Soolajärv

Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.

Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid. Soolajärvedeks peetakse enamasti kõiki järvi, mille soolsus ületab tavaliste järvede ja jõgede soolsuse. Mõnikord aga peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6%).

Maailma suurimad soolajärved on Araali meri, Balkaši järv Kasahstanis ja Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd.

Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaks järveks.

Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub järjest suuremaks, sest jõed toovad sooli pidevalt juurde, aurumise teel saab järvest lahkuda aga vaid magevesi.