Norra kunst

Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist pärit teosed ning Taani võimu mõjul valminu.

Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid.

Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke.

Johan Christian Dahli (1788–1857) peetakse Norra maastikumaali alusepanijaks. Pärast perioodi Kopenhaagenis läks ta Dresdenisse kooli, kus ta tegi tähtsat koostööd. Lõpuks pöördus ta tagasi Lääne-Norra maastike juurde, defineerides esmakordselt Norra maastikumaali.

Teine tähtis varajane tegelane oli taani-norra kunstnik Johannes Flintoe (1787–1870), kes saavutas tuntuse oma maastike ja rahva riietust kujutavate maalidega.

Adolph Tidemand (1814–1876) õppis Kopenhaagenis, Itaalias ja viimaks Düsseldorfis, kuhu ta ka pidama jäi. Tidemand naasis sageli Norrasse, et maalida norra talukultuuri. Tema tuntuim maal "Haugianerne" valmis 1852. aastal.

Impressionistlik kunstnik Frits Thaulow (1847–1906) õppis Kopenhaagenis ning seejärel Hans Gude käe all Karlsruhes. Järgneval periood Pariisis möödus Thaulow jaoks impressionismi mõju all. 1880. aastal pöördus Thaulow tagasi Norrasse, kus temast sai Norra kunsti üks juhtfiguure koos realist Christian Krohgi ja Erik Werenskioldiga.

Sarnaselt Thaulowiga õppis ka Christian Krohg (1852–1925) kõigepealt Karlsruhes Hans Gude käe all, misjärel töötas lühikest aega Pariisis. Paljud Krohgi realistlikud teosed on ajendatud ühiskonna pahupoole probleemidest. Krohg on eriti tuntud oma prostituute kujutavate maalide poolest.

Samuti Gude juures õppinud Thorolf Holmboed (1866–1935) on mõjutanud naturalism, uusromantism, realism ja impressionism.

Nikolai Astrup (1880–1928) kasvas üles Jølsteris Lääne-Norras. Pärast kunstiõpinguid Oslos elas ta mõnda aega Pariisis ja Saksamaal, misjärel naasis Jølsterisse. Astrupi uusromantilisi maastike iseloomustavad selged ja kirkad toonid. Astrupit peetakse üheks tuntumaks 20. sajandi norra kunstnikuks.

Tõenäoliselt kuulsaim norra kunstnik on Edvard Munch (1863–1944). Sümbolistlik-ekspressionistlik kunstnik sai maailmakuulsaks 1893. aastal valminud maaliga "Karje", mida tõlgendatakse tänapäevainimese sisemise ängi kujutisena.

Edela-Norrast Tysværist pärit Lars Hertervigi (1830–1902) fantastilisi teoseid ajendasid Ryfylke rannikualad.

Stavangerist pärit Peder Severin Krøyer (1851–1909) on tuntuim ja värvikaim Skageni Maalijate nime all tuntud Taani ja Norra kunstnike kogukonna liige, kes elasid ja töötasid Skageni linnas Taanis. Krøyeri tuntuim ja armastatuim teos on "Suveõhtu Skageni lõunarannas Anna Ancheri ja Marie Krøyeriga".

Uusromantik Harald Sohlberg (1869–1935).

Figuratiivmaalija Odd Nerdrum (sündinud 1944).

Figuratiivstiili harrastaja on ka Rolf Groven.

Per Inge Bjørlo (sündinud 1952) on Norra kunstnik ja skulptor, kes on spetsialiseerunud tööstuslikule kunstile, pannes oma teostesse masinajuppe, eriti kummi ja klaasi oma arvukatesse maalidesse ja installatsioonidesse.

Marianne Aulie (sündinud 1971 Lørenskogis) on meie kaasaegne kunstnik, kelle teosed leiavad kergesti ostjaid.^[viide?] Üks tema tehnika on vannitada oma teoseid šampanjas, et saada erilist tekstuuri, mis saavutatakse alkoholi ja akrüüli reageerimisest. Sageli ta kombineerib oma teoseid fotograafiaga.

Norra skulptoritest on tuntuim Gustav Vigeland. Tema loodud Vigelandi skulptuuripark on üks Oslo külastatumaid vaatamisväärsusi.

• Norra kunstnike loend

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Art of Norway seisuga 9. aprill 2009.