Mine sisu juurde

Strenči

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 13. august 2024, kell 20:17 kasutajalt Ehitaja (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Strenči

läti Strenči
Riia tänav Strenčis

Pindala: 5,7 km² (2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 957 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 57° 38′ N, 25° 41′ E
Strenči (Läti)
Strenči

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas. Asub Koiva jõe ääres.

Linna põhjaosa asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal, lõunaosa Ziemeļgauja kaitstaval maastikul. Looduskaitse all on Vana tamm ja Strenči Suur pärn.[3]

Uuel linnakalmistul asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaual.[4]

Strenči kohale tekkis asustus XVII sajandil, mil avati Peterburi–Riia postimaantee. Aastal 1889 avati Riia ja Pihkva vahelisel raudteel Stackelni raudteejaam, tänapäevane Strenči raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil. Aastal 1905 sai Strenčist alev. Aastal 1899 hakati Liivimaa rüütelkonna eestvedamisel raudtee ja maantee vahelisele metsasele alale ehitama Liivimaa kubermangu psühhoneuroloogiahaiglat, mis valmides (1907) oli üks oma aja moodsamaid. Ka luteri kirik valmis 1907. aastal.[5]

Eesti vabadussõja ajal toimusid alevi all ägedad lahingud Eesti soomusronglaste ja Punaarmee sõdurite vahel. Strenči lähedal asub seal langenud Eesti soomusrongide divisjoni ülemale kapten Anton Irvele püstitatud mälestusmärk.

Linn 1928. aastast. 1941. aastal hukkasid Nõukogude repressiivorganid sarnaselt Kuressaare massimõrvaga ilma õigusliku aluseta 24 linna elanikku. 1943. aastal hukkasid Saksa okupatsioonivõimud kõik psühhoneuroloogiahaigla patsiendid. 1949. aastast küüditati 20 linna elanikku.[6] 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Strenči piirkonna keskus.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]