Kood
(Ümber suunatud leheküljelt Kood (semiootika))
Kood (ladina keele sõnast codex ’raamat, köide’) tähendab koodtähist või koodisüsteemi,[1] mis toimib erisuunaliste sõnumite tootmisel (kodeerimine) ja vastuvõtmisel (dekodeerimine).
Koodtähis on numbrite või tähtede või muude märkide kogum, mis on seatud vastavusse konkreetse objektiga, näiteks PIN-kood.
Koodisüsteem on reeglistik, millega on kindlaks määratud koodtähiste moodustamise kord, näiteks morsekood.
Koodide näiteid eri valdkondadest:
- geneetiline kood – seaduspärasuste kogum, mille kohaselt igale aminohappele vastab mingi nukleotiidide kombinatsioon
- isikukood – numbrikombinatsioon isiku üheseks kindlaksmääramiseks
- kahend-kümnendkood – seab kümnendsüsteemi arvudele vastavaks neljakohalised kahendarvud
- ruutkood – kahemõõtmeline ruutudest moodustatud maatriks, mis on loetav nt nutitelefoniga
- signaalkood – peamiselt merenduses sidepidamist võimaldav signaalide kogum
- vöötkood – eri laiusega vöötidest koosnev märgistus kauba vm tähistamiseks
Informatsiooni esitusvormi muutmist kindla reeglistiku alusel nimetatakse kodeerimiseks. Vastassuunaline toiming – kodeeritud info tagasiteisendamine – on dekodeerimine.