Jüri Ratas

Jüri Ratas
Euroopa Parlamendi liige
Ametis
Ametisse asumise aeg 19. juuli 2024
Eesti peaminister
Ametiaeg 23. november 2016 �� 26. jaanuar 2021
Eelnev	Taavi Rõivas
Järgnev	Kaja Kallas
Riigikogu II aseesimees
Ametiaeg 2. aprill 2007 – 23. november 2016
Eelnev	Ene Ergma
Järgnev	Taavi Rõivas
Tallinna linnapea
Ametiaeg 15. november 2005 – 5. aprill 2007
Eelnev	Edgar Savisaar
Järgnev	Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees
Ametiaeg 5. november 2016 – 10. september 2023
Eelnev	Edgar Savisaar
Järgnev	Mihhail Kõlvart
Riigikogu II aseesimees
Ametiaeg 10. aprill 2023 – 1. juuli 2024
Eelnev	Martin Helme
Järgnev	Arvo Aller
Isikuandmed
Sünniaeg	2. juuli 1978 (46-aastane) Tallinn
Erakond	Eesti Keskerakond (2000–2024) Isamaa (2024–)
Alma mater	Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool

Jüri Ratas (sündinud 2. juulil 1978 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta on olnud 2021–2023 Riigikogu esimees ja 2016–2021 Eesti Vabariigi peaminister. 2024. aastast on ta Euroopa Parlamendi liige.

Kuuludes aastatel 2000–2024^[1] Eesti Keskerakonda,^[2] oli ta 2005. aasta novembrist kuni 5. aprillini 2007 Tallinna linnapea ja 2. aprillist 2007 kuni 23. novembrini 2016 Riigikogu aseesimees. Alates 5. novembrist 2016 kuni 10. septembrini 2023 oli Ratas Keskerakonna esimees. 29. jaanuaril 2024 teatas Jüri Ratas pressikonverentsil, et astus Keskerakonnast välja ning liitub erakonnaga Isamaa.^[3]

Lõpetanud 1996 Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, jätkas Ratas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Ta lõpetas ülikooli 2000. aastal ärikorralduse bakalaureusena ja kaitses samas õppeasutuses 2002. aastal majandusteaduse magistritöö. 2005. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse erialal. 1. septembril 2007 alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis doktoriõppes haldusjuhtimise erialal, eksmatrikuleeriti 17. juunil 2016^[4]. 2023. aasta sügisest õpib ta taas Tallinna Ülikooli doktoriõppes ning peab riigiteaduste üliõpilastele avaliku halduse loenguid^[5].

Jüri Ratas on mänginud aastatel 1990–2002 korvpalli, kuulunud 1993–1996 Eesti noortekoondisse. Ta on olnud 2001–2002 Eesti Korvpalliliidu noortekorvpalli juht, 2007–2016 Korvpalliliidu juhatuse liige ja 2012–2016 president.^[6]

Jüri Ratas töötas aastatel 1996–1998 turu-uurijana ettevõttes ANR Amer Nielsen Eesti ja 1997–1999 analüütikuna Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis.

1999. aastal asutas ta autohooldusega tegeleva osaühingu Värvilised ja oli kolm aastat selle tegevjuht. Ühtlasi tegutses ta aastatel 1999–2000 Eesti Kindlustuse müügiesindajana.

Augustis 2000 astus Ratas Eesti Keskerakonda. Veebruaris 2002 sai temast Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse kantselei majandusnõunik. Aprillis 2003 nimetati ta Tallinna abilinnapeaks, tema vastutusalas olid teedeehitus ja kommunaalteenused. Sellel ametikohal töötas ta oktoobrini 2004 ja uuesti alates märtsist 2005 vastavalt võimukoalitsiooni muutumistele linnavolikogus.

Sügisel 2005 võitis Keskerakond Tallinnas ülekaalukalt kohalike omavalitsuste valimised, saavutas absoluutse enamuse ja moodustas ilma partneriteta uue linnavalitsuse. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare toel sai linnapeaks senine abilinnapea Jüri Ratas, kelle linnavolikogu novembris 2005 ametisse kinnitas.^[7]

27. märtsil 2007 lahkus ta vastavalt Keskerakonna 23. märtsi^[8] otsusele ja seoses Riigikogusse valituks osutumisega linnapea ametikohalt. "Jüri Ratasele antud rohkem kui 6000 häält on kindel alus minna riigikogusse. Tallinlaste huvid vajavad tugevaid esindajaid ka Toompeal," teatas ise tallinlastelt 18 013 häält saanud Savisaar kõnes, milles selgitas rahvale, miks ta otsustas mitte minna riigikokku, vaid Tallinna linnapeaks hakata.^[9]

Veel 7. märtsil oli Savisaar öelnud, et ei hakka Tallinna linnapeaks. "Jüri Ratas on hea linnapea ja tal on palju asju veel pooleli. Ma tahan teda edasi toetada," ütles ta ajakirjanikele. Ka Ratas ise kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse valituks osutumise korral riigikokku minna, vaid jätkata linnapeana.^[9]

Esialgu suundus Ratas aga palgata puhkusele ja tema kohuseid asus täitma abilinnapea Taavi Aas. Ametlikult vabastas Tallinna Linnavolikogu Ratase linnapea ametikohalt 5. aprillil 2007 ning valis uueks linnapeaks senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare.

Ajakirjanike hinnangul oli linnapea kohalt lahkuma pidamine Jüri Ratasele ootamatu ja pettumust valmistav^[9]. Temale kui linnapeale ei olnud erilisi etteheiteid. On kahtlustatud, et Ratasel on olnud lahkarvamusi Savisaarega.

