Paldiski kreis
Ilme
Paldiski kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Der Baltischport(i)sche Kreis | |
vene keel Балтийский порт Балтийско-Портский уезд | |
| |
| |
maakonnalinn: Paldiski |
Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.

Paldiski kreis moodustati Harjumaa jagamisel kaheks kreisiks – üks keskusega Paldiskis ja teine keskusega Tallinnas – ning kahe Läänemaa kihelkonna lisamisega.
Kreis piirnes läänes Haapsalu kreisi, idas Tallinna kreisi ja lõunas Riia asehaldurkonna Pärnu kreisiga.
Paldiski kreisi haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]- Risti kihelkond
- Harju-Madise kihelkond
- Nissi kihelkond
- Keila kihelkond
- Hageri kihelkond
- Kullamaa kihelkond
- Märjamaa kihelkond
Kiriklik jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi luteri kiriku praostkonnad Tallinna asehaldurkonna Põhja-Eestis igas kreisis:
- Paldiski 1. praostkond: Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond. Paldiski kreisi ja praostkonna praost aastatel 1785–1789 oli Joachim Heinrich Dahl;
- Paldiski 2. praostkond: Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond. Paldiski kreisi 2. praostkonna praost oli 1785. aastast Otto Wilhelm Eberhard, 1789. aastast kogu Paldiski kreisi praostkonna praost.
Pärast asehaldurkondade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine Harju kreis.
-
Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang
-
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783
-
Tallinna asehalduskonna kreisid, Venemaa keisririigi Väike atlas (1792)