Mine sisu juurde

Tondi tänav

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart
Vaade piki Tondi tänavat Linnu tee poolt Tondi sõjaväelinnaku kasarmu hoonete poole (pildi vasakus nurgas)
Tondi tänava algus. Vaade Pärnu maantee poole

Tondi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna ja Kristiine linnaosas (vastavalt Kitseküla ja Tondi asumis). Tänav algab Pärnu maantee ja Juurdeveo tänava ristmikult ja lõpeb Tammsaare teega ristumisel.

Tänav ületab Tallinna–Keila raudtee tammi, mis on ühtlasi Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiriks. Ülesõidust vasakul on Tondi raudteepeatus, mille kõrval raudteetammi jalamil on trammide lõpp-peatus.

2,1 kilomeetri pikkune Tondi tänav algab Pärnu maantee ja Juurdeveo tänava ristmikult kesklinnas. Kulgedes võrdlemisi sirgjoones edelasse, lõpeb trass Tammsaare teel. Tondi tänav ristub kulgemise suunas järgmiste tänavatega: Marta (paremale), Magdaleena (paremale), Alevi (vasakule), Kotka (paremale, kulgeb paralleelselt raudteega), Lõokese (paremale), Seebi (vasakule), Linnu tee (paremale), Haraka (paremale), Rivi (vasakule), Sammu (vasakule), Kajaka (paremale),Marsi (vasakule), Pöialpoisi (paremale), Tüve (paremale) ja Sõjakooli tänavaga (vasakule). Kõigil nendel ristmikel on Tondi tänav peateeks, välja arvatud algus- ja lõpuristmikul.

Fooridega reguleeritakse liiklust Tondi tänava alguses ja lõpus ning raudteeülesõidul. Tänaval on pärast rekonstrueerimist neli ringristmikku.

Ühistransport

[muuda | muuda lähteteksti]
Tondi raudteejaama hoone (vasakul) ja trammide lõppjaam ning dispetšerihoone Tondi 17A

Tondi tänavat mööda sõidavad Tallinna liinibussid 23 (Kadaka–Autobussijaam, Kotka tänavalt Tammsaare teeni) ning 28 (Väike-Õismäe – Veerenni, Pärnu maanteelt Linnu teeni). Tänavale jäävad järgmised peatused:

  • Tallinn-Väike (28),
  • Tondi (23, 28),
  • Västriku (23),
  • Marsi (23).

Varem asusid tänaval peatused Tondi jaam (praegu Tondi) ja Internaatkool (ka Internaadi, praegu Marsi).

Trammiliinidest sõidavad tänavat mööda kaks liini, numbritega 3 (Kadriorg–Tondi) ja 4 (Ülemiste–Tondi). Tänavale jääb trammipeatus Tallinn-Väike. Ajutiselt on käigus olnud ka liin nr 6 (Tondi–Kopli).[1]

Tondi on üks kahest kohast Tallinnas, kus trammi- ja elektrirongipeatus on ühendatud ühtseks transpordisõlmeks, võimaldades nõndaviisi mugavat ümberistumist. Omaaegset Pärnu maantee trammiliin pikendati Tondini elektrifitseerimise ja uue depoo ehitamise ajal 1936. aastal.[2][3]

Rekonstrueerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal rekonstrueeriti Tondi ja Kotka tänava ristmik.[4] Tondi tänava rekonstrueerimine neljarajaliseks algas sügisel 2004. Tee-ehitus Linnu tee ja A. H. Tammsaare tee vahelisel lõigul lõpetati 2005. aasta augustis, mil Audentes avas endises Tondi kasarmus uue õppehoone. Seni sirge teelõik sai neli ringristmikku praegustele ristumistele Linnu tee, Kajaka tänava, Käo tänava ja Sõjakooli tänava ehk Selveri sissesõiduga. Audentese ligidusse rajati osaliselt lahtine jalakäijate Tondi tunnel.[5]

Tondi tänav on osa kavandatavast Lõunaväilast, mistõttu ei soovitata uutes detailplaneeringutes tänava äärde kõrghaljastust rajada. Tammsaare tee võimaliku laiendusega võib kaduda haljasvöönd Tondi tänava ja Sõpruse puiestee vahel.

Rekonstrueerimistööde käigus (2004) istutati õhusaaste leevendamiseks tänava äärde puuderivi.