Linnapea vahetamise põhjusena nägi Tallinna volikogu SDE fraktsiooni nõunik Jaak Juske vajadust paigutada Savisaar nähtavale ametikohale. Tema sõnul oli Ratas nagunii olnud marionettlinnapea, kes täitis erakonnajuhi ja majandusministri Savisaare käske.^[10]

Jüri Ratas algatas Euroopa Rohelise pealinna idee. Euroopa 15 linna esindajad ja Eesti Linnade Liidu esindaja allkirjastasid 15. mail 2006 Tallinnas Euroopa rohelise pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada rohelise pealinna nimetuse väljaandmine. Euroopa rohelise pealinna nimetuse saab säästva arengu põhimõtteid järgiv linn, kus on parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ja haljasalade pindala, juurutatud nüüdisaegset jäätmekäitlust ning rakendatud innovaatilisi lahendusi linna üldise elukeskkonna parandamiseks.^[viide?]

Euroopa Rohelise Pealinna auhinnale oli esimesel aastal 35 kandidaati, millest Euroopa Komisjon valis välja 8 finalisti. 23. veebruaril 2009 toimunud auhinnatseremoonial esindas Eestit Jüri Ratas. Euroopa Rohelise pealinna nimetus anti 2010. aastaks Stockholmile ja 2011. aastaks Hamburgile. Tallinn kandis Euroopa Rohelise pealinna tiitlit aastal 2023.^[viide?]

4. märtsil 2007 toimunud XI Riigikogu valimistel kogus Ratas Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas 6109 häält, mis oli Mustamäe-Nõmme ringkonnas Urmas Paeti järel teine ning Keskerakonnas Edgar ja Vilja Savisaare järel kolmas tulemus.^[11]

2. aprillil 2007 kogunenud Riigikogu XI koosseisu avaistungil valiti Jüri Ratas 38 poolthäälega Riigikogu teiseks aseesimeheks ^[12]. 15. juunil 2009 valiti ta 49 poolthäälega aseesimeheks tagasi.

28. augustil 2011 kandideeris Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks, kuid kaotas erakonna XIII kongressil toimunud hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Et ta erakonna juhatusse ei kandideerinud, siis jäi ta uuest juhatuse koosseisust välja.

5. novembril 2016 toimunud Keskerakonna XVI kongressil valiti Jüri Ratas 654 delegaadi häältega erakonna esimeheks.

7. novembril 2016 andsid 41 opositsiooni kuuluvat Riigikogu liiget üle umbusaldusavalduse senisele peaministrile Taavi Rõivasele. Koalitsioonipartnerid SDE ja IRL tegid ettepaneku Taavi Rõivasele tagasi astumiseks, millest viimane loobus. 9. novembril toimunud umbusaldushääletusel toetas umbusaldamist 63 Riigikogu liiget. Seejärel hakkasid koalitsioonikõnelusi pidama Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Koalitsioonikõnelusi juhtis Jüri Ratas. Keskerakonna volikogu esitas Ratase peaministri kandidaadiks. 19. novembril 2016 toetasid kõikide nimetatud erakondade volikogud uut koalitsioonilepingut. 20. novembril tegi president Kersti Kaljulaid Jüri Ratasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Koalitsioonileping allkirjastati 21. novembril. Samal päeval tegi peaministrikandidaat Jüri Ratas ettekande Riigikogus. Ratasele peaministri volituste andmist toetas 53 liiget. 22. novembril 2016 nimetas president Kaljulaid Jüri Ratase valitsuse ametisse. 23. novembril andis valitsus ametivande.

13. jaanuaril 2021 Jüri Ratas teatas, et astub ametist tagasi ja esitas presidendile tagasiastumisavalduse. Selle põhjuseks on Porto Franco kriminaalasjas esitatud kahtlustus.^[13]

Jüri Ratas kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 7672 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kogus 33 612 häält ning osutus valituks.^[14] Sellega seoses lõppes tema Riigikogu liikme mandaat 1. juulil 2024.

Jüri Ratase ema on Urve Ratas ja isa oli Rein Ratas. Jüri Ratas on abielus Karin Ratasega, neil on tütar ja kolm poega.^[15]

Ratas peab ennast usklikuks ja on läbinud EEKBKL Oleviste koguduses Alfa kursuse.^[16] Kuigi ajakirjanduses on teda nimetatud baptistiks^[17], eitab ta kuulumist baptistide hulka.^[18]

Peale eesti keele valdab Ratas inglise keelt ning mõistab vene, rootsi ja portugali keelt.^[viide?]

Tema huvialad on sport, lugemine, matkamine ja male.^[viide?]

Jüri Ratas osales 2022. aastal telesaatesarjas "Tantsud tähtedega", kus ta tantsupartner oli Kristina Tarmet.

• 2009 – Tallinna teenetemärk
• 2018 – Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist
• 2019 – Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist
• 2019 – Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni II klass
• 2021 – Riigivapi II klassi teenetemärk ^[19]
• 2021 – Välisministeeriumi teeneterist ^[20]
• 2021 – EELK Nõmme Rahu koguduse Rahu risti II järk
• 2021 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
• 2022 – Ukraina Vürst Jaroslav Targa II järgu orden

• Jüri Ratase esimene valitsus
• Jüri Ratase teine valitsus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jüri Ratas

Tsitaadid Vikitsitaatides: Jüri Ratas

• Jüri Ratasest Riigikogu kodulehel
• Biograafia ESBL-is
• Eero Epner: "Mina, Claudius" ERR, 17. märts 2021