140X</ref>
<ref name="iZYJ2">Murdmaa, Ivar (1980). Ookean tulerõngas. Eesti Raamat. Lk 19.</ref>
<ref name="LEZQj">Taylor, S. R. (1967). The origin and growth of continents. Tectonophysics 4, 17–34.</ref>
<ref name="WbqKV">Taylor, S. R. (1977). Island arc models and the composition of the continental crust. Kogumikus M. Talwani (Toim.), Island Arcs, Deep Sea Trenches and Back-Arc Basins. American Geophysical Union. Lk 325–336. ISBN 0875904009</ref>
<ref name="cD1HJ">{{Netiviide |url=http://www.ldeo.columbia.edu/gpg/projects/arc-magmatism-and-continental-genesis |pealkiri=Arc magmatism and Continental Genesis |vaadatud=2015-10-22 |arhiivimisaeg=2015-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151025013930/http://www.ldeo.columbia.edu/gpg/projects/arc-magmatism-and-continental-genesis |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="jXbjP">[http://www.ctahr.hawaii.edu/mauisoil/a_factor_form.aspx Soil Formation] University of Hawaii</ref>
<ref name="1cxU4">https://books.google.ee/books?id=_BRaAAAAYAAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Andesite+decomposition&source=bl&ots=u-3K9IBldq&sig=F7uX-FnILN9mk51QEwtkY5DXL5Y&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Andesite%20decomposition&f=false</ref>
<ref name="Via Porphyrites">Louis Werner: [http://www.aramcoworld.com/issue/199806/via.porphyrites.htm Via Porphyrites] Aramco World, 1998</ref>
<ref name="Dtxvj">Stephen U. Aja: [http://depthome.brooklyn.cuny.edu/geology/core332/soil_lab.pdf Soils: Chemical Transformations During Weathering and Soil Formation]</ref>
<ref name="MfqFY">J. R. Glasmann. (1982) [https://web.archive.org/web/20170811194914/http://www.clays.org/journal/archive/volume%2030/30-4-253.pdf Alteration of andesite in wet, unstable soils or Oregon's western cascades] Clays and Clay Minerals, vol 30, nr 4, 253–263.</ref>
<ref name="FFIHe">[https://wwwf.imperial.ac.uk/earthscienceandengineering/rocklibrary/viewrecord.php?cID=776 Imperial College Rock Library]</ref>
<ref name="gN8hc">[https://books.google.ee/books?id=wqkeAQAAIAAJ&pg=PA84&lpg=PA84&dq=Andesite+decomposition&source=bl&ots=lKtAq_dlpN&sig=Qy4fLqJwZTAviwJDgEEX-dwXG6g&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Andesite%20decomposition&f=false Bulletin, 213. number U.S. Government Printing Office, 1903]</ref>
<ref name="PHWPG">{{Netiviide |url=https://faculty.unlv.edu/buckb/scanned%20pfd/Graham-R.C._Soil-mineralogy-trends-in-California-landscapes_2010.pdf |pealkiri=Geoterma Soil mineralogy trends in California landscapes R.C. Graham, A.T. O'Geen |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2015-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151105034834/https://faculty.unlv.edu/buckb/scanned%20pfd/Graham-R.C._Soil-mineralogy-trends-in-California-landscapes_2010.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="PjN0T">İsmail Seyhan, VOLKANİK KAOLİNİN OLUŞUMU VE ANDEZİT PROBLEMİ, 18 şubat 1971 tarihinde Türkiye Jeoloji Kurumunun 25 inci Jeoloji Kongresinde verilmiş tebliğ, Maden Tetkik ve Arama Enstitüsü, Ankara</ref>
<ref name="0dsXe">http://www.fao.org/docrep/003/y1899e/y1899e06.htm</ref>
<ref name="bii5w">[https://web.archive.org/web/20121021152717/http://www.craterlakeinstitute.com/online-library/geology-petrography-craterlake/mazama2a10.htm The Geology and Petrography of Crater Lake National Park, 1902] Crater Lake Institute</ref>
<ref name="5bv1S">Shuichi Hasegawa, Seiko Tsuruta, Munekazu Maeda (august 2014) ''[http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-319-09408-3_14#page-1 Preservation of Sanukite, the Highly Sophisticated Music Instrument Made of Andesite]'' Engineering Geology for Society and Territory, kd 8</ref>
<ref name="fk9nO">Kenshi Kishi, Hitoshi Maeda, Masanori Sugai (detsember 2001) [https://www.jstage.jst.go.jp/article/ast/22/3/22_3_209/_article A new percussion instrument "hokyo" made of Sanukite]'' Acoustical Science and Technology, kd 22, nr 3</ref>