Tondimõisa park

[muuda | muuda lähteteksti]

Tondimõisa park (4,6 ha) asub Tondi tänava, Tammsaare tee ja Nõmme tee vahelisel alal, Tondi Selveri vastas. Pargis on pärna- ja hobukastaniallee, mitu mänguväljakut lastele ning koerte jalutusväljak.

Tondi raudteeülesõit

[muuda | muuda lähteteksti]
Tondi raudteeülesõit. Vaade Pärnu maantee poolt
 Pikemalt artiklis Tondi raudteeülesõit

2003. aastal rekonstrueeriti Tondi raudteeülesõit.[4] Tondi tänaval on tipptundidel tihe autoliiklus, üha rohkem inimesi kasutab seda ühendusteed kesklinnast Mustamäele ja sealt edasi pääsemiseks. 2006. aastal valmis projekt, mis kahandanuks Tondi raudteeülesõidu koormust oluliselt. Projekteerimisfirmas ETP Grupp valminud kava järgi hakkaksid autod liikuma mõlemas suunas kahel sõidurajal raudtee alt läbi. Sõidutee kõrvale oli ette nähtud nii kõnni- kui ka jalgrattatee.[6]

Raudteeviadukti rajamiseks tuleks Tondi tänav ümber ehitada umbes 350-meetrisel lõigul alates Lõokese tänavast kuni Alevi tänavani. Kui praegu sõidavad autod üle kolme meetri kõrguse küüru, siis edaspidi jääks raudteeviadukti alla kolme meetri sügavune lohk. Sügavamale maa sisse viidaks ka tulevase raudteeviadukti lähedal asuv Kotka tänava ristmik, et kalded jääksid normaalseks ja autod saaksid ka libedaga ristmikul manööverdada. Arengukava järgi pidi linn töö ette võtma juba 2008. aastal.[7]

Tondi raudteeülesõidu eritasandilise ristmiku rajamine algas suvel 2023.

Asutused Tondi tänaval ja liiklusskeem

[muuda | muuda lähteteksti]
Tondi tänav
Pärnu maantee
Buss nr 28; trammid nr 3, 4  
Peatus Tallinn-Väike (3, 4)
Marta tänav
Peatus Tallinn-Väike (28)
Magdaleena tänav 0Alevi tänav
0Trammid nr 3, 4
Tallinna–Keila raudtee 0Tondi raudteepeatus
Kotka tänav Buss nr 23
Peatus Tondi (23, 28)
Lõokese tänav
0Seebi tänav
Linnu tee  Buss nr 28
Peatus Västriku. (23)
0Rivi tänav
Kajaka tänav 0Sammu tänav
Käo tänav 0Marsi tänav
Peatus Marsi (23)
Tüve tänav
0 Tondi-poiste ausammas
Audentes  0Sõjakooli tänav
0Tondi tn jalakäijate tunnel
Tondimõisa park  0 Tondi Selver
A. H. Tammsaare tee 0A. H. Tammsaare tee
0Rahumäe tee Buss nr 23
Sprinckthali suvemõisa peahoone Tondi 42

Oluliseks tõukeks tänavate tekkele piirkonnas oli 17. sajandi keskel Kristiine heinamaade jaotamine raeliikmete ja gildivanemate vahel, kes rajasid peagi sinna suvemõisad.[8]

Tondi tänav moodustas varem osa ajaloolisest Pärnu maanteest. Aastal 1835 avati liiklus Pärnu maantee praegusel trassil Juurdeveo tänava nurgast Nõmme turuplatsini, mistõttu varasem maantee nimetati Vana-Pärnu maanteeks. Iseseisva tänavana eksisteerib Tondi tänav aastast 1921.[9]

Tänava ajaloolised nimed

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava nimi tuleb Tallinna raehärra Jobst Dunte nimest.[10] Tänav viis Duntele kuulunud ja tema järgi nime saanud Dunteni suvemõisa juurde. Kuni 20. sajandi alguseni kandis tänav Duntenstraße (Дунтенская ул.) ja Vana-Pärnu maantee (Старая Перновская ул., Alte Pernausche Straße) nime, aastatel 1921–1950 Tondi ja 1950–1990 Aleksandr Matrossovi (lühendatult Matrossovi) tänava nime. 3. augusti TLV korraldusega 1990 taastati Tondi tänava nimi[11] 1. jaanuarist 1991.

