Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp. Väitlause põhiülesanne suhtluses on edastada väidet.
Eesti keel
muudaEesti keeles on väitlaused näiteks
- Mina olen õpetaja
- Küsisin järele, millal loeng lõpeb
- Kui sa tuba ära ei korista, siis sa õue ei saa
Väitlause kujulise lausega saab intonatsiooni (kõnemeloodia) ja/või leksikaalsete (sõnavaraliste) vahendite abil väljendada ka teisi suhtluseesmärke: küsimust, hüüdu, soovi või käsku.
- Kõik on korras? - tegu on küsimusega, suhtluseesmärk on taotluslik.
- Vihma sajab! - tegu on hüüuga, see kajastab emotsionaalset suhtumist.
- Kõik läheb hästi. - tegu on sooviga, see kajastab emotsionaalset suhtumist.
- Sa jätad kohe järele! - tegu on käsuga, suhtluseesmärk on taotluslik.
Üksikjuhtudel võidakse väidet omakorda väljendada teiste lausetüüpide abil. Retoorilisest küsilausest (ilukõnelisest küsilausest) järeldub väide, mis on jaatuse-eituse poolest vastupidine küsilauses öeldule.
- Kas loodrist inimest teha on naljaasi? - Vastus: ei ole.
Jussiivse käsklausega võidakse väljendada kohustuslikkuse, võimalikkuse vms varjundiga väidet.
- Sadagu või pussnuge, aga ma pean saama selle eksami tehtud.
Kirjandus
muuda- Erelt, M, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.