<ref name="R9qju">"Al-Ahram Weekly | Special: East of Edfu". Weekly.ahram.org.eg. 24.02.1999.</ref>
<ref name="u3ner">[http://www.themodernantiquarian.com/site/10854/knossos.html#fieldnotes Knossos: Fieldnotes] The Modern Antiquarian</ref>
<ref name="SKwQz">"Archaeology". Arch.soton.ac.uk. 25.09.2012.</ref>
<ref name="ZtIqw">Emerson Howland Swift. [https://books.google.ee/books?id=KhpUAAAAMAAJ&redir_esc=y Hagia Sophia] Columbia University Press, 1940</ref>
<ref name="i86SB">A. G. Paspatēs (30.04.2004). The Great Palace Of Constantinople</ref>
<ref name="7D2wr">[http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k5698362j.pleinepage.r=esterellite.f74.langFR La Côte d'Azur / Stéphen Liégeard Liégeard, Stéphen (1830-1925) 1887]</ref>
<ref name="rCEpQ">Monica T. Price: Decorative Stone, lk. 206.</ref>
<ref name="sxhZe">Broodbank, Cyprian (2014) [2013]. The Making of the Middle Sea: A History of the Mediterranean from the Beginning to the Emergence of the Classical World. Thames & Hudson. lk 105. ISBN 978-0-500-05176-4</ref>
<ref name="2shvq">[http://www.uni-heidelberg.de/fakultaeten/philosophie/zaw/cms/seals/glossary.html#L Lapis Lacedaemonius]</ref>
<ref name="mE38S">Pausanias, "Perièghesis thes 'Hellàdos", III, 21,4</ref>
<ref name="4aC9X">[http://www.oum.ox.ac.uk/corsi/stones/view/806 ''Porfido serpentino antico''] Corsi Collection of Decorative Stones</ref>
<ref name="K2zgt">Sammartini, Crozzoli: Steinböden in Venedig, lk. 31, 69.</ref>
<ref name="nySTp">[http://www.pbs.org/treasuresoftheworld/a_nav/boro_nav/bnav_level_1/2revealed_borofrm.html ...Borobudur revealed]</ref>
<ref name="1a1UI">[https://books.google.ee/books?id=Y40yBgAAQBAJ&pg=PT406&lpg=PT406&dq=San+Jose+decorative+andesite+quarry&source=bl&ots=uQxY9ik9hL&sig=mpgyej4YaqC8NYBQqw4qQchx_x0&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjb7q-tgafMAhUBkywKHfQgChUQ6AEIIDAB#v=onepage&q=San%20Jose%20decorative%20andesite%20quarry&f=false Handbook of Middle American Indians] Gordon F. Ekholm, ‎Ignacio Bernal - 2015</ref>
<ref name="6E7oL">{{Netiviide |pealkiri=Закарпатський андезит - Хата Декору |url=http://xatadekory.com.ua/katalog-tovarv/prirodni-kamn/zakarpatskii |vaadatud=2016-04-24 |arhiivimisaeg=2016-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160601105239/http://xatadekory.com.ua/katalog-tovarv/prirodni-kamn/zakarpatskii |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="sKAAb">[http://www.mindat.org/loc-14808.html Andesite quarry, Kreimbach-Kaulbach, Wolfstein, Palatinate, Rhineland-Palatinate, Germany]</ref>
<ref name="ovpSz">[https://flexiblelearning.auckland.ac.nz/rocks_minerals/rocks/andesite.html Andesite] Geology, The University of Auckland</ref>
<ref name="2ZPNY">[http://geology.com/rocks/andesite.shtml Andesite] geology.com</ref>
<ref name="jwU6r">[https://books.google.ee/books?id=tDIRAAAAIAAJ&q=santorinite&dq=santorinite&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjS5rOTiqvKAhUCkQ8KHUgpCdQQ6AEIHTAA Papers from the Geological Department, Glasgow University]</ref>
<ref name="YmdRA">A. J. Crawford, (1989) Boninites, London, Unwin Hyman, ISBN 0-04-445003-6</ref>
<ref name="g6aCv">https://books.google.ee/books?id=qyMlAQAAIAAJ&pg=PA161&lpg=PA161&dq=auganite&source=bl&ots=Ou-qudwTdy&sig=5SJDiMMypddQn44ce7uYVIDSmRc&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=auganite&f=false</ref>
<ref name="Tci6k">[https://books.google.ee/books?id=YjE3CwAAQBAJ&pg=PA42&lpg=PA42&dq=andesite+song&source=bl&ots=-ZiTrPODri&sig=bhvzvT1hN8sGutSmPleTTxUgB1I&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=andesite%20song&f=false Intraplate Magmatism and Metallogeny of North Vietnam. By Trong-Hoa Tran,Gleb V. Polyakov,Tuan-Anh Tran,Alexander S. Borisenko,Andrey E. Izokh,Pavel A. Balykin,Thi-Phuong Ngo,Thi-Dung Pham]</ref>
