Helgi Sallo

Helgi Sallo (sündinud 10. augustil 1941 Tallinnas) on eesti laulja ja näitleja.

Helgi Sallo lõpetas Tallinna 17. Keskkooli. Ta asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios (1961–1965) ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures (1967–1969).

1964. aastal kutsus kursusekaaslane Eri Klas, kes debüteeris parajasti Estonia teatris dirigendina, Helgi Sallo muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa.

Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia teatri koosseisuline solist. Tal on olnud üle 50 rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Nende hulgas on Denise "Mam'zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina/Šatrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Mařenka "Müüdud mõrsjas", Ilona "Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jpt. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina.

Helgi Sallo ei ole saanud muusikalist eriharidust, kuid pikka aega tunti teda peamiselt lauljana.

Rollidest tõstab Sallo ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise näitlejana – Pepit "Viini veres", ja Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast" kui oma näitlejabiograafia ühte olulist etappi. See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina / Veera Šatrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul tema loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana.^[viide?]

Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris (Linda osa Šteini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris Ugala (Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R. Shermani "Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teatris Varius. Ta on teinud kaasa paljudes muusika- ja telefilmides ("Meloodia-68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas", "Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt).

Alates 1993. aastast kehastab Helgi Sallo ühte peategelast, Almat, populaarses telesarjas "Õnne 13".

Teatrigastrollidega on ta esinenud Moskvas, Leningradis, Soomes ja Rootsis, kontserdireisid on teda aga viinud Saksamaale, Soome, Norrasse, Belgiasse, Alžeeriasse jne.

• Maria (Leonard Bernsteini muusikal "West Side'i lugu"; 1964)
• Pepi (Johann Strauss noorema operett "Viini veri"; 1965)
• Pipi (Ülo Vinteri muusikal "Pipi Pikksukk"; 1969)
• Alma (telesari "Õnne 13"; alates 1993. aastast)
• Golde (Jerry Bocki muusikal "Viiuldaja katusel")

• 1987 "Sopran" 12" LP Meloodia
• 2006 "Eesti kullafond" 2CD Hitivabrik

• 1975 – Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1983 – Georg Otsa nimeline auhind
• 1989 – Eesti NSV rahvakunstnik
• 1994 – Eesti Televisiooni auhind Volli
• 1995 – Harjumaa teatripreemia
• 1996 – Suure Vankri auhind
• 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2015 – Selge Kõneleja auhind^[1]
• 2017 – Tallinna teenetemärk

Helgi Sallo elukaaslane oli ooperilaulja Uno Heinapuu (1934–2011). Nende tütar on näitleja Liina Vahtrik.

• "Laulab Helgi Sallo" (18 laulu sõnad ja noodid). Eesti Raamat, Tallinn 1977, 48 lk
• Vastab Helgi Sallo (üles kirjutanud Reet Mikkel) – Teater. Muusika. Kino 1987, nr 7, lk 5–11
• Reet Mikkel, "Helgi Sallo". Eesti Raamat, Tallinn 1988, 80 lk + 64 lk fotosid; raamatu lõpuosa moodustab Helgi Sallo päevik hooajast 1984/85
• Enno Tammer, "Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2004, lk 233–298
• Hille Karm, "Helgi Sallo. Helgib ja heliseb". Ajakirjade Kirjastus, Tallinn 2007, ISBN 9789949427888, 200 lk

• Eesti Telefilm "Teatriöö" (1971): stseene muusikalidest ja operettidest esitab Helgi Sallo (ETV2 arhiivis)
• Marvi Taggo, intervjuu Helgi Salloga "Alma ja Dolly ja mamma, kes teenib kommiraha" – Postimees 10. august 1996, lk 9
• Helgi Sallo: hea, et ema enam pole, ta arvaks, et mängin "Õnnes" teda, ERR, 15. oktoober 2018