Sõir
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sõir[1] on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust. Lisaks on sõir tuntud laial alal mujal Ida-Euroopas.[2]
Taludes oli sõir peamiselt kevad-suvine söök.[viide?] Sõira ehakse suurte pühade või pidude puhul ning jaanipäeval. Lätis on sõira vasteks jaanijuust (jāņusiers), mis on traditsiooniline jaanipäeva söök.[3]
Valmistamine
[muuda | muuda lähteteksti]Ehtsat juustu tehti varasemal ajal ainult mõisates ja ka rannarootslaste aladel, sõira valmistati taludes.
Rõõsas piimas või lõssis kohupiim kuumutatakse segades, segu maitsestatakse munade, koore, söögisoola ja köömnetega. Saadud mass kurnatakse vedelikust kuivaks ja pannakse riide sees vajutuse alla ööpäevaks tihenema. Pikemaks säilitamiseks kuivatatakse sõira ahjus või päikesepaistel.[2]
Sõira süüakse kas kuumalt, kui ta on veel vedel, või külmalt. Sõiraviilule võidaks lisandina peale määrida kas mett või võid, see sobib ka võileiva katteks. Läbikuivatatud sõir võib püsida ka jõuludeni. Varemal ajal oli kuivanud sõir hea kaasa võtta voorides käijatel teemoonaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Brõnsa
- Feta ehk fetajuust
- Juust
- Juustunuga
- Eesti juust
- Kostroma juust
- Parma juust
- Sulatatud juust
- Šveitsi juust
- Vene juust
- Eesti köök
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Sõira tegemine Vana-Võromaal". Eesti Rahvakultuuri Keskus.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 290
- ↑ Liivimaa maitsed. Vaadatud 2. veebruar 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Gustav Ränk, Müüt ja ajalugu. Tartu, Ilmamaa, 2000, 294–298.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Setu sõir taas ausse. Proovi ka teha" Õhtuleht, 7. november 2002.
- Liivimaa maitsed. Liivimaa toidupärand.
- Sõira valmistamine. Juhend.