Schwechat
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2023) |
Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2023) |
Schwechat on linn Viinist kagus, mis on tuntud Viini rahvusvahelise lennujaama ja Schwechateri õlle poolest. Linnas asuvad Austria riikliku naftakompanii OMV rafineerimistehased.
Schwechat | |||
---|---|---|---|
[ ˈʃvɛçaːt ] | |||
| |||
Keskväljak 2019. aastal | |||
Pindala: 44,7 km² (2018)[1] ![]() | |||
Elanikke: 18 026 (1.01.2018)[2] ![]() | |||
Koordinaadid: 48° 8′ N, 16° 29′ E | |||
![]() Asend Bruck an der Leitha ringkonnas | |||
Schwechat on saanud oma nime Schwechati jõe järgi, mis voolab läbi kesklinna. Linna allüksused (Katastralgemeinde)) on Kledering, Mannswörth, Rannersdorf ja Schwechat.
Ajalugu
muudaRooma riigi Ala Nova asula kohas on linna esmamainitud 1334. aasta dokumendis. Keiser Leopold I ja Jan III Sobieski kohtumist Schwechatis 1683. aastal pärast Viini vabastamist meenutab obelisk. Keisriväed alistasid 1848. aasta oktoobris siin peetud lahingus Ungari mässulised.
1724. aastal asutati Schwechatis tekstiilivabrik. Schwechat sai tohutult kasu Austria 19. sajandi industrialiseerimislainest, paljud tollal asutatud ettevõtted eksisteerivad siiani (näiteks Dreheri õlletehas, mille asutas 1796. aastal Franz Anton Dreher Noorem). Schwechat sai linnaks 1924. aastal ja liideti Viiniga 1938. aastal. Linna naftatöötlemistehas oli Teise maailmasõja liitlaste naftakampaania pommitamise sihtmärk, mida sihiti ka koos Heinkeli firma lõunapoolse lennukitehase kompleksiga (Saksamaal Rostock-Schmarlis asus Heinkel-Nord, Schwechati kontorid/rajatised kandsid nime Heinkel-Süd) alates 1943. aasta lõpust ja kestis läbi kogu 1944. aasta kevade.
Schwechatist sai omaette linn 1954. aastal. 2017. aastast kuulub see Bruck an der Leitha ringkonda, kuna Wien-Umgebungi ringkond kaotati 2016. aasta lõpus.
Majandus
muudaViini rahvusvaheline lennujaam ja Austrian Airlines'i peakorter asuvad Schwechati linnas.
Kui Lauda Air oli iseseisev lennufirma, oli selle peakorter Schwechatis. Niki asus samuti Schwechatis.
Haridus
muudaPõhikoolid:
- Volksschule I & II
- Volksschule Mannswörth
- Volksschule Rannersdorf
Keskkoolid:
- Allgemeine Sonderschule Schwechat
- Bundesgymnasium & Bundesrealgymnasium Schwechat
- Neue Mittelschule Schwechat Frauenfeld
- Neue Sport- & Sprach-Mittelschule Schwechat - Schmidgasse
Tuntud inimesi
muuda- Christopher Dibon (* 1990), jalgpallur, ÖFB rahvusmeeskond
- Anton Dreher Vanem (1810–1863), õlletootja, Schwechater Lagerbieri leiutaja
- Joseph von Eybler (1765–1846), helilooja ja Hofkapellmeister
- Rudolf Hausleithner (1840–1918), maalikunstnik
- Alfred Horn (1898–1959), Schwechati linnapea ja vabamees
- Viktor Klima (* 1947), sotsiaaldemokraatlik poliitik, Austria kantsler 1997—2000
- Ernst Seidler von Feuchtenegg (1862–1931), jurist, Tsisleitaania ministerpresident 1917/18
- Max Stotz (1912–1943), sõjaväelendur
- Karl Trabitsch (1929–2003), poliitik ja kaupmees
- Rudolf Viertl (1902—1981), jalgpallur
- Rudolf Vytlačil (1912—1977), jalgpallur
- Leopold Weinhofer (1879–1947), poliitik ja linnapea
Pop-kultuur
muudaSchwechat (kui Megacity Schwechat) mängib olulist rolli Austria ulmefilmis' Die Gstettensaga: The Rise of Echsenfriedl.
Viited
muuda- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.