Kumari laid
| Kumari | |
|---|---|
 Vaade laiule idast | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Koordinaadid | 58° 45′ 43″ N, 23° 20′ 36″ E |
| Pindala | 17 ha[1] |
| Rannajoone pikkus | 3,8 km |
| Kõrgeim koht |
6.8 m üle merepinna |
 | |
Kumari laid on 17 hektari suurune asustamata laid Väinameres Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis Lääne maakonnas Puise küla territooriumil. Laid on kolmnurkse kujuga, rannajoone pikkus on 3,8 kilomeetrit.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Laiust edelasse jääb madal ja piklik Sipelgarahu ning põhja poole kormoranide koloonia poolest tuntud Tondirahu. Sellest omakorda veidi põhja pool asub Valgerahu. Lähim punkt mandril, milleks on Puise nina, asub 5,5 kilomeetrit idas; Muhu saar jääb 11 kilomeetrit edelasse ja lähim Hiiumaa laid, Kõverlaid, 9 kilomeetrit läände.
Laiust läänes asub Kumari madal, lõunas Kumari lee.
Laiust mandri pool asub Kumari kanal, mida tänapäeval ei kasutata; laevatee kulgeb laiust läänes.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kumari laiule on iseloomulik tihe kadastik, samuti leidub seal ranna- ja aruniite.
Laiul pesitseb ja peatub rohkesti linde.
Laiul on juttselg-kärnkonnade ehk kõrede populatsioon. Saarele on toodud lambaid, kellest osa on metsistunud ja elab saarel aasta läbi.[2]
Talviti kuhjuvad randa rüsijäävallid.
Inimtegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Kumari laiul asusid kõrts ja muud hooned, mida tänapäevaks säilinud ei ole.
Kumari laiul ning selle ümber 500 meetri laiusel veealal on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks ning järelevalve- ja päästetöödeks.[3]
Suviti käivad looduskaitsetöötajad ja vabatahtlikud laiul heina niitmas ja kadakaid raiumas.[4][5]
Saare põhjaosas asub Kumari päevamärk, mille Veeteede Ameti 2009. aastal kasutusest kõrvaldas.[6]
Kumari kultuuriloos
[muuda | muuda lähteteksti]Laiu järgi muutis 1938 oma nime ornitoloog Eerik Sits (Eerik Kumari). Kumari nime kandis laevakompaniile G. Sergo & Ko kuulunud aurulaev, mis sõitis suvel 1937 liinil Narva-Jõesuu – Kotka.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kumari laid Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 11. juulil 2019.
- ↑ Silvia Lotman (8. juuni 2007). "Kumari kõrele meeldib, kui kord aastas heina niidetakse". Roheline Värav. Pdf. Vaadatud 09.08.2009.
{{netiviide}}:|arhiivimisurl=nõuab parameetrit|arhiivimisaeg=(juhend) - ↑ "Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskiri".
- ↑ "ELF talgud Kumari laiul". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2010. Vaadatud 9. augustil 2009.
- ↑ Kaie Ilves (27. mai 2006). "Juttselg–kärnkonnade elupaigast leiti naftareostus". Lääne Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 4. märtsil 2015.
- ↑ Teadaanded meremeestele[alaline kõdulink], nr 11, 2009, lk 7
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kumari laid – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis