Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda
	Osa Saksamaa ühendamisest
	Päripäeva ülevalt vasakult: Preisi jalavägi Spichereni lahingus, Mars-la-Touri lahing (Jeanniot 1886), Sedani lahing (Werner), Bazeilles'i lahing (Neuville 1873).
Toimumisaeg	19. juuli 1870 – 28. jaanuar 1871; (6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht	Prantsusmaa ja Reini provints
Tulemus	Põhja-Saksa Liidu võit Prantsuse teise keisririigi lagunemine; Prantsuse kolmanda vabariigi moodustamine; Saksa keisririigi moodustamine; Frankfurdi rahuleping; Saksamaa annekteerib Elsass-Lotringi;
Osalised
Prantsuse teine keisririika Prantsuse kolmas vabariikb	Põhja-Saksa Liit Preisi kuningriikc; Badeni suurhertsogiriik; Baieri kuningriik; Württembergi kuningriik; Hesseni suurhertsogkond; Saksa keisririikd
Väejuhid või liidrid
Napoleon III; (vangistati); F. A. Bazaine; (vangistati); Louis-Jules Trochu; (vangistati); Léon Gambetta;	Wilhelm I; Otto von Bismarck; Helmuth von Moltke; Kroonprints Friedrich; Prints Friedrich Karl; Karl Friedrich von Steinmetz; Albrecht von Roon;
Jõudude suurus
Kokku: 2 000 740 Algselt: 909 951 492 585 reserv- ja tegevväelast; 417 366 Garde Mobile sõdurit; Suurim väliarmee:; 710 000	Kokku: 1 494 412 Algselt: 938 424 730 274 reserv- ja tegevväelast; 208 150 Landwehri liiget; Suurim väliarmee:; 949 337
Kaotused
756 285 138 871 langenut; 143 000 vigastatut; 474 414 vangivõetut;	144 642 17 585 langenut; 89 732 haavatut; 10 721 haavadesse surnut; 12 385 muudel põhjustel hukkunut; 4009 teadmata kadunut (arvatavasti surnut); 10 129 teadmata kadunut või vangilangenut;
	a; kuni 4. septembrini 1870. b; alates 4. septembrist 1870. c; Põhja-Saksa Liidu juhtivliige. d; alates 18. jaanuarist 1871.

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870. aasta sõda^[6], oli sõda Napoleon III juhitud Prantsuse teise keisririigi ja Preisi kuningriigi juhitud Põhja-Saksa Liidu vahel.

Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid Saksamaa ühendada, mis tekitasid hirmu Euroopas jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck teadlikult Prantsusmaad sõjategevust alustama, et Saksamaa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid – Baden, Württemberg ja Hessen – Preisimaa juhitud Põhja-Saksa Liiduga ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, vaid lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.^[7]

16. juulil 1870 hääletas Prantsuse parlament Preisimaa sõja kuulutamise poolt ja lahingutegevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserkond, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.

Mitmed järjestikused Saksa võidud Ida-Prantsusmaal, kulmineerudes Metzi piiramisega 1870. aasta augustis ja Sedani lahinguga sama aasta septembris, mille tulemusena vangistati Prantsuse keiser Napoleon III ja marssal F. A Bazaine, põhjustasid Prantsuse teise keisririigi lagunemise. 4. septembril kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik, mis jätkas edutult sõda sakslastega veel viis kuud kuni 28. jaanuaril 1871 langes pealinn Pariis sakslaste kätte. Seejärel puhkes linnas revolutsiooniline mäss ja võimu haaras Pariisi kommuun, mis valitses Pariisi kaks kuud, kuni 1871. aasta maini, mil Prantsuse armee nad veriselt võimult kõrvaldas.

Sõja lõpul kuulutasid sakslased välja ühendatud Saksa keisririigi, mida juhtis Preisi kuningas (hiljem Saksa keiser) Wilhelm I. 10. mail 1871 sõlmitud Frankfurdi rahulepinguga sai Saksamaa omale suurema osa Alsace'st ja mõned alad Lorraine'st, millest moodustati keiserlik territoorium Elsass-Lotring (Reichsland Elsaß-Lothringen). Sakslaste võit Prantsusmaa üle ja järgnenud Saksamaa rahvusriiklik ühendamine muutis märkimisväärselt jõudude tasakaalu Euroopas, mis oli senisel kujul püsinud alates 1815. aasta Viini kongressist. Riigikantsler Otto von Bismarck sai järgnevaks kaheks aastakümneks tugeva autoriteedi rahvusvaheliste suhete korraldamisel.

Prantsusmaa tahe Elsass-Lotring tagasi saada, kartus uue Prantsuse-Saksa sõja pärast ja Suurbritannia rahulolematus uue jõudude tasakaaluga, olid muuhulgas olulisteks Esimese maailmasõja põhjusteks.

Põhjused

Pikemalt artiklis Prantsuse-Preisi sõja põhjused

Preisi armee pealetung

Wissembourgi lahing

Pikemalt artiklis Wissembourgi lahing (1870)

Spichereni lahing

Pikemalt artiklis Spichereni lahing

Wörthi lahing

Pikemalt artiklis Wörthi lahing

Mars-La-Touri lahing

Pikemalt artiklis Mars-La-Touri lahing

Gravelotte'i lahing

Pikemalt artiklis Gravelotte'i lahing

Metzi piiramine

Pikemalt artiklis Metzi piiramine (1870)

Sedani lahing

Pikemalt artiklis Sedani lahing

Vaata ka

Emsi telegramm

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Clodfelter 2017, lk 184.
↑ ^2,0 ^2,1 Howard 1991, lk 39.
↑ Nolte 1884, lk 526–527.
↑ Nolte 1884, lk 527.
↑ Clodfelter 2017, lk 187.
↑ "Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril". Päewaleht. 30. jaanuar 1915 (nr. 24). Vaadatud 16. jaanuar 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
↑ Ramm 1967, lk 308-313.

Kirjandus

Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.
Howard, M. (1991). The Franco-Prussian War: The German Invasion of France 1870–1871. New York: Routledge. ISBN 0-415-26671-8.
Nolte, Frédérick (1884). L'Europe militaire et diplomatique au dix-neuvième siècle, 1815–1884 (4 volumes). E. Plon, Nourrit et ce. OCLC 4899575.
Ramm, Agatha (1967). Germany 1789-1919, London: Methuen & Co. Ltd. ISBN 9780416339901.

Välislingid

Prantsuse-Preisi sõda Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)

[Clod184-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Clodfelter 2017, lk 184.

[Howard39-2] 2,0 ^2,1 Howard 1991, lk 39.

[DPKMm-3] Nolte 1884, lk 526–527.

[eXBAb-4] Nolte 1884, lk 527.

[3897I-5] Clodfelter 2017, lk 187.

[I2Thm-6] "Riiginõukogu koosolek 28. jaanuaril". Päewaleht. 30. jaanuar 1915 (nr. 24). Vaadatud 16. jaanuar 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

[Kbrzr-7] Ramm 1967, lk 308-313.

[1]