See artikkel räägib Jagelloonide dünastia kuningast; Anjou dünastiast pärineva kuninga kohta vaata artiklit Lajos I; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Lajos (täpsustus)

Lajos II ehk Ludvik II (1. juuli 150629. august 1526) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas 1516. aastast kuni surmani. Ta kuulus Jagelloonide dünastiasse.

Lajos II Tiziani maalil (1526)

Lajos oli Böömimaa ja Ungari kuninga Ulászló II (Vladislav II) poeg ning pärija. Vastavalt tema isa leppele Habsburgidega pidi ta abielluma Maria von Habsburgiga (lepe oli sõlmitud juba enne tema sündi), kes oli keiser Maximilian I pojatütar, ning tema õde Anna naituma Maria venna Ferdinandiga. 1516. aastal, kui Ulászló suri, sai kümneaastase Lajosi hooldajaks Maximilian, kes ta adopteeris. Kuid juba 1519. aastal keiser suri ning hooldusõigus läks Georg Hohenzollernile. Samuti oli tema regendiks Poola kuningas ja Lajosi onu Zygmunt I Vana.

1522 said topeltabielud teoks ning Lajos kuulutati täisealiseks. Üldiselt polnud ta kuigi osav valitseja ning eelistas aega veeta oma noore naise seltsis priisates või jahil käies. Kui türklased Suleiman Toreda juhatusel Ungarisse tungisid, asus noor kuningas oma vägede eesotsa ning viis nad Mohácsi lahingusse. See lõppes aga ungarlaste purustamisega, misjärel enamik riigist langes türklaste kätte. Lajosil õnnestus eluga pääseda, kuid taandumisel uppus ta Doonau lisajõkke. Tema laip leiti alles kahe kuu pärast.

Pärast Lajosi surma algas Ungaris Ferdinandi ja János Zapolyai vahel võimuvõitlus kuningatiitli pärast, mis hõlbustas veelgi riigi Türgi kätte langemist. Ferdinandist sai Ungari kuningas, kuid ainult selle lääne- ja põhjaosas, enamikku riigist valitses Türgi vasallina Zapolyai.

Eelnev
Ulászló II
(Vladislav II)
Ungari ja Böömimaa kuningas
15161526
Järgnev
Ferdinand,
Ungaris koos rivaalkuningas
János Zapolyaiga