Dmitri Jazov

Dmitri Jazov (vene keeles Дмитрий Тимофеевич Язов; 8. november 1923 – 25. veebruar 2020 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal (1990), NSV Liidu kaitseminister (1987–1991).

Sõdis Teises maailmasõjas Volhovi ja Leningradi rindel laskurrühma komandörina. Osales Leningradi kaitsmises blokaadi ajal, ründelahinguis Baltimaades ja "Kura koti" piiramises. Sai lahingus haavata.

1967 lõpetas ta Kindralstaabi sõjaväeakadeemia. Sama aasta oktoobris sai ta motoriseeritud laskurdiviisi ülemaks. 22. veebruaril 1968 ülendati ta kindralmajoriks. 1971. aasta märtsis määrati ta armeekorpuse ülemaks. 15. detsembril 1972 ülendati ta kindralleitnandiks. 1973. aasta jaanuaris määrati ta armeejuhatajaks. Alates 1974. aasta maist oli ta Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi kaadrite peavalitsuse juhataja. Alates 1976. aasta oktoobrist oli ta Kaug-Ida sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja. 28. oktoobril 1977 ülendati ta kindralpolkovnikuks. 1979. aasta jaanuaris määrati ta Tsentraalse väegrupi ülemaks – Tsentraalseks väegrupiks nimetati Tšehhoslovakkias asuvaid NSV Liidu vägesid. 1980. aasta novembris määrati ta Kesk-Aasia sõjaväeringkonna ülemaks. 6. veebruaril 1984 ülendati ta armeekindraliks. 1984. aasta juunis määrati ta Kaug-Ida sõjaväeringkonna ülemaks. Kaug-Idas sõbrunes Jazov Kim Il-sŏngiga. 1987. aasta jaanuaris nimetati Jazov NSV Liidu kaitseministri asetäitjaks kaadrite alal ja ühtlasi kaitseministeeriumi kaadrite peavalitsuse juhatajaks.

28. mail 1987 lendas Mathias Rust väikelennukiga Cessna Soomest Moskvasse, maandudes Moskva kesklinnas. Selle tulemusena vabastas NSV Liidu Ülemnõukogu ametist senise kaitseministri Sergei Sokolovi ja nimetas tema asemele Jazovi. Jazov sai kaitseministriks enda sõnul ootamatult. Ühtlasi oli Jazov esimene NSV Liidu kaitseminister pärast 1935. aastat, kes kandis armeekindrali auastet. Alles 28. aprillil 1990 ülendas NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov Jazovi Nõukogude Liidu marssaliks. Jazov oli viimane, kes sai Nõukogude Liidu marssaliks, ja ainus Siberis sündinud Nõukogude Liidu marssal.

Jazov oli NLKP liige alates 1944. 1981. aasta veebruaris sai ta NLKP Keskkomitee liikmekandidaadiks ja 1987. aasta juunis liikmeks. 1987. aasta juunist kuni 1990. aasta juulini oli ta NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat. 1990. aasta märtsist detsembrini oli ta NSV Liidu Presidendinõukogu liige, 1990. aasta detsembrist 1991. aasta septembrini NSV Liidu Julgeolekunõukogu liige. Ta oli NSV Liidu Ülemnõukogu X ja XI koosseisu liige (1979–1990), pärast seda (1990–1991) NSV Liidu rahvasaadik.

Jazov oli konservatiiv ja perestroika poolehoidjate seas ei olnud ta populaarne.

Jazov võttis Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee liikmena osa 1991. aasta augustiputšist. Tema korraldusel viidi Moskva tänavatele tankid. Pärast putši kandis Jazov aasta ja kuus kuud vanglakaristust ja vabanes 1994. aastal amnestiaga.

• 2 Lenini ordenit (1971, 1981)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (1991)
• Tööpunalipu orden (1963)

• Dmitri Jazovi ametist vabastamine