Viljandi praostkond

Viljandi praostkond moodustati Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796), kui Pärnu 2. praostkond nimetati ümber Viljandi praostkonnaks. Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Viljandi praostkonda (saksa keeles Fellinsche Präpositur) kuulusid Viljandi kreisi kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudused:

• Viljandi linnakogudus, Viljandi Jaani kirik (Fellin, Stadt), Viljandi kihelkond,
• Viljandi maakogudus, Viljandi Pauluse kirikus ja Kõpu Peetri kogudus, Kõpu Peetri kirikus (Fellin und Köppo)
• Tarvastu Peetri kogudus, Tarvastu Peetri kirikus (Tarwast), Tarvastu kihelkond,
• Paistu Maarja kogudus, Paistu Maarja kirikus (Paistel), Paistu kihelkond,
• Helme Maarja kogudus, Helme Püha Neitsi Maarja kirikus ja Taagepera Jaani kogudus, Taagepera Jaani kirikus (Helmet und Wagenküll), Helme kihelkond,
• Põltsamaa Niguliste kogudus, Põltsamaa Niguliste kirikus (Oberpahlen), Põltsamaa kihelkond,
• Pilistvere Andrease kogudus, Pilistvere kirik (Pillistfer, St. Andreas-Kirche), Pilistvere kihelkond,
• Kolga-Jaani Johannese kogudus, Kolga-Jaani kirikus (Klein St. Johannis), Kolga-Jaani kihelkond,
• Suure-Jaani Johannese kogudus, Suure-Jaani kirikus (Groß St. Johannis), Suure-Jaani kihelkond,

20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna kirikukihelkonnad Viljandi kreisis Viljandimaal: Viljandi-Kõpu kihelkond, Viljandi linna khk, Pilistvere kihelkond, Tarvastu kihelkond, Helme kihelkond, Paistu kihelkond, Põltsamaa kihelkond, Suure-Jaani kihelkond, Kolga-Jaani kihelkond^[1].

1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1918.aastal ühendati Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile.

• 1804–1812, Johann Georg Schnell
• 1813–1814, Karl Gottlob Hoffmann

• 1820–1842, Franz Ludwig Rücker
• 1841–1843, Georg Leonhard Schnell

• 1854–1872, Paul Carlblom
• 1876–1883, Liborius Gustav Wilhelm Krüger
• 1884–1898, August Jakob Westrèn-Doll
• 1898–1920, Mihkel Jürmann
• 1920–1935, Bernhard Steinberg
• 1948–1949, Henn Unt
• 1949–1967, Alfred Tooming
• 1967–1978, Martin Terasmaa
• 1978–1993, Herbert Kuurme
• 1991–1997, Joel Luhamets
• 1997–2004, Jaan Tammsalu
• 2007–2024, Marko Tiitus
• 2024– Hedi Vilumaa

• Viljandi kreis