Ajaloolised ehitised Tondi tänava ääres

[muuda | muuda lähteteksti]
Tondi kasarm. Talv 2008

Vanim tänapäevani säilinud ehitis on Linnu tee nurgale jääv Sprinckthali suvemõisa peahoone. Mõisale andsid nime ümbruse liigniisked alad (Sprinckthal on saksa keelest tõlgituna 'allikaorg'). 17. sajandil rajas piirkonda oma suvemõisa Tallinna raehärra Jobst Dunte (endise mõisa asukoht oleks tänapäeval tänava lõpus asuvate kasarmute vastas).[12][13] 1970. aastatel lammutati mõisa peahoone. Endine mõisapark ja seda ümbritsev ala, mis vahepeal oli militaarmaastik, on korrastatud. Tammsaare tee nurgale jääb Tondimõisa park. Haljasalal asub kunagise aednikumaja vundament ning maastikul on näha vaevumärgatavaid jälgi pargi tiigist. Suuri ümberkorraldusi piirkonnas tegid mõisa järgmised omanikud Hans Heinrich Falck ja R. Elfenbein, kes lasid Tondi liivikule männiistikuid istutada.[10]

Tondi ja Kotka tänava ristmikul asub Tiesenhauseni suvemõis, mille aadress on Kotka 44. Hoone on ümber ehitatud.[14]

Tänava lõunapoolse osa ääres asuvad punastest tellistest Tondi sõjaväelinnaku hooned, mis ehitati alates 1910. aastast Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks.[15] Aastatel 19201940 asus kasarmutes Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakool. Nõukogude ajal kasutati kogu kompleksi taas sõjaväelinnakuna, kus paiknes Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. aasta juunis.[16]

Tondi tänav 40 hoones asub Tallinna Tondi Kool ja Tondi tänav 84 asus Tallinna Spordiinternaatkool.

2009. aastal taasavati kunagise sõjakooli hoone juures (Tondi tänav 55/57) 1928. aastal püstitatud Tondipoiste ausammas.[17]

Muinsuskaitsealused hooned

[muuda | muuda lähteteksti]
Puitelamu aadressil Tondi 3 kuulub muinsuskaitse alla

Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid piirkonnas

[muuda | muuda lähteteksti]

Tondi 16 hoone juures on säilinud Franz Krulli tehases enne 1940. aastat valmistatud laternapost.[19]. Ka asub Tondi tänava ääres (aadressi poolest Marta tänaval) Blasius Hochgrewe monument.

Tondimõisa park. Vaade Tondi tänava poolt. Taamal Siili asumi elamud. Talv 2008

Pilte Tondi tänavalt

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Aare Olander."Tramm, buss ja troll Tallinnas", Tänapäev 2008, lk. 170–171
  2. "Avatakse Tondi peatuskoht" Postimees, 4. märts 1933, lk. 1
  3. "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tondi". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2013. Vaadatud 17. detsembril 2008.
  4. 4,0 4,1 "Esmaspäeval suletakse Tondi raudteeülesõit" Postimees, 2. november 2003
  5. "Linn ehitab aukliku Tondi tänava ümber valdavalt neljarajaliseks" Eesti Päevaleht, 16. september 2004
  6. "Tondi ülesõidu ümberehitus tõstab rongid sillale ja viib autod selle alla" Postimees, 10. oktoober 2006
  7. "Tondi ülesõidukoht muutub mõne aasta pärast kahetasandiliseks" Eesti Päevaleht, 24. mai 2006
  8. Robert Nerman. "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks" Postimees, 19. jaanuar 2007
  9. Kivi, Aleksander. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk. 75–76
  10. 10,0 10,1 Robert Nerman. "Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis"[alaline kõdulink] Postimees, 14. september 2007
  11. Kohanimede andmebaas
  12. Tõnu Raid (2007). ""Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel"". Teeleht nr. 3 (51).
  13. "Kristiine suvemõisad", Kristiine Leht, 22. juuni 2006
  14. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn 2013
  15. "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"
  16. NSV Liidu relvajõud Eestis 1945. a. Külm sõda. Laidoneri muuseum.
  17. ""Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi" Kristiine leht, 20. märts 2009, nr 3 (99), lk 1–3
  18. Kultuurimälestiste riiklik register: Tondi 57a
  19. Teemaplaneering "Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse– ja kasutamistingimuste määramine", Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Tallinn 2007

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]