Linux (tuum)

Linux on vabavaraline Unixi-laadne operatsioonisüsteemi tuum, mille arendust alustas Linus Torvalds aastal 1991, ja mida on edasi arendanud ülemaailmne programmeerijate kogukond. Linux kuulub GNU General Public License'i alla ja seega on selle lähtekood vabalt saadaval.

Seda tuuma tuntakse põhiliselt Linuxi operatsioonisüsteemi keskse osana. Tarkvaradistributsioone, milles on see tuum kasutusel, nimetatakse Linuxi distributsioonideks.

Algselt kirjutati see Intel 80386 protsessorile, kuid nüüdseks on see porditud paljudele arvutiplatvormidele.

Linux on kirjutatud peaaegu täielikult C-keeles (kasutatud on ka mõningaid GNU C laiendusi), välja arvatud mõned osad assemblerkeeles (GNU as AT&T süntaksis). 2022. aastast saati lubati nende kõrval kasutada ka Rusti keelt.^[1]

Linuxil on terviktuum (monoliit), mis tähendab, et näiteks seadmete juhtprogramme ehk draivereid käitatakse tuuma mäluväljas.^[2] Linuxi tuuma saab laadida arvuti mällu osade kaupa, neid osi nimetatakse laaditavateks tuumamooduliteks.^[3]^: 338

Linux toetab samaaegset mitme protsessori kasutamist.

Linux on tervikuna avaldatud GNU Üldise Avaliku Litsentsi versiooni 2.0 all,^[4] kuid sisaldab teisigi sobiva litsentsi all avaldatud faile.^[5]

Enamik veebisaite^[6]^[7] ja kõik 500 maailma kiireimat superarvutit kasutavad mingit sorti Linuxi operatsioonisüsteemi.^[8]

Viited

↑ Vaughan-Nichols, Steven J. "Linux kernel 6.1: Rusty release could be a game-changer". The Register (inglise). Vaadatud 11. mail 2024.
↑ "Appendix A: The Tanenbaum-Torvalds Debate". Open Sources: Voices from the Open Source Revolution. O'Reilly. 1999. ISBN 1-56592-582-3. Vaadatud 22. novembril 2006.
↑ Love, Robert (2010). Linux kernel development (3rd ed.). Upper Saddle River, NJ: Addison-Wesley. ISBN 978-0-672-32946-3. OCLC 268788260.
↑ Torvalds, Linus. "Release Notes for Linux v0.12". The Linux Kernel Archives. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2007. Vaadatud 21. veebruaril 2007.
↑ "COPYING - kernel/git/stable/linux.git - Linux kernel stable tree". git.kernel.org. Vaadatud 11. mail 2024.
↑ "Usage Statistics and Market Share of Operating Systems for Websites, March 2020". w3techs.com. Vaadatud 17. märtsil 2020.
↑ "Usage Statistics and Market Share of Unix for Websites, March 2020". w3techs.com. Vaadatud 17. märtsil 2020.
↑ "TOP500 Supercomputer Sites: Operating system Family / Linux". Top500.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2012. Vaadatud 5. oktoobril 2019.

Välislingid

[1] Vaughan-Nichols, Steven J. "Linux kernel 6.1: Rusty release could be a game-changer". The Register (inglise). Vaadatud 11. mail 2024.

[2BA6C-2] "Appendix A: The Tanenbaum-Torvalds Debate". Open Sources: Voices from the Open Source Revolution. O'Reilly. 1999. ISBN 1-56592-582-3. Vaadatud 22. novembril 2006.

[LoveRobert2010-3] Love, Robert (2010). Linux kernel development (3rd ed.). Upper Saddle River, NJ: Addison-Wesley. ISBN 978-0-672-32946-3. OCLC 268788260.

[Relnotes-0.12-4] Torvalds, Linus. "Release Notes for Linux v0.12". The Linux Kernel Archives. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2007. Vaadatud 21. veebruaril 2007.

[5] "COPYING - kernel/git/stable/linux.git - Linux kernel stable tree". git.kernel.org. Vaadatud 11. mail 2024.

[vjxfE-6] "Usage Statistics and Market Share of Operating Systems for Websites, March 2020". w3techs.com. Vaadatud 17. märtsil 2020.

[qUSpE-7] "Usage Statistics and Market Share of Unix for Websites, March 2020". w3techs.com. Vaadatud 17. märtsil 2020.

[top500stats2-8] "TOP500 Supercomputer Sites: Operating system Family / Linux". Top500.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2012. Vaadatud 5. oktoobril 2019.

[1]