Kreeka pähklipuu
| Kreeka pähklipuu | |
|---|---|
 Kreeka pähklipuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Pähklipuulised Juglandaceae |
| Perekond |
Pähklipuu Juglans |
| Liik |
Kreeka pähklipuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Juglans regia Linnaeus | |
| Sünonüümid | |
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu. Kreeka pähklipuu vili on Kreeka pähkel.
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
Kreeka pähklipuu kasvab 15–20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Tal on paaritusulgjad lehed (20–40 cm pikad), 2–4 lehekestepaariga, leheseis vahelduv. Kreeka pähklipuu haruneb madalalt enam-vähem ühesuurusteks tõusvaiks jämedaiks oksteks, võra on kahar ja lai. Isasõied on rohelised, lameda õiepõhja, 6-osalise õiekatte ja 6–30 tolmukaga; urvad on kuni 10 cm pikkused. Emasõied on pähklipuul 1–3-kaupa võrsete tipus; emakakael on kahe narmalise emakasuudmega.[1] Tolmlemise ajal ei ole kõik emasõied viljastumisvõimelised. Seemnealgmed ei ole tolmlemise ajaks välja arenenud.
Kandeikka jõuab hilja, umbes 15-aastaselt ning parim kandeiga on 30. ja 60. eluaasta vahel. Kreeka pähklipuu on vormirohke liik. Leidub väikeseviljalisi vorme, mille luuvilja läbimõõt on 1,5 cm, ja suureviljalisi, mille läbimõõt on 4 cm.[2] Lisaks on aretatud palju sorte, üksnes Rumeenias teatakse üle 90 sordi.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammust ajast. Pärit on ta Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast.[2] Juba vanakreeka ja vanarooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid kreeka pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid ta ka Alpidest põhja poole.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Puit
[muuda | muuda lähteteksti]Kreeka pähklipuu helehall kuni tumepruun; puit on ilus, tugev, kergesti töödeldav ja sellisena mööblitööstuses väga hinnatud. Eriti ilus on kreeka pähklipuu pahkadest valmistatud vineer.
Haljastus
[muuda | muuda lähteteksti]Soojemates piirkondades on kreeka pähklipuu hinnatud ilupuu, ta on pikaealine ning kahjuritele ja haigustele vastupidav, talub hästi tolmu, gaasi ja suitsu. Noores eas on küllalt kiire kasvuga.
Lehed
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvameditsiinis kasutatakse lehti mao ja seedeelundite põletike korral aga ka soolenugiliste vastu. Lehtede tarvitamine, nii toorelt kui küpsetatult, on vastunäidustatud raseduse korral.[2]
Viljad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kreeka pähklid
Kreeka pähkel on suure toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on Kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant toitev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus.
Lõunamaa rahvad peavad Kreeka pähklit külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu – siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene. Levinud on ka arvamus, et kui inimene sööb vähemalt 3 Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.
Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.[2]
Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust.[3]
Suurimad tootjad, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]
Toodangu tabelis on toodud viljade mass koos kestaga, mis moodustab viljade massist ligi 55%.[4]
2012. aastal toodeti maailmas kokku 3,42 miljonit tonni Kreeka pähkleid ja istandike kogupindala oli umbes 995 000 hektarit.[4]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
1 700 000* | 49,7 |
 Iraan
|
450 000 | 13,2 |
 USA
|
425 820 | 12,5 |
 Türgi
|
194 298 | 5,7 |
 Mehhiko
|
110 605 | 3,2 |
 Ukraina
|
96 900 | 2,8 |
 India
|
40 000** | 1,2 |
 Tšiili
|
38 000* | 1,1 |
 Prantsusmaa
|
36 425 | 1,1 |
 Rumeenia
|
30 546 | 0,9 |
| Maailm kokku | 3 418 559 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik | ||
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 4,07 | g |
| Kalorsus | 654 | kcal |
| Valgud | 15,23 | g |
| Lipiidid | 65,21 | g |
| Tuhk | 1,78 | g |
| Süsivesikud | 13,71 | g |
| Sahharoos | 2,43 | g |
| Kiudained | 6,7 | g |
| Tärklis | 0,06 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 98,0 | mg |
| Raud (Fe) | 2,91 | mg |
| Magneesium (Mg) | 158,0 | mg |
| Fosfor (P) | 346,0 | mg |
| Kaalium (K) | 441,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 3,09 | mg |
| Vask (Cu) | 1,59 | mg |
| Mangaan (Mn) | 3,41 | mg |
| Seleen (Se) | 4,9 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 1,3 | mg |
| B1 | 0,34 | mg |
| B2 | 0,15 | mg |
| B3 | 1,12 | mg |
| B4 | 39,2 | mg |
| B5 | 0,57 | mg |
| B6 | 0,54 | mg |
| E | 23,57 | mg |
| A | 1,0 | μg |
| Folaat | 98,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
9,0 | μg |
| K | 2,7 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 2,82 | g |
| Arginiin | 2,28 | g |
| Aspartaamhape | 1,83 | g |
| Leutsiin | 1,17 | g |
| Seriin | 0,93 | g |
| Glütsiin | 0,82 | g |
| Valiin | 0,75 | g |
| Fenüülalaniin | 0,71 | g |
| Proliin | 0,71 | g |
| Alaniin | 0,70 | g |
| Isoleutsiin | 0,62 | g |
| Treoniin | 0,60 | g |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jean-Denis Godet. "Puude ja põõsaste määraja", Koolibri, lk 48, 2000
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia">Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474–475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ "The world's healthiest foods". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2008. Vaadatud 9. jaanuaril 2008.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.01.2011.
- ↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 09.01.2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kreeka pähklipuu andmebaasis eElurikkus
