Torino Juventus

Klubi esimesed staadionid olid Valentino Park ja Citadel (1897–1898). Aastatel 1898–1908 kasutati Piazza d’Armi staadionit, välja arvatud hooaeg 1905/06, mille ajal Juventuse staadion oli Umberto I Velodrome staadion.

Aastatel 1909–1922 oli klubi staadionil Corso Sebastopoli ja 1922–1933 Corso Marcilla. Neil staadionidel tuli Juventus 4 aastal järjest meistriks.

1933. aasta lõpus hakkas Juventus mängima uuel Stadio Benito Mussolinil, mis avati 1934. aasta maailmameistrivõistlusteks. Pärast Teist maailmasõda nimetati staadion ümber Stadio Comunale Vittorio Pozzoks. Juventus mängis sellel väljakul kodumänge 57 aastat, kokku 890 liigamängu.

Aastatel 1990 kuni hooajani 2005–2006 pidas meeskond oma kodumänge Stadio delle Alpis, mis ehitati 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks.

Klubi kodustaadion on Stadio Delle Alpi (nüüd Juventus Stadium), mille mahutavus oli algselt ligi 70 000 pealtvaatajat. Staadion müüdi välja aga haruharva ning seetõttu vähendati selle mahutavust 42 000 kohani. Alates 1. juulist 2017 nimetatakse Juventuse koduareeni Alliansi staadioniks, leping on sõlmitud 7 aastaks.

Seisuga 9. september 2024^[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Juventus on Itaalia enim tituleeritud klubi ja üks maailma enim tituleeritud klubisid. Klubi võitis meistrivõistlused esimest korda 1905. aastal. Kokku on Juventus tulnud Itaalia meistriks 36 korda, sh viis korda järjest aastatel 1931–1935 ja üheksa korda järjest aastatel 2012–2020. Juventus on lisaks 14 korda võitnud Itaalia jalgpalli karika, sealhulgas neli korda järjest, ja see tulemus on riigi absoluutne rekord. Itaalia superkarikas on võidetud üheksa korda – viimati 2020. aasta superkarikas. Kokku on meeskonnal 59 võitu Itaalia meistrivõistlustel ja karikavõistlustel, mis on ka rekord.

Kuus korda Juventusele esitatud “kuldne duubel”. See juhtus aastaaegadel 1959/1960, 1994/1995, 2014/15, 2015/16, 2016/17 ja 2017/18. Tähelepanuväärne on see, et Juventus oli esimene klubi Itaalia jalgpalli ajaloos, kes võitis kolm aastat järjest Kuldse Topeltvõistluse. Bianconeri peatreener Massimiliano Allegri registreeris samasuguse saavutuse.

Juventuse esimene rahvusvaheline karikavõistlus oli tema poolt 1977. aastal võidetud UEFA karikas. Klubi tuli samadel aastatel kaks korda Meistrite liiga meistriks (1985 ja 1996) ja võitis kaks mandritevahelist karikat. Juventus on üks kolmest Itaalia meeskonnast, kellel õnnestus võita rahvusvaheline turniir ja meistrivõistlused.

• Klubide maailmameister (2 korda) 1985, 1996
• UEFA Superkarika võitja (2): 1984, 1996
• Meistrite Liiga võitja (2): 1985, 1996
• UEFA karikavõitjate karikas võitja (1): 1984
• UEFA karika võitja (3): 1977, 1990, 1993
•   Itaalia superkarika võitja (9): 1995, 1997, 2002, 2003, 2012, 2013, 2015, 2018, 2020
•   Itaalia meister (36): 1905, 1926, 1931–1935, 1950, 1952, 1958, 1960, 1961, 1967, 1972, 1973, 1975, 1977, 1978, 1981, 1982, 1984, 1986, 1995, 1997, 1998, 2002, 2003, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2017–18, 2018/19, 2019/20
•   Itaalia karikavõitja (15): 1938, 1942, 1959, 1960, 1965, 1979, 1983, 1990, 1995, 2015, 2016, 2017, 2018, 2021, 2024

Klubi tuli 2005. ja 2006. aastal Itaalia meistriks, ent korruptsiooniskandaali tõttu need meistritiitlid tühistati ja Juventus degradeeriti Serie B-sse. Lisaks tuli Juventusel alustada uut hooaega −9 punktiga, kuigi algse kohtuotsuse järgi oleks pidanud karistuseks olema −30 punkti. Järgmisel hooajal ei pääsenud võistkond mängima ka Euroopa karikasarjades. Juventus sai skandaaliga seotud klubidest (teised olid AC Milan, Rooma Lazio ja Fiorentina) kõige rangema karistuse. Seoses Juventuse langemisega nõrgemasse liigasse lahkusid klubist mitmed tuntud mängijad eesotsas Zlatan Ibrahimovici (läks Milano Interisse), Emersoni ja Fabio Cannavaroga (mõlemad Real Madridi).

• Koduleht
• Juventuse fännileht
• Torino Juventuse eksboss läheb 18 kuuks trellide taha ERR, 8. jaanuar 2009