Maardu: erinevus redaktsioonide vahel
küla |
|||
| 48. rida: | 48. rida: | ||
==Transport== |
==Transport== |
||
Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad [[kaubandus]]e seisukohalt on [[raudtee]] ja [[Muuga sadam]]. 15 kilomeetri kaugusel asub [[Tallinna lennujaam]]. Autotransport on samuti kasutatav, sest linna kõrval asub [[Tallinn-Narva maantee]] ([[Peterburi]] maantee). Maardu ja Tallinna vahel liiguvad AS [[Temptrans]] bussiliinid. |
Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad [[kaubandus]]e seisukohalt on [[raudtee]] ja [[Muuga sadam]]. 15 kilomeetri kaugusel asub [[Tallinna lennujaam]]. Autotransport on samuti kasutatav, sest linna kõrval asub [[Tallinn-Narva maantee]] ([[Peterburi]] maantee). Maardu ja Tallinna vahel liiguvad AS [[Temptrans]] bussiliinid. |
||
==Ettevõtlus== |
==Ettevõtlus== |
||
Redaktsioon: 15. jaanuar 2006, kell 01:08
See artikkel on linnast; küla kohta Jõelähtme vallas vaata Maardu küla.
|
Mall:Border |
|
Maardu linna vapp |
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga. Linnas elab 16000 inimest.
Linna võib jaotada piirkondadeks:
- Endise Kroodi küla alal asuv tööstuspiirkond
- Vana-Narva maantee äärne ladude ja Muuga sadama piirkond
- Kallavere elamurajoon
- Muuga individuaalelamud ja suvilad
- Maardu järve äärsed alad
Maardu linnapea on Georgi Bõstrov.
Nimi
Linna nimi on pärit teisel pool Maardu järve paiknevalt Maardu mõisalt. Viimane sai oma nime arvatavalt surmajumal Marduse järgi.
Ajalugu
Esimest korda mainiti asulat tänapäeva Kallavere kohal aastal 1241, Kroodi küla kohta on andmeid 1397. aastast. Nende asulate endisel asukohal praegune Maardu põhiosas paiknebki. Kroodi küla tänapäeval enam ei ole. Kallavere küla paikneb praegu Maardust kirdes, kuuludes tervenisti Rebala muinsuskaitsealasse.
Maardust sai tööstusasula tänu fosforiidi kaevandamisele. Kaevandamist alustati Ülgase külas juba 1920. aastatel. Teise maailmasõja ajal oli fosforiidimaardla alal Hitleri-Saksamaa koonduslaagrid.
Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi. See reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. 1951 sai Maardu alevi õigused.
Maardu alad kuulusid 1963-1991 administratiivselt Tallinna alla.
Iseseisva linna õigused sai Maardu 7. novembril 1991.
Elanikkond
Maardus elavast 16000 inimesest on enamik vene rahvusest, vaid 15% on eestlased. Kokku leidub 43 rahvuse esindajaid.
Elanike keskmine vanus on 35-36 aastat. Ühes kuus suureneb elanike arv 5-10 inimese võrra.
Inimesed on Maardus väga erineva religiooniga. Luteri koguduse teenistused viiakse läbi Jõelähtme kirikus. Kallavere elamupiirkonna keskel asub Maardu Vene Õigeusu kirik. Linnas asub ka Jehoova tunnistajate kuningriigisaal.
Haridus
Maardus asuvad koolieelsed asutused ja 3 üldhariduskooli, vaid Kallavere keskkool on neist eestikeelne. Vene keeles toimub õppetöö Maardu põhikoolis ja Maardu gümnaasiumis. Tegutseb ka Maardu Kunstide Kool, kus õpetatakse muusikat, koreograafiat ja maalikunsti.
Transport
Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad kaubanduse seisukohalt on raudtee ja Muuga sadam. 15 kilomeetri kaugusel asub Tallinna lennujaam. Autotransport on samuti kasutatav, sest linna kõrval asub Tallinn-Narva maantee (Peterburi maantee). Maardu ja Tallinna vahel liiguvad AS Temptrans bussiliinid, mille bussid on pärit kaugest minevikust. Nendega sõit on paras ekstriim: Rattad veerevad alt, pingid lagunevad, uksed lendavad eest.
Ettevõtlus
Maardus asub Iru Soojuselektrijaam, mis toodab soojust ka Tallinnale.
Kirjandus
- Maardu. Tallinn 2003.
