Kujutlusvõime

Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.^[1] Kujutlusvõime aitab probleeme paremini lahendada ning omavahel õpinguid ja kogemusi liita.^[2]

Kujutlusvõime on inimese suutlikkus kujutleda.^[3] Kujutlusvõime ja tegelikkus on seotud neljal viisil.

1. Kujutlus põhineb tegelikkusest pärit elementidel, mis on seotud inimese varasema kogemusega.
2. Kogemus toetub kujutlusvõimele (kujutlusvõime kui inimese kogemuse rikastamise vahend).
3. Kujutlusvõime ja tegelikkuse vahel on emotsionaalne side.
4. kujutlusvõime tulemus on midagi uut, st see puudub inimese kogemuses ja ei vasta olemasolevale asjale.^[4]

Kuigi üldlevinud seisukoha järgi on lapse kujutlusvõime rikkam kui täiskasvanul, sest lapse kogemus kasvab pidevalt, pole see seisukoht leidnud teaduslikku kinnitust. Kuna see, kui keeruline, peen ja mitmekesine on inimese suhe keskkonnaga, mõjutab kujutlusvõimet kõige enam ning kuna just need aspektid on lapse puhul tagaplaanil, siis võib väita, et lapse kujutlusvõime on täiskasvanu omast vaesem. Kujutlusvõime saavutab küpsuse alles täiskasvanueas. Erinevalt täiskasvanust usaldab laps oma kujutlusi aga rohkem ja kontrollib neid vähem, mistõttu võivad lapse kujutlused olla kõrgelennulised ja seega vähem tõepärased.^[4]