Salvador (Brasiilia)

Salvadoris on ekvatoriaalne kliima. Üldiselt on aasta otsa palav ja niiske.

Aasta keskmine temperatuur on +25,5 °C. Absoluutne maksimumtemperatuur on +37 °C ja absoluutne miinimumtemperatuur +12 °C (see on mõõdetud mais ja juunis).

Aastas sajab keskmiselt 2099 mm. Kõige rohkem langeb sademeid mais (325 mm) ja aprillis (322 mm), kõige vähem jaanuaris (111 mm) ja novembris (119 mm). Aastas on keskmiselt 219 sajupäeva, kuude lõikes 14–23. Suhteline õhuniiskus on keskmiselt 79% ja see muutub aasta jooksul vähe: kõige väiksem on see veebruaris (77%) ja kõige suurem mais (81%).

Aastas paistab päike keskmiselt 2494 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (245 tundi) ja märts (232 tundi), kõige pilvisemad juuni (168 tundi) ja mai (174 tundi).

Portugallased jõudsid Kõigi Pühakute lahte samal aastal, mil nad Brasiilia avastasid, 1500. Samal aastal sai laht ka nime, mida kannab tänapäevani.

16. sajandi esimesel poolel käisid eurooplased korduvalt lahes ja lahe kaldal võis olla isegi väike asula. Kuid Salvadori linna alguseks loetakse 29. märtsi 1549, mil sinna saabus esimene Brasiilia kindralkuberner Tomé de Sousa laevastikutäie ümberasujatega Portugalist. Kõigi Pühakute lahe kõrgele kaldale rajati Brasiilia esimene pealinn. See sai kiiresti Brasiilia suurimaks sadamaks ning suhkrutööstuse ja orjakaubanduse keskuseks.

17.–19. sajandil immigreerus Bahia osariiki palju juute, aga sellegipoolest jäi Salvador põhiliselt katoliiklikuks linnaks. 1552 asus linna esimene piiskop Brasiilias ja tänapäevani on Salvador Brasiilia katoliikluse keskus.

Salvador jagunes kaheks osaks, üla- ja all-linnaks. Ülalinn oli Salvadori haldus- ja usukeskus ning seal elas enamik inimesi. All-linnas olid rahanduskeskus, sadam ja turg. 19. sajandi lõpul ehitati üla- ja all-linna ühendamiseks köisraudtee ja lift.

Aastatel 1602–1663 kestis Hollandi-Portugali sõda. Selle käigus vallutas ja rüüstas Hollandi admiral Piet Pieterszoon Hein Lääne-India Kompaniist Salvadori 1624. aasta mais ja hoidis seda koos teiste Brasiilia sadamalinnadega enda valduses kuni 1625. aasta 1. maini, mil Portugal linna pärast kuu aja pikkust piiramist tagasi vallutas. Hiljem mängis Salvador olulist osa Portugali ja Brasiilia vastuseisus Hollandi rünnakutele. Sõja võitis Portugal läänepoolkeral ja Holland idapoolkeral ning kumbki tunnustas vastaspoole iseseisvust.

Salvador oli Brasiilia esimene pealinn ja jäi selleks kuni 1763, mil pealinnaks määrati Rio de Janeiro. Hiljem sai Salvador Brasiilia iseseisvusliikumise baasiks. 1812 ründas linna Portugali sõjavägi. Brasiilia riigi kontrolli alla läks Salvador 2. juulil 1823.

Seejärel toimus Salvadoris mõningane allakäik, mis tulenes sellest, et linnas ei tekkinud arvestatavat tööstust. Salvador jäi siiski kultuuri- ja turismikeskuseks.

1990. aastatel algas suur projekt linna ajaloolise keskuse Pelourinho (all-linna) taastamiseks ja säilitamiseks. Selle käigus aeti tuhanded vaesed inimesed, kes seal varem elanud olid, oma kodudest välja ja nad pidid elama asuma mujale, peamiselt äärelinnadesse, mistõttu neid tabasid suured majandusraskused.

Pelourinhost sai omamoodi arhitektuuripärl, aga selles linnaosas inimesi ei ela. Seda hoiavad elus kohalikud väikeärimehed, kes seal töötavad, ja linnavalitsus, kes seda korras hoiab. Terve linnaosa teenib turistide teenindamise eesmärki.

1948. aastal elas Salvadoris ligikaudu 340 000 inimest ja see oli suuruselt Brasiilia neljas linn.

2008. aastal elas Salvadori linnastus 3 716 000 inimest.^[2] See on rahvaarvult São Paulo ja Rio de Janeiro järel kolmas linn Brasiilias.

2009. aasta seisuga elab seal 2 998 100 inimest, teistel andmetel 2010. aasta seisuga 3,48 miljonit inimest.

• http://www.salvador.ba.gov.br/