<ref name="5a2dw">Meier, T et al. (2007) "A Model for the Hellenic Subduction Zone in the area of Crete based on seismological investigations" pp. 194–195 In Taymaz, Tuncay and Dilek, Yildirim (eds.) (2007) The Geodynamics of the Aegean and Anatolia Geological Society, London, lk. 183–200,</ref>
<ref name="JmMsS">{{Netiviide |url=http://www.episodes.org/backissues/263/10Sartori.pdf |pealkiri=Sartori, Renzo (2003). "The Tyrrhenian back-arc basin and subduction of the Ionian lithosphere" |vaadatud=2008-12-19 |arhiivimisaeg=2008-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081219151730/http://www.episodes.org/backissues/263/10Sartori.pdf |url-olek=töötab}}</ref>
<ref name="tWcme">[http://geology.com/volcanoes/stromboli/ Stromboli – Italy Article by Jessica Ball]</ref>
<ref name="QkpVn">http://web.pdx.edu/~jjackson/Etna.pdf</ref>
<ref name="1aY3M">{{Netiviide |url=http://keckgeology.org/files/pdf/symvol/18th/iceland/adzima.pdf |pealkiri=THE ORIGIN OF THE STRJUGSSKARÐ ANDESITE, SKAGI PENINSULA, NORTH-CENTRAL ICELAND CHARLENE M. ADZIMA |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2016-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160327150851/http://keckgeology.org/files/pdf/symvol/18th/iceland/adzima.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="84xPi">I. S. E. Carmichael (1964). «The Petrology of Thingmuli, a Tertiary Volcano in Eastern Iceland». Journal of Petrology 5 (3): 435–460.</ref>
<ref name="fE7Mx">{{Netiviide |url=http://minerva.union.edu/hollochk/c_petrology/labs/Iceland_slides.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-13 |arhiivimisaeg=2021-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210623085421/http://minerva.union.edu/hollochk/c_petrology/labs/Iceland_slides.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="NyGHW">{{Netiviide |url=http://iugs.org/33igc/fileshare/filArkivRoot/coco/FieldGuides/No%205%20Geology%20of%20Iceland.pdf |pealkiri=33 IGC EXCURSION 5 : 2008 : Geology of Iceland |vaadatud=2016-03-13 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304092435/http://www.iugs.org/33igc/fileshare/filArkivRoot/coco/FieldGuides/No%205%20Geology%20of%20Iceland.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="ZoAGv">[http://www.jstor.org/stable/2454451?seq=1#page_scan_tab_contents Isenite and Intermediate Types of Volcanic Rocks] The American Naturalist, kd 33, nr 387 (märts 1899), lk 280–281</ref>
<ref name="QNww5">[http://www.almediam.org/reportajes/CABO_DE_GATA_RESERVA_DE_LA_BIOSFERA_01.htm PRINCIPALES CARACTERÍSTICAS CLIMÁTICAS, GEOLÓGICAS Y PAISAJÍSTICAS]</ref>
<ref name="Baisi">A. Michel Lévy : Bull. Surv. Carte. Giol. France, ix, No. 57i 1897, lk. 19</ref>
<ref name="aaERJ">[http://www.aboltonswebsite.co.uk/FIELDTRIPS_2007/geo20070201.html GREAT CUMBRAE]</ref>
<ref name="Oua60">[https://code.google.com/p/limin7/downloads/detail?name=Igneous%20rocks%20-%20A%20Classification%20and%20Glossary%20of%20Terms%28Maitre%2C%202002%29.pdf&can=2&q= "Igneus rocks: a classification and glossary of terms." R. W. Le Maitre lk. 91]</ref>
<ref name="02Ysr">GREGOROVÁ, M.. Andezit, Poznávání hornin. petrol.sci.muni.cz, 2002.</ref>
<ref name="76Lhz">Andezit, Minerály a horniny Slovenska . mineraly.sk, 20.7.2008.</ref>
<ref name="p6xu5">{{Netiviide |pealkiri=Certej (Romania) |url=http://www.eldoradogold.com/assets/operations-and-projects/europe/projects/certej-romania/default.aspx |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2016-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302194058/http://www.eldoradogold.com/assets/operations-and-projects/europe/projects/certej-romania/default.aspx |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="JSG0j">Mäkitie, H. & Lahti, S., 1991. Seinäjoen karttaalueen kallioperä. Suomen geologinen kartta 1:100 000, Kallioperäkarttojen selitykset, Lehti 2222. Geologian tutkimuskeskus, Espoo.</ref>
