Lõige (raamatukunst)

Lõige on raamatukujunduses raamatuploki lahtilõigatud üla-, all- või eesserv külgedes, millest raamatut on võimalik avada. Sellele vastavalt on nende lõikepindade nimetus ülalõige, all-lõige ja eeslõige^[1]^[2]^[3].

Raamatuploki kolm lõikepinda: Oberschnitt - ülalõige, Vorderschnitt - eeslõige, Unterschnitt - all-lõige, Buchrücken - raamatuselg

Lõikepinnad võivad kujundatud lõikekaunistusega, millel on lisaks esteetilisele ka raamatut kaitsev funktsioon. Eeslõikesse võib lõigata sõrmeregistri.

Lõike valmimine

Raamatu trükkimise ajal jookseb paber trükimasinasse rullilt või poognatena. Käsitsi tehtud paberi puhul sõltub paberi suurus nõrgraami suurusest. Vastavalt paberipoogna suurusele paigutatakse küljenduses raamatu formaadist ja trükipoogna skeemist lähtudes kokku 8, 12, 16 või 32 lehekülge^[4] ja valmis trükitud poogen murtakse mitmekordselt kokku õigesse formaati. Toorikud pannakse õiges järjekorras üksteise peale ja köidetakse vasakust servast. Lehitsetava raamatu saamiseks lõigatakse leheservad pärast kokku köitmist kolmest küljest - üla-, ees- ja allküljest - lahti, nii et tekivad kokkuköidetud vihikud.

Viited

↑ "Raamatukogusõnastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2023. Vaadatud 20. novembril 2023.
↑ Raamatukogusõnastik^{[alaline kõdulink]}
↑ "Raamatukogusõnastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2023. Vaadatud 20. novembril 2023.
↑ Sisuformaadid. - Pakett

[1] "Raamatukogusõnastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2023. Vaadatud 20. novembril 2023.

[2] Raamatukogusõnastik^{[alaline kõdulink]}

[3] "Raamatukogusõnastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2023. Vaadatud 20. novembril 2023.

[4] Sisuformaadid. - Pakett

[1]