Suur Rannavärav

See artikkel on keskaegse Tallinna kaitseehitisest; Suure Rannavärava eesvärava kohta vaata lehekülge Suure Rannavärava eesvärav; tänava Suur Rannavärav kohta vaata lehekülge Suur Rannavärav (tänav)

Suur Rannavärav oli Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval. See rajati 14. sajandil ja lammutati 1779. aastal.

Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nimega mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime Strantporte, vor den groten Strantporten.

Tänini säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos aastatel 1518–1529 ehitatud suurtükitorniga Paks Margareeta on nagu Viru värava eesväravatki peetud ekslikult linnaväravaks. Keskaegsed Suure Rannavärava linnaväravad asusid linnasüdame pool ja olid aga nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega. Põhiväravate ees asusid kaitse-eesmärgil loodud eesväravad.

Esimene Suure Rannavärava ehitis rajati kohta, kus kohtusid linnamüür ja Pikk tänav. Väravast mereni oli siis vaid 100 meetrit. Esimest väravat pole enam alles, see asus säilinud Suure Rannavärava eesväravatest umbes 15 meetrit Toompea pool. Uuringud on näidanud, et värav sarnanes teiste väravatega, näiteks Viru, Karja, Nunna- ja Väikese Rannaväravaga. Esimene Suur Rannavärav oli neljakorruseline ja 14,4 meetrit kõrge.

16. sajandi lõpul kui Liivimaale jõudis uus haigus, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kaudu Ida-Euroopasse jõudnud süüfilis ehk hispaania rõuged, lasi Tallinna linn selle ravimiseks Suure Rannavärava ette eraldi Rõugemaja (pocken hus) ehitada^[1].