<ref name="t4cKB">Räsänen, J. ,Hanski, E. , Lehtonen, M, 1989. Komatites, low-Ti basalts and andesites in the Möykkelmä area, Central Finnish Lapland. Report on the Lapland Volcanite Project. Geol. Surv. Finland, rep. invest. 88</ref>
<ref name="L9229">[https://snl.no/andesitt Andesitt]</ref>
<ref name="x6sBt">{{Netiviide |pealkiri=Kamenolom Gradac |url=http://www.kamenolom-gradac.hr/geoloske_znacajke.php |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2015-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150814215551/http://kamenolom-gradac.hr/geoloske_znacajke.php |url-olek=ei tööta}}</ref>
<ref name="JjD0N">[http://geografija-mouse.blogspot.com.ee/2011/03/blog-post.html Вулкански рељеф у Србији]</ref>
<ref name="bQwi0">НОВОГНАТІВСЬКА ДАЙКА АНДЕЗИТОВИХ ПОРФІРИТІВ ЗОНИ ЗЧЛЕНУВАННЯ ДОНБАСУ З ПРИАЗОВ’ЯМ: ТЕКТОНІКА І ПЕТРОЛОГІЯ М.М. Шаталов</ref>
<ref name="7gu7a">Puura, V., Klein, V., Koppelmaa, H. & Niin, M. (1997). Precambrian basement. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 27–34. ISBN 9985501853</ref>
<ref name="hXiLz">Niin, M. (1976). To the stratigraphy of the middle Proterozoic Hogland series in northern Baltic. Grigelis, A. A. (toim.) Materials on Baltic Stratigraphy. Vilnius. Lk 15–17.</ref>
<ref name="Iq5iY">Niin, M. (2002). Non-acid Igneous Rocks of the Crystalline Basement of Estonia. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 4–19.</ref>
<ref name="gAPWo">Kivisilla, J., Niin, M. & Koppelmaa, H. (1999). Catalogue of chemical analyses of major elements in the rocks of the crystalline basement of Estonia. Estonian Geological Survey.</ref>
<ref name="NVTt0">Cousins, Claire R.; Crawford, Ian A. (2011). "Volcano-Ice Interaction as a Microbial Habitat on Earth and Mars". Astrobiology 11 (7): 695–710.</ref>
<ref name="xD5Af">Day, James M. D.; Ash, Richard D.; Liu, Yang; Bellucci, Jeremy J.; Rumble, Douglas; McDonough, William F.; Walker, Richard J.; Taylor, Lawrence A. (2009). "Early formation of evolved asteroidal crust". Nature 457 (7226): 179–82.</ref>
}}

==Allikad==
*{{Cite book |last=Le Maitre |first=R. W. |title=Igneous Rocks: A Classification and Glossary of Terms: Recommendations of the International Union of Geological Sciences Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks |edition=2 |publisher=Cambridge University Press |year=2005}}
*{{Cite book |last=Young |first=Davis A. |title=Mind over Magma: The Story of Igneous Petrology |url=https://archive.org/details/mindovermagmasto0000youn |publisher=Princeton University Press |Year=2003 |isbn=0691102791}}
*{{Cite book |last=P. |first=Francis |last2=Oppenheimer |first2=C. |title=Volcanoes |edition=2 |publisher=Oxford University Press |year=2003 |isbn=0199254699}}
*{{Cite book |last=Iddings |first=Joseph Paxson |authorlink=Joseph Paxson Iddings |title=Igneous Rocks: Composition, Texture and Classification, Description and Occurrence |language=Inglise |publisher=John Wiley &amp; Sons, Inc. |year=1913 |url= https://books.google.ee/books?id=op4PAwAAQBAJ&pg=PA193&lpg=PA193&dq=kohalaite&source=bl&ots=bceFSQnD0K&sig=Pk8OihwemMexTNOzxaSItxsgyrY&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=kohalaite&f=false |accessdate=17.10.2015}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Andesite}}
*[http://www.petroglyphs.us/ac01_altatl_cliff_petroglyphs_little_lake.jpg Foto plokk-laavast Californias.]
*[https://archive.today/20130629032513/www.eugenecarsey.com/camp/lavaflow/lavaflow05.jpg Foto plokk-laavast Oregonis.]
*[http://geokogud.info/qsearch.php?q=andesiit Andesiidist Eesti geokogude infosüsteemis]

[[Kategooria:Tardkivimid]]
[[Kategooria:Vulkaanilised kivimid]]
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Naase lehele Andesiit
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Andesiit"