Priit Põldroos

Priit Põldroos sündis paljulapselise pere vanima pojana. Riigi toel sai ta hariduse Tallinna Õpetajate seminaris ning astus 1920. aastal vastloodud Eesti esimesse näitlejaid koolitavasse Draamastuudio teatrikooli. Ta lõpetas 1924. aastal selle I lennu ning osales kooli juurde rajatava Draamastuudio Teatri loomisel.

Priit Põldroos pidas oma eeskujudeks Max Reinhardti, Edward Gordon Craigi ja Georg Fuchsi.^[1] Põldroosi mõjutasid noorpõlves ka tema sõbra August Bachmanni ekspressionistlikud katsetused Hommikteatris ja koostöö Hilda Gleseriga.

Teater oli Põldroosi veendumuste kohaselt täiesti iseseisev ja autonoomne kunstiliik. Dramaturgia ei mänginud tema jaoks juhtrolli, vaid oli kõigest vahend kunstniku sõnumi edastamisel. Samuti on ta rõhutanud lavastaja kui iseseisva loovisiksuse autonoomsust.

Põldroosi õpilane Voldemar Panso on kasutanud väljendit "paradoksaalne Põldroos".^[2] Vastuolud peituvad Põldroosi isiksuses ja lavastamises. Ühelt poolt püüdis Põldroos olla eksperimenteeriv ja katsetav, kuid teisest küljest taipas ta, et eksperimenteerivat teatrit kannatavat publikut on vähe. Põldroosi meelest pidi teater olema ühiskondlikult aktiivne ja seetõttu ei köitnud idee "kunstist kunsti pärast" teda kuigi kaua.

Priit Põldroos ei praktiseerinud oma lavastajatöös ettenäitamist ja ettemängimist, olgugi et me teame teda ka kui väga omapärast ja tugevat näitlejat. Samuti puudus tal uue lavastuse esimesse proovi minnes lavastuse täpne režiiplaan. Seevastu oli ta teinud materjaliga kõvasti eeltööd ja tal oli oma kontseptsioon ja põhiidee.

Näitlejatele andis Põldroos kätte suuna ja idee ning laskis neil siis improviseerida. Seejuures hoidis ta väga oma näitlejaid ja pidas väga oluliseks näitlejate igakülgset ja pidevat arengut.

Põldroos oli kindlasti teatraalse, mitte kirjandusliku teatri esindaja. Teater oli tema jaoks mäng. Noor Põldroos vastandas end seeläbi ka paralleelselt teatripilti domineeriva olustikulise realismiga.

Oma leidlikes ja fantaasiarikastes lavastustes kasutas ta palju rahvapärimust: folkloori, mänge, laule, tantse. Samuti kaasas ta oma lavastustesse commedia dell'arte traditsioonilist mängu. Põldroosi meelest pidi teater olema rahvuslik, kuid ei tohi seejuures minevikku kinni jääda. Ning samuti pidi teater olema rahvalik, kuid ei tohi rahva soovidele seejuures lõputult vastu tulla.

Samas tuleb toonitada, et Põldroos ei olnud oma seisukohtades järjekindel. Tema algusaastate radikaalsemad ideed mahenesid ajapikku ega juhtinud tema tegevust enam niisuguse jõuga. Ometi oli ta 1930. aastatel üks populaarsemaid eesti lavastajaid, lavastades suure edu ja menuga nii Tallinna Töölisteatris kui ka Eesti esindusteatris Estonias. Rahvaliku lavastajana ei saanud ta olla oma vaadetes liialt radikaalne. Tema käekiri mahenes, kuid sellegipoolest ei loobunud ta oma "teatraalse teatri" põhiprintsiipidest.

• 1921 osales Draamastuudio Ühingu asutamises
• 1924 lõpetas Draamastuudio teatrikooli I lennu
• 1924–1928 Draamastuudio Teatri lavastaja ja näitleja
• 1925 Tallinna Töölisteatri Ühingu asutajaid
• 1926–1940 Tallinna Töölisteatri juht
• 1933–1937 ühtlasi lavastas Estonias
• 1938–1941 ühtlasi õpetas Tallinna Konservatooriumi Riiklikus Lavakunstikoolis
• 1940 määrati Ühendatud Draama- ja Töölisteatri komissariks
• 1941 Töölisteatri näitejuht
• 1941 evakueerus NSV Liidu tagalasse, organiseeris Tatarimaal (lühikest aega tegutsenud) eesti kunstiansambli
• 1942–1944 Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite näitejuht ja direktor
• 1944–1949 Draamateatri kunstiline juht ja direktor
• 1946–1950 ühtlasi Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi direktor ja õppejõud
• 1950–1951 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstiosakonna juhataja
• 1951–1953 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor

• Walter Hasenclever, "Gobseck" 1925 Draamastuudio teater, 1929 Tallinna Töölisteater
• Kaiser, Gaas II 1925 Draamastuudio teater
• Romain Rolland, Mäng surmast ja armastusest 1927 Draamastuudio teater
• Hašek-Põldroos, Vahva sõdur Švejk 1930 Tallinna Töölisteater
• Valentin Katajev, Nelinurk sõõris 1930 Tallinna Töölisteater
• Karl Ast-Rumor, Valge naine 1931 Tallinna Töölisteater
• Heinrich von Kleist, Lõhutud kruus 1932 Tallinna Töölisteater
• Henrik Visnapuu / Riho Päts, Meie küla poisid 1932 Tallinna Töölisteater
• August Kitzberg / Juhan Simm, Kosjasõit 1932 Tallinna Töölisteater
• Maksim Gorki, Tormi eel (Jegor Bulõtšov ja teised) 1933 Tallinna Töölisteater
• Pagnoli / Paul Nivoix, Kuulsusega Kaubitsejad 1933 Tallinna Töölisteater
• Michali, Olen 26 aastane 1933 Tallinna Töölisteater
• Marcel Pagnol, Kauged rannad 1933 Estonia
• Teuvo Pakkala, Parvepoisid 1934 Tallinna Töölisteater
• Ludvig Holberg, Mäeküla Jeppe 1934 Tallinna Töölisteater
• Artur Adson, Elav kapital 1934 Estonia
• Marcel Pagnol, "Fanny" 1934 Estonia
• Hugo Raudsepp, Demobiliseeritud perekonnaisa 1934 Estonia
• Shakespeare, Mida soovite 1935 Estonia
• Eduard Vilde / Andres Särev, Mahtra sõda 1936 Tallinna Töölisteater
• Mart Raud, Kirves ja kuu 1936 Tallinna Töölisteater
• Shakespeare, Palju kära ei millestki 1936 Estonia
• Nikolai Gogol, Revident 1936 Estonia
• Nikolai Pogodin, Aristokraadid 1937 Tallinna Töölisteater
• John Gay / Bertolt Brecht / Kurt Weill, Kolmekrossiooper 1937 Tallinna Töölisteater
• Shakespeare, Veneetsia kaupmees 1937 Estonia
• Evald Tammlaan, Raudne kodu 1938 Tallinna Töölisteater
• Pedro Muñoz Seca / Pedro Pérez Fernández "Caramba!" 1938 Tallinna Töölisteater
• Aleksandr Ostrovski, Mets 1938 Tallinna Töölisteater
• Fjodor Dostojevski-Baty, Kuritöö ja karistus 1939 Tallinna Töölisteater
• Juhan Kunder, Kroonu onu 1939 Tallinna Töölisteater
• Henrik Ibsen, Ehitaja Solness 1940 Tallinna Töölisteater
• Carlo Goldoni, Kahe isanda teener 1941 Tallinna Töölisteater
• August Kitzberg, Püve talus 1941 Tallinna Töölisteater
• Leonid Leonov, Vallutusretk 1945 Draamateater
• Richard Brinsley Sheridan, Seltsidaam 1945 Draamateater
• Tammsaare / Voldemar Panso, Põrgupõhja uus Vanapagan 1945 Draamateater, 1953 Draamateater
• Mart Raud, Karastus 1945 Draamateater
• Leonid Leonov, Tavaline inimene 1946 Draamateater
• Anatoli Surov, Kaugel Stalingradist 1946 Draamateater
• Konstantin Simonov / Aleksandr Viner, Päevad ja ööd 1947 Draamateater
• Kroni, Sügavuurimine 1947 Draamateater
• Nikolai Pogodin, Kremli kellad 1947 Draamateater
• Eduard Vilde, Pisuhänd 1948 Draamateater
• Jaan Sepp, Maja karu tänavas 1948 Draamateater
• Nikolai Pogodin, Inimene relvaga 1949 Draamateater
• Johannes Semper, Murrang 1949 Draamateater
• Shakespeare, Nagu teile meeldib 1952 Draamateater
• Eduard Vilde / Karin Ruus, Mahtra sõda 1954 Draamateater (koos Ilmar Tammuriga)

• Bubnov, Maksim Gorki, Põhjas 1931
• Mathias Rästik, August Mälk, Neitsid lampidega 1933
• Tõnu Prillup, Eduard Vilde / Andres Särev, Mäeküla piimamees 1934 Tallinna Töölisteater
• Kotinõel, Enn Vaigur, Kraavihallid 1935
• Parun, Eduard Vilde / Andres Särev, Mahtra sõda 1936 Tallinna Töölisteater
• Vidrik, Mart Raud, Kirves ja kuu 1936 Tallinna Töölisteater
• Neštšastlivtsev, Aleksandr Ostrovski, Mets 1938 Tallinna Töölisteater
• Raskolnikov, Fjodor Dostojevski-Baty, Kuritöö ja karistus 1939 Tallinna Töölisteater
• Solness, Henrik Ibsen, Ehitaja Solness 1940 Tallinna Töölisteater
• Lenin, Nikolai Pogodin, Kremli kellad 1947 Draamateater
• Lenin, Nikolai Pogodin, Inimene relvaga 1949 Draamateater

• 1923–1926 kaastöö ajalehtedele Vaba Maa, Päevaleht
• 1930. aastatel kaastöö ajakirjale Teater
• 1950. aastatel teatriloolised artiklid almanahhis Eesti Nõukogude Teater
• Kriitika ja vested Sirbis ja Vasaras (keelati 1959 Pravda sekkumise tõttu)

• Alates 1984. aastast antakse välja Priit Põldroosi nimelist auhinda teatrimõtte arendamise, teatriteaduslike publikatsioonide ja lavapedagoogiliste teenete eest.

• Priit Põldroosi vend Harri Põldroos osales 1. detsembri riigipöördekatses ja lasti maha. Priit Põldroosi venna pojapoeg oli Dan Põldroos. Priit Põldroosi poeg on maalikunstnik Enn Põldroos^[3]. Priit Põldroosi pojatütar on moekunstnik Riina Põldroos.

• Neimar, Reet. Sajandi sada sõnalavastust. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007.
• Panso, Voldemar. Portreed minus ja minu umber. Tallinn: Eesti Raamat 1975.
• Põldroos, Priit. Teel enda ellu. Tallinn: Eesti Raamat 1985.
• Põldroos, Priit. Oma teatrit otsimas. Artikleid ja vestlusi. Tallinn: Eesti Raamat 1998.

• Priit Põldroos Eesti biograafilises andmebaasis ISIK