Schleswigi hertsogkond

11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkonna 1. valitseja oli Taani kuningas Svend Estridseni poeg Oluf I. 12. sajandi sai Taani prints ja Lõuna-Jüütimaa krahv (jarl) Knud Lavard Saksa riigilt Schleswigi hertsogi tiitli. Taani kuninga Valdemar II surma (1241) ja venna Erik IV Taani troonile tõusu järel andis Erik IV, Schleswigi hertsogkonna valitseda (1232–1250) vend Abelile. Järgmine Taani kuningas, tema noorem vend Christoffer andis Abeli järglastele (Valdemar III, Valdemar IV jt.) päriliku õiguse valitseda Schleswigi hertsogkonda, Estridseni dünastia Schleswigi haruna.

Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud, Saksa-Rooma riigi territooriumite hulka kuulunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), ühendati 1386. aastal Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda, kui 1386. aastal läänistasid Taani kuningas Oluf II ja tema ema-regent kuninganna Margrete I Nyborgis Holstein-Rendsburgi krahvile Gerhard VI ja tema järglastele Schleswigi hertsogkonna. Nii sai temast Schleswigi hertsog Gerhard II. 1390. aastaks ühendas Rendsburgi haru pärandina kõik harud peale Holstein-Pinnebergi. Kui Schauenburgi krahvide Holstein-Rendsburgi liin Adolf VIII (personaalunioonis kui Schleswigi hertsog Adolf I) surmaga 1459. aastal hääbus, päris Christian I oma emapoolselt onult Adolf I Taani vasalli Schleswigi hertsogkonna. Ribe lepinguga (1460) valiti Christian Holstein-Rendsburgi krahviks, olles veel Saksi-Lauenburgi vasall Saksa-Rooma riigis. 1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga.

  Pikemalt artiklis Oldenburgi dünastia

Esimene Oldenburgi dünastia esindaja Taani troonil Christian I oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464. 1460–1481 oli ta ka Schleswigi hertsog, 1460–1471 Holsteini krahv ning 1471–1481 Holsteini hertsog.

Aastal 1544 jagasid Schleswigi Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog Adolf, Taani kuningas Christian III ning kolmas vend Schleswig-Holstein-Haderslebeni hertsogi Johann Schleswig-Holsteini omavahel.

Aastast 1920 on hertsogkonna ala jaotatud Taani ja Saksamaa vahel ja praegu on seal Euroopa Liidu riikidevaheline majandustsoon Lõuna-Jüütimaa – Schleswig (Sønderjylland/Schleswig).

• 1080–1095 Oluf I, Jüütimaa jarl, alates 1086 Taani kuningas
• 1095–1120 vakantne
• 1120–1131 Knut Lavard, tiitliga dux Daciae ehk Taani hertsog
• 1130–1134 Magnus Nilssen, eelnevalt aastatel 1125–1130 Rootsi kuningas Magnus I
• 1134-ca. 1152 vakantne
• ca. 1152–1154 Valdemar I, tiitliga dux Daciae ehk Taani hertsog, Taani kuningas 1146–1182
• ca. 1170–1173 Jüütimaa Christoffer I, tiitliga dux Daciae ehk Taani hertsog
• 1173–1183 vakantne
• 1183–1216 Valdemar II, tiitliga dux slesvicensis ehk Sleswicki hertsog, Taani kuningas 1202–1241
• 1209–1216 Valdemar noorem
• 1216–1232 Erik, hilisem Taani kuningas Erik IV Plovpenning (1241–1250)
• 1232–1252 Abel (Hertug Abel af Jylland), Taani kuningas aastail 1250–1252
• 1254–1257 Valdemar III
• 1260–1272 Erik I
• 1272–1283 vakantne
• 1283–1312 Valdemar IV
• 1312–1325 Erik II
• 1325–1326 Valdemar III, Taani kuningas Valdemar III aastail 1326–1329
• 1326–1330, Schauenburgi dünastiast Gerhard I, Holstein-Rendsburgi krahv Gerhard III Suur
• 1330–1364 Valdemar III
• 1364–1375 Henrik (Heinrich I),
• 1375–1381/1384, Schauenburgi dünastiast Henrik II, Holstein-Rendsburgi krahv Heinrich II Raudne ja kaasvalitseja vend Nikolaus
• –1386 Nikolaus
• 1386–1404 Gerhard II, Holstein-Rendsburgi krahv Gerhard VI
• 1404–1427 Henrik III, Holstein-Rendsburgi krahv Heinrich IV
• 1427/40-1459 Adolf I, Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII
• 1427–1433 Gerhard III ja Holstein-Rendsburgi krahv Gerhard VII

• Holsteini krahvkond, 1474. aastast Holsteini hertsogkond, Saksa-Rooma riigis
• Dithmarschen, Stormarn, Delmenhorst
• Schleswig-Holstein
• Esimene Schleswigi sõda 1848–1851, Teine Schleswigi sõda 1864
• Põhja-Schleswig, Lõuna-Schleswig