Leonid Andrejev
Leonid Nikolajevitš Andrejev (vene Леонид Николаевич Андреев; 9. august 1871 Orjol – 12. september 1919 Neivola, Soome (tänapäeval Gorkovskoje, Leningradi oblast)) oli vene kirjanik.
Tema jutustuse "Jutt seitsmest ülespoodust" tegelane on eestlane Ivan Jaanson[1].
Perekond
muudaTema poeg Daniil Andrejev, kelle ristiisa oli Maksim Gorki ja kes sai ise kirjanikuks.[2]
Teosed eesti keeles
muuda- "Ookean" (tolleaegses kirjaviisis "Okeaan"; tragöödia 7 pildis). Tõlkinud Juhan Zeiger. Tawet Mutsu kirjastus, Tallinn 1921
- "Inimese elu" (näidend 5 pildis proloogiga). Tõlkinud Artur Adson. EKS, Tartu 1927
- "Bargamot ja Garaska" (novelle ja jutustusi). Tõlkinud Friedrich Kõlli. ERK, Tallinn 1959
- "Jutustused". Tõlkinud Georg Grünberg, Virve Krimm ja Mare Lott, järelsõna: Evi Puskar. Eesti Raamat, Tallinn 1973
- "Petka suvitamas" (kaks lastejuttu). Tõlkinud Arvo Vallikivi, Eesti Raamat, Tallinn 1979
- "Saatana päevik" (romaan). Tõlkinud Virve Krimm, järelsõna: Valeri Bezzubov. LR 1982, nr 27–29
- "S.O.S. (Päästke meie hinged)" (kiri maailma avalikkusele protestiks bolševike diktatuuri vastu). Tõlkinud Friedebert Tuglas, järelsõna: Jaan Undusk. Vikerkaar 1989, nr 10
Viited
muudaKirjandus
muuda- A. H. Tammsaare, "Leonid Andrejev (Tema 40. sünnipäeva puhul") – Eesti Kodu 1911, nr 5; uustrükk: A. H. Tammsaare Kogutud teosed, 15. köide, 1986, lk 263–269
- Valeri Bezzubov, "Maksim Gorki ja Leonid Andrejev" – Looming 1968, nr 3, lk 442–454
- Valeri Bezzubov ja Sergei Issakov, "Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis" – Looming 1972, nr 3, lk 469–493
- Anatoli Lunatšarski, "Vene ja nõukogude kirjandusest". Tõlkinud Georg Grünberg ja Aleksander Klejnot. Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk. 110–118
- Valeri Bezzubov, "Leonid Andrejevi naer" – Looming 1983, nr 5, lk. 701–707
- Валери Беззубов, "Леонид Андреев и традиции русского реализма" (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1984, 336 lk (sisaldab 5 peatükki: Andrejev ja Tolstoi, Dostojevski, Tšehhov, Blok, Gorki)