Mastiit
Mastiit ehk udarapõletik on ühe või mitme udaraveerandi põletik, mis tekib peamiselt patogeensete mikroorganismide sattumisel läbi nisajuha udaraveerandisse.
Mastiiti võivad põhjustada mitmed bakterid (Staphylococcus aureus, Streptococcus uberis, Escherichia coli), mükoplasmad (Mycoplasma bovis), pärmseened (Candida spp.) ja vetikas Prototheca spp.[1]
Lisaks patogeenidele soodustavad udarapõletike teket söötmis-, pidamis- ja lüpsmisvead. Mastiiti haigestumine sõltub ka udara ja nisade ehitusest ning pärilikkusest.[1]
Haigusetekitajad
muudaMastiiti põhjustavad mitmed bakterid, mükoplasmad ja pärmseened. Kõige sagedasemad mastiiti põhjustavad mikroorganismid saab jagada kahte ulatuslikku gruppi: nakkuslikud patogeenid, mis levivad loomalt loomale ning keskkonnapatogeenid, mida leidub kõikjal looma elukeskkonnas.[2]
Staphylococcus aureus on üks kõige levinum kroonilise mastiidi tekitaja. Mõnel loomal esineb ta kliinilise mastiidina, kuid enamasti jääb ta subkliiniliseks, põhjustades somaatiliste rakkude arvu kasvu. Piimas ning udaras enamasti muutusi ei täheldata. Bakter püsib nakatunud looma piimanäärmes, nisakanalis, kahjustunud nisas ning on nakkav. Bakter ei allu antibiootikumi ravile hästi ning nakatunud lehmad tuleb kas karjast eraldada või praakida.[3]
Streptococcus uberis on väga mitmekülgne haigusetekitaja. Ta võib nakatada lakteerivaid lehmi, kinnislehmi, mullikaid kui ka teisel või rohkemal laktatsioonil olevaid lehmi. Põhjustab nii kliinilist kui ka subkliinilist mastiiti. S. uberis'e puhul ei pruugi looma somaatiliste rakkude arv piimas kasvada. Teda kirjeldatakse kui keskkonnapatogeeni ja potentsiaalselt nakkavat haigusetekitajat.[4]
Escherichia coli võib varieeruda subkliinilisest mastiidist kuni raske süsteemse haiguseni. Haiguse raskusaste võib indiviiditi erineda. Haiguse kulgu mõjutavad mitmesugused tegurid, nagu näiteks looma vanus ja laktatsioonietapp.[5]
Sümptomid
muudaKliinilise mastiidi kaks peamist muutust on nähtavad udaras ja piimas. Udar võib olla paistes, kuum, kõva, punetada ning katsumisel põhjustada loomale valu. Piimas võib esineda helbeid, klompe, mäda ning piim võib olla vesine. Teisesed sümptomid, mis olenevalt haiguse raskusastmest ning sellest, kui süsteemseks on haigus muutunud, on piimatoodangu langus, palavik, isupuudus, aukus silmad, kõhulahtisus, dehüdratatsioon ning aktiivsuse langus.[6]
Ravi ja ennetamine
muudaMastiiti on võimalik ravida antibiootikumiga. Selleks on kaks võimalust: intramammaarne ravimi manustamine või intramuskulaarne/nahaalune ravimi manustamine. Intramammaarset manustamist tuleks eelistada loomadel, kellel on kerge udarapõletik vaid ühes veerandis. Intramuskulaarset/nahaalust manustamist loomadel, kellel on nakatunud rohkem kui üks udaraveerand, kellel on näha udaras muutusi ning loomal, kes on nähtavasti haige. Mastiidi ennetamiseks tuleb loomadele luua puhas ja stressivaba keskkond. Optimaalse piimatoodangu saamiseks kasutavad loomad oksüdotsiini, mida stimuleeritakse stressivabas keskkonnas kõige tõhusamalt. Puhas laut aitab kaasa mastiiditekitajate vähenemisele. Enne lüpsi tuleb nisad puhastada ja pesta, et vältida haigusetekitajate sattumist nisakanalisse.[7][8]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Mastiit ehk udarapõletik veistel". Veterinaar- ja toidulaboratoorium. 15. veebruar 2016. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Dufour, S; Labrie, J; Jacques, M (11. aprill 2019). "The Mastitis Pathogens Culture Collection". Microbiology Resource Announcements. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.11.2020. Vaadatud 31.10.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Petersson-Wolfe, C. S; Mullarky, I. K; Jones, G. M (11. juuni 2010). "Staphylococcus aureus Mastitis: Cause, Detection, and Control". VCE Publications. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.01.2021. Vaadatud 04.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Oliver, S.P; Almeida, R.A (2011). "Mastitis Pathogens". Encyclopedia of Dairy Sciences. Vaadatud 04.11.2020.
{{netiviide}}: eiran teksti "Environmental Pathogens" (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Suojala, L; Kaartinen, L; Pyörälä, S (mai 2013). "Treatment for bovine Escherichia coli mastitis –an evidence-basedapproach". Journal of Veterinary Pharmacology and Therapeutics. Vaadatud 04.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Mastitis symptoms". Agriculture and Horticulture Development Board. Vaadatud 04.11.2020.
- ↑ Laven, Richard (2016). "Mastitis Part 4 - Detecting and Treating Clinical Mastitis". National Animal Disease Information Service. Vaadatud 04.11.2020.
- ↑ Weisberg, Ira (20. mai 2013). "Mastitis prevention and control: A prevention methodology". www.progressivedairy.com/. Vaadatud 04.11.2020.