Aleksander Kurtna nimeline auhind
Aleksander Kurtna nimeline auhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest, mille Eesti Teatriliit annab näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. Eesti Teatriliidu juhatus asutas auhinna 1988. aastal Ülev Aaloe, Paul-Eerik Rummo ja Mati Undi ettepanekul. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.[1]
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Laureaat | Põhjendus |
|---|---|---|
| 1988 | Edvin Hiedel | Károly Szakonyi „Täiskuu” ja Ungari dramaturgia varasem vahendamine. |
| 1989 | Ott Ojamaa | Jean Genet' „Palkon” ja „Toatüdrukud” ning kogu varasem tõlkelooming. |
| 1990 | Mihkel Mutt | Tom Stoppardi „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”. |
| 1991 | Jaak Rähesoo | 1990. aastal lavastatud: Tom Powersi „Mustad prillid” ja Tennessee Williamsi „Kass tulisel plekk-katusel” (Ugalas) ning Tennessee Williamsi „Orpheus allilmas” (Endlas). |
| 1992 | Ülev Aaloe | pikaajaline produktiivne tõlketegevus, eriti 1991. aasta looming: Johan Bargumi ja Bengt Ahlforsi „Kas Kongos on tiigreid?”, Zacharias Topeliuse „Printsess Nobekeel”, Margareta Garpe „Juliale”, Per Olov Enquisti „Ilvese tund”. |
| 1993 | Anu Lamp | Leonard Gershe'i „Liblikad on vabad”, Harold Pinteri „Kojutulek”, William Saroyani „Mu süda on mägedes”. |
| 1994 | Hendrik Lindepuu | poola dramaturgia tutvustamine ja tõlkimine. Esile tõsteti 1993. aastal etendunud Tadeusz Różewiczi „Valge abielu”. |
| 1995 | Häidi Kolle | kauaaegne ja viljakas prantsuse dramaturgia tõlkimine (Jean Anouilh, Jean Cocteau, Eugène Ionesco, Prosper Mérimée). |
| 1996 | Kulno Süvalep | Jules Massenet' ooperi „Don Quijote“ ja Pál Ábrahámi opereti „Viktoria ja tema husaar“ libretode tõlked ning kauaaegne tegevus muusikateatritele tõlkimisel. |
| 1997 | Anne Lange | näidendite tõlked: T. S. Elioti „Mõrv katedraalis“, John Boynton Priestley „Ma olen siin varem olnud“, William Shakespeare'i „Kuningas Lear“, Arthur Milleri „Vaade sillalt“, E. J. Dunsany „Jumalate naer“, Tony Kushneri „Inglid Ameerikas“. |
| 1998 | Arvo Alas | Põhjamaade dramaturgia meisterliku tõlkimise ja viljaka vahendamise eest: Erling Jepseni „Järgmisel aastal on õlu parem“, Sven Holmi „Schumanni öö“, Thorbjørn Egneri „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, Ludvig Holbergi „Mäeotsa Jeppe ehk Mats mõisahärraks“. |
| 1999 | Erkki Sivonen | Tom Stoppardi „Armastuse leiutajad“ (1998) tõlke eest ning ameerika dramaturgia viljaka ja kvaliteetse tõlkimise eest eelnevatel aastatel (Flann O'Brieni „Kolmas politseinik“, Philip Ridley „Maailmakõiksuse kiireim kell“). |
| 2000 | Mati Unt | Eugenio Barba teatriraamatu “Paberlaevuke” tõlkimise ja klassikaliste näidendite (Samuel Becketti „Lõppmäng“, William Shakespeare'i „Hamlet“, Pierre Corneille' „Illusioon“, Franz Grillparzeri „Esiema needus“) isikupäraste tõlgete eest. |
| 2001 | Hannes Villemson | viljaka lavatekstide tõlkimise eest (maailmaklassika uustõlked, muusikalide ja operettide eestindused inglise, prantsuse ja saksa keelest). Esile tõsteti 2000. aastal Endlas lavastatud Victor Hugo „Hernani“ tõlget. |
| 2002 | Tõnu Oja ja Villu Kangur | 2001. aastal Alain Boublili ja Claude-Michel Schönbergi muusikali „Hüljatud“ tõlge; varasemad muusikalitõlked: Jean Poiret' „Linnupuur“, Howard Ashmani ja Alan Menkeni „Väike õuduste pood“ ning Julian More'i, David Henekeri ja Monty Normani „Irma“. |
| 2003 | Anu Lamp | 2002. aastal esietendunud David Auburni „Tõestuse“, Michael Frayni „Kopenhaageni“ ja David Storey „Pühapäeva“ eesti keelde tõlkimise ning senise kõrgetasemelise ja mahuka tõlkeloomingu eest. |
| 2004 | Anne Lange | järjepidevalt mitmekülgse loomingu ja 2003. aastal lavale jõudnud näidendite Jim Cartwrighti „Vaikse hääle tõus ja langus“ ning Gregory Burke'i „Gagarini puiestee“ tõlkimise eest. |
| 2005 | Martin Algus | algatusvõime eest maailma uudisdramaturgia jälgimisel ja vahendamisel, mitmest keelest tõlkimise ning ladusate, teatritundlike näidenditõlgete eest, millest 2004. aastal jõudsid lavale Vladimir ja Oleg Presnjakovi „Terrorism“, Brian Frieli „Jalta mäng“ (mõlemad Ugalas) ja Franz Xavier Kroetzi „Tavalised inimesed kaks ehk Inimene Meier“ (Rakvere Teater). |
| 2006 | Peeter Volkonski | pikaajalise ja pühendunud tõlketöö eest, mis sisaldab ka 2005. aastal lavale jõudnud William Shakespeare'i näidendite „Othello“ ja „Nagu teile meeldib“ kaastõlkeid. |
| 2007 | Peeter Sauter | kestva ja keeletundliku tõlketegevuse (sealhulgas 2006 lavale jõudnud Arthur Milleri näidendi „Müügimehe surm“ tõlke) eest. |
| 2008 | Maimu Berg | soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Leea Klemola „Kokkola“ ja Reko Lundáni „Teil ei olnud nimesid“) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest. |
| 2009 | Margus Alver | põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. 2008. aastal jõudsid tema tõlkes lavale Jordi Galcerani „Grönholmi meetod“, Éric-Emmanuel Schmitti „Oskar ja Roosamamma“, Yasmina Reza „Tapatöö jumal“, Andrzej Saramonowiczi „Testosteroon“ ja Gérald Sibleyras' „Grafiti“. |
| 2010 | Maia Soorm | Eesti Draamateatri tõlk ja tõlkija, kes on kolme aastakümne jooksul tõlkinud vene keelde arvukalt eesti algupärandeid ja lugenud igaõhtuse põhitööna venekeelset sünkroontõlget kunstiliselt nauditavalt, tempos ja toonis, mida kirjaliku teksti kõrval dikteerivad lavastuse ja näitleja omapära. |
| 2011 | Ülev Aaloe | mastaapse tõlketegevuse ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest. |
| 2013 | Anne Lill | antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese „Iphigeneia Aulises“ tõlke eest teatrile NO99. |
| 2015 | Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo | Henrik Ibseni värssdraama „Brand“ tõlke eest, mis on Eesti suurimaid klassikalisi kultuuritegusid Dante „Jumaliku komöödia“ tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena. |
| 2017 | Kalle Hein | viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija, kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 jõudsid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi „Põhiküsimus“, Richard Beani „Üks mees, kaks bossi“ ja Staffan Göthe „Veebruariöö“. |
| 2019 | Toomas Kall | kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muu hulgas Nikolai Gogoli „Revidendi“, Nikolai Erdmani „Enesetapja“, Anton Tšehhovi „Pianoola“, Ivan Turgenevi „Isad ja pojad“, Aleksandr Ostrovski „Metsa“ ja Fjodor Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“. |
| 2021 | Margus Alver | mees nagu orkester. Tõlgib paljudest keeltest, teeb koostööd nii autorite kui teatritega, sukeldub kultuurikonteksti ja detailidesse ning annab neist teatripraktikutele küllusliku ülevaate. Viimasel kahel aastal esietendunud tõlgetest on kõige tähelepanuväärsem Stefano Massini mahukas dramaatiline proosapoeem „Lehman Brothers“. |
| 2023 | Krista Kaer | iiri ja muu ingliskeelse näitekirjanduse paremiku kauaaegne vahendaja, paljude viimistletud tõlgete autor, kes tunneb hästi teoste kultuurikonteksti, tajub originaali huumorit ja keelemängu mõnu, väljendades seda rikkas emakeeles, ning on aastaid olnud teatrite usaldusväärne koostööpartner. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Aleksander Kurtna nimeline auhind. Eesti Teatriliidu veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2020.