Kohila vald (1939)
Kohila vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kohilas.[1]
Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kohila valla maa-alast, välja arvatud Kärevere küla ja Kirdalu asunduse maa-alad; senise Juuru valla Röa küla maa-alast; senise Rapla valla Seli asunduse maa-alast, välja arvatud Härgküla metsandiku maa-ala.[2]
1939. aastal oli vallas 3415 elanikku, territooriumi suurus oli 15 271,26 ha.
Esimene vallavanem oli Aleksander Starkopf, kes suri 11. mail 1940. 11. juunil 1940 valiti vallavanemaks Rudolf Timmermann.
1939. aastal kuulusid Kohila valla koosseisu: Kohila alevik, A.-s. "Koil" paberivabriku, Kohila mõis, Kasu, Liivamäe, Kallaste, Kurtna, Roobuka, Vilivere, Angerjamäe, Angerja, Tammsalu, Tagadi, Rajala, Salu, Nõmme, Visja, Pahkla, Tohisoo, Männiku ja Salutaguse, Urge, Pukamäe, Lohu, Mälivere, Kadaka, Seli, Aandu, Loone, Ülejõe, Röa, Rootsi ja Päevati külad.[3].
Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.
1939. aasta põllumajandusloenduse järgi oli vallas 501 talundit kogupindalaga 13 648,9 hektarit ja 2077 elanikuga.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine
muuda8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[4] vallas Kohila külanõukogu, Lohu külanõukogu ja Kurtna külanõukogu. 30. aprillil 1947 eraldati Kiisa küla Tõdva valla Saku külanõukogust ja liideti Kurtna külanõukoguga.
26. septembril 1950 arvati Kohila ja Lohu külanõukogu Rapla rajooni ning Kurtna külanõukogu Harju rajooni koosseisu.
Viited
muuda- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.