Zum Inhalt springen

Bende Bendsen/sö: Ferskeel tesken a wersioonen

Faan Wikipedia
Inhalt gelöscht Inhalt hinzugefügt
Marschmensch (diskusion | Bidracher)
Önliar
 
Marschmensch (diskusion | Bidracher)
Keine Bearbeitungszusammenfassung
Rä 1: Rä 1:
{{Navigationsleiste
{{Navigationsleiste
|TITEL="{{Bende Bendsen}}" üp üđer Spreekwiisen
|TITEL="Bende Bendsen" üp üđer Spreekwiisen
|INHALT=
|INHALT=
[[Bende Bendsen/sö|Sölring]] 
[[Bende Bendsen/sö|Sölring]] 
Rä 15: Rä 15:
{{Sölring|Bendsen}}
{{Sölring|Bendsen}}
__NOTOC__
__NOTOC__
'''Bende Bendsen''' (tuläid di 10. [[Detsämber]] [[1787]] önj [[Risem]], störwen di 18. [[Detsämber]] [[1875]] aw [[Ærø]]) wus en spräkemoon än priwootliirer än laawed maning iirnge aw Ærø. Tujarst wal'r schöljmäister wårde, ouers eefter en iir foon sin studium önj [[Kil]] heet'r aphülen, niimens wiitj weeram. Hi as dan hüsliirer wörden än heet ham deerbai ma da liire foon [[Franz Anton Mesmer]] ütenouder seet.
'''Bende Bendsen''' ( di 10. [[Detsämber]] [[1787]] [[Risem]], di 18. [[Detsämber]] [[1875]] [[Ærø]]) en en . Hi .


Üs jest wil hi Skuulmaister uur, man me sin Stuudium ön [[Kil]] heer hi eeđer en Jaar āphölen. Leeterxwaar hi en Hüs-Skuulmaister en los fuul fan di Liiren, wat [[Franz Anton Mesmer]] āpskrewen her.
Hi heet dan seelew di "Magnetismus" praktisiird. Sü as'r natördoktor wörden än heet åles apschraawen, wat hi mååged heet, am da psüchisch krunke wider sün tu måågen. Hi heet süwälj önj [[Tjüschlönj]] as uk önj [[Dånmark]] årbed. Sin metoodik heet ham sügoor dåt fernaamen foon en troolemåån dänj, hi wörd dan di "üülje Bendsen" nååmd. Bendsen laawed aw Ærø, weer'r ham uk befraid heet än tuleest uk störwen as.


Hi heer leeterhen di "Magnetismus" praktitsiaret. Sa waar hi Natuurdochter en skreev hiilendal āp wat hinmaaket heer, dat Liren me psüüchisck Kraanker weđer sün uur kür.
Hi wus e grünleeder foon e literatur än spräkewaasenschap aw e fååstewål.


Hi heer ön [[Dütsklönj]] en uk ön [[Deenemark]] aarbert. Sin Metoodik heer höm sagaar di Noom fan en Bimaaker dönen, hi waar da di "üülje Bendsen" neemt.
== Dachte ==

Bendsen heer leeterhen üp Ærø uunet, hur hi höm bifriit heer en töleest uk stürwen es.

Hi heer uk di Grünj fuar Literatuur en Spraakenweetenskep üp Fastlön lair.

== Dechtings ==
{{Wikisource|Üüs driimerai|lang=frr}}
{{Wikisource|Üüs driimerai|lang=frr}}
{{Wikisource|Di wunter|lang=frr}}
{{Wikisource|Di wunter|lang=frr}}


== En balaade ==
== En ==
{{Wikisource|Siberne|lang=frr}}
{{Wikisource|Siberne|lang=frr}}


== Uurdebök ==
== ==
Sin grut årbe as [http://www.archive.org/stream/dienordfriesisch00benduoft/dienordfriesisch00benduoft_djvu.txt ''Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart''], ma as unertiitel: ''zur Vergleichung mit den verwandten Sprachen und Mundarten'', dåt 1860 önj Leiden önj Holönj ütdänj wörd dör dåt heelp foon prof. Matthias de Vries. Dåt heet 480 side än as 1973 wi ütjääwen önj Walluf bai Wiesbaden.
Sin [http://www.archive.org/stream/dienordfriesisch00benduoft/dienordfriesisch00benduoft_djvu.txt ''Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart''], : ''zur Vergleichung mit den verwandten Sprachen und Mundarten'', 1860 Leiden . Matthias de Vries. 480 1973 WallufWiesbaden.


== Ferwising eeder büte ==
== ==
* {{Deutsche Biographie mooring|sfz010_00100_1|Name=Bende Bendsen}}
* {{Deutsche Biographie mooring|sfz010_00100_1|Name=Bende Bendsen}}
* [https://www.nordfriiskfutuur.eu/nordfrieslandlexikon/bendsen-bende/ Bende Bendsen] önjt ''Nordfrieslandlexikon'' foont [[NFI]]
* [https://www.nordfriiskfutuur.eu/nordfrieslandlexikon/bendsen-bende/ Bende Bendsen] önjt ''Nordfrieslandlexikon'' foont [[NFI]]

Wersion faan a 14. September 2024, klook 20:17

Söl'ring

Bende Bendsen (tö Wārel kemen di 10. Detsämber 1787 ön Risem, stürewen di 18. Detsämber 1875 üp Ærø) wiar en Spraakenpleeger en Priwaat-Skuulmaister. Hi heer üp lung Jaaren üp Ærø lewet.

Üs jest wil hi Skuulmaister uur, man me sin Stuudium ön Kil heer hi eeđer en Jaar āphölen. Leeterxwaar hi en Hüs-Skuulmaister en los fuul fan di Liiren, wat Franz Anton Mesmer āpskrewen her.

Hi heer leeterhen di "Magnetismus" praktitsiaret. Sa waar hi Natuurdochter en skreev hiilendal āp wat hinmaaket heer, dat Liren me psüüchisck Kraanker weđer sün uur kür.

Hi heer ön Dütsklönj en uk ön Deenemark aarbert. Sin Metoodik heer höm sagaar di Noom fan en Bimaaker dönen, hi waar da di "üülje Bendsen" neemt.

Bendsen heer leeterhen üp Ærø uunet, hur hi höm bifriit heer en töleest uk stürwen es.

Hi heer uk di Grünj fuar Literatuur en Spraakenweetenskep üp Fastlön lair.

Dechtings

En Balaad

Uurterbok

Sin gurt Aarber es Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart, Önertiitel: zur Vergleichung mit den verwandten Sprachen und Mundarten, 1860 ön Leiden ön Holön ütdönen- me Help fan Prof. Matthias de Vries. 480 Siren, ütdönen 1973 Walluf/Wiesbaden.

Luki